Viimsi Laululaps 2025 žürii liikmed ja õhtujuht on selgunud! 

Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.

Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub laupäeval, 26. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20.

Registreerimine ja lisainfo: https://viimsiartium.ee/uritused/viimsi-laululaps-2025/

Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.  

2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal. 

Hedvig Hanson on laulja ja laulukirjutaja, kes tegutsenud Eesti muusikas 30 aastat. Andnud välja 16 albumit, neist 2 rahvusvaheliselt. Esinenud erinevate koosseisudega, soolost bigbändini. Pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Kuigi Hedvigit nimetatakse jazzlauljaks, võib tema muusikas läbi aastate leida mõjutusi nii popist, soulist kui ka klassikalisest muusikast. Viimastel aastatel eelistab ta vaiksemaid väiksemaid kontserte ning olulisimaks on saanud eesti keele ja meele hoidmine läbi mõtliku muusika. 

Helin-Mari Arderit on muusikakriitikud kutsunud eesti jazzilavade päikesekiireks, kes võlub publikut musikaalse siiruse ning vahetu suhtlemisega. Lauljatarile on lähedane nii emakeelne muusika kui ka erinevates stiilides ja keeltes laulud maailma erinevatest nurkadest - svingmuusika ning uued versioonid jazzmuusika pärlitest, samas ka nõtked portugalikeelsed bossad ja sambad ning võluvad prantsuse shansoonid. Helin-Marilt on ilmunud kümmekond heliplaati eesti ja välisautorite laulude uute seadete ning originaalloominguga, mis on sageli loodud armastatud eesti autorite tekstidele (Eeva Park, Olivia Saar, Ilona Laaman, Ott Arder, Leelo Tungal jt). Lisaks muusikutööle annab Helin-Mari laulutunde huvikoolis Meero Muusik. 

Vaata lähemalt

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on kaasaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde.

Suur saal

457-kohaline ringrõduga multifunktsionaalne saal võimaldab võõrustada nii kontserte kui ka muusika-, sõnateatri ja etenduskunstide lavastusi ja konverentse. Saali suurus on 461 m2. Lava on 13 m lai ja 11,35 m sügav, sh koosneb lava 3 moodulist, mida saab tõsta erinevatele kõrgustele. Võimalik on teha 1.60 m sügavune orkestriauk. Lava kõrgus on 11,45 meetrit. Laval on 8 stanget. Saali põrand on muudetav – publikutõusuga või tasapinnaline.

Blackbox

190-kohaline blackbox on multifunktsionaalne, võimaldades ruumi ümber konfigureerida. Saalis on erinevatest moodulitest koosnev publikutribüün koos pinkidega. Saali suurus on 161,6 m2, kõrgus 7,48 meetrit, valgussildadeni 5,1 m. Blackboxi tehnilisel lael on 5 valgussilda ja tehniline rõdu. Blackbox sobib nii sõna- ja tantsuteatrile, performance´itele ning võimendusega kontsertidele ja üritustele.

Kammersaal

160-kohaline kammersaal on mõeldud eelkõige kontsertide läbiviimiseks. Saali suurus on 142,1 m2, kõrgus 7m. Lava suurus on 30 m2. Saalis on tehniline rõdu ning klindile avanev suur aken. Lakke on paigaldatud 3 stanget.

Ruumid muudeks võimalusteks

Kohvik-restoran, kunstigalerii, suur fuajeeala ja proovisaal. Galerii ja etenduspaik endises sõjaväe kütusemahutis. Välilava ja õuesõppeklass endises sõjaväe kütusemahutis. Video- ja helistuudio. Viimsi Artiumi hoones asuvad ka Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus.

Uudised