Anna Kõuhkna ja Grisli Soppe-Kahari “Tunded ja tundmatus” on kahe maalikunstniku kohtumine suhete ja minade maastikul. Antud väljapanekul autorite keskne kokkupuute punkt elu rütmidega avab nii omavahelise dialoogi kui ka visuaalsed vestlused inimese, looduse ja silmale nähtamatu vahel. Kehatut seletatakse lahti kehalistes aspektides nagu kasvav puu, üsas olek, juurdumine või õitsemine. Näitus hõlmab endas kunstnike viimaste aastate teoseid, mis puudutavad nii dualismi kui terviklikkuse teemasid kogemuslike tõlgendustena.
Anna Kõuhkna: Enese siseruumides liikumine võib küll tundmatuna paista, kuid samas oleks ta kui võtmeks avastamisele, mis kõiksuseni välja võib viia. Meist väljaspool asuvad olustikud ja inimesed oleks kui abistavaks peegliks, et rännata kiht kihi haaval terviklikuma mõistmise poole. Kui inimmeel on harjunud tundmatust seostama pelglikkusega, siis tunded oleks kui toetavaks navigeerimise vahendiks, mis trumpavad oma tõeses olemuses ettevaatliku mõistuse hääle üle. Tunne ei paista olevat sama, mis emotsioon. Kui viimane on kui mälu mustrite tagajärg või mööduvus, siis tunne on kui kompass, viigugi või sinna, kus veel võõras. Meelt ennast ainiti uskuda oleks rumalus, talle meeldib valelugusid rääkida. Aktsepteerida nii tunnet kui tundmatust on oskus usaldada. Tasakaal paistab peituvat selles, kui lubada end näilisel kaosel puudutada, mis muudab siis nägu ning loob korda. Tundes ja tunnetades leian lahustumise, heatahtliku universumi, kõrgema jõu toetuse. Ehk on ainukeseks tõeliseks tundeks Armastus.
Grisli Soppe-Kahar: Laste arenguga seoses räägitakse sellest, kuidas erinevates etappides kohtuvad vanemad nii öelda erinevate lastega, kes kasvades ainult mälestustes alles jäävad. Nii on see tegelikult üldse suhetes, ka suhtes iseendaga. Me muundume uueks ja vanad minad hõljuvad vaid mälestustes. See on elu määramatus – me ei tea kunagi kindlalt, mis on tulemas, millised me järgmisena oleme või millisteks muutuvad meie suhted – maailma, arusaamade, eelmiste minadega.. Kuid tundel on võimalik püsida, isegi muutuste sees, määramatusele vastu seistes.
Anna Kõuhkna (s. 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisõppekaval kunstihariduse MA (2022), BA (2017) omandanud Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kunstiosakonnas ning õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2014-2015). Kunstniku teostes on eriline koht loodusel ning Inimesel ja nende toel sümbolitesse tõlgitud visuaalsel keelel. Viimastest näitustest saab välja tuua ühisväljapaneku Malle Leisiga („Puutepunkt. Punkt.“ 2024, Art&Tonic galerii), isikunäitused Kärdla Kultuurikeskuses („Me juured alles võrsumas“ 2024) ja “Kallis valgus, kallis vari” Jakobi galeriis (2023) ning ühisnäituse “Viies element” (2023, Vaal galerii, kaaskunstnikega Sandra Sirp, Anu Muiste ja Helen Sirp). Anna Kõuhkna on alates 2019 aastast Maalikunstnike Liidu liige.
Grisli Soppe-Kahar (s.1990) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna maali erialal BA (2014) ja MA (2016). Tema esimene isikunäitus toimus aastal 2015 Draakoni galeriis (“Kõik mis on olemas”). Ta on kahel korral osalenud Young Painter Prize´i finaalnäitusel (2015 ja 2017) Leedus.Tema viimane isikunäitus toimus aastal 2024 Hobusepea galeriis (“Emailm”), samal aastal astus ta ka Eesti Maalikunstnike Liidu liikmeks.
Grisli Soppe-Kahari looming on tõukuv tema isiklikust elust ning seisunditest. Kesksel kohal on tundeelu kujutamisel ning erinevate elusündmuste lahti mõtestamisel, enamasti läbi ekspressiivsemas laadis maalitud stseenide.
