Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2026 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena. Lauluvõistlusele registreerus kokku 60 noort lauljat, kellest 50 pääsevad 25. aprillil kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis toimuvale põhivõistlusele.
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Liisi Koikson, Oliver Kuusik ja Robert Linna. Õhtut juhib Harri Ausmaa.
3-4-aastased
Klorella-Liis Aja
Sanna Kiik
Liis Le Vourch
Lota Kõpp
5-6-aastased
Novel Loonde
Andri Aja
Mia-Grete Harlamova
Greta Past
Loreen Murer
Elisabella Kalmus
Kira Tamberg
7-9-aastased
Mia Pruuli
Ruben Must
Anders Aja
Eleonora Sahtel
Madeleine Komrij
Lilian Tamp
Mila Luts
Simona Veidenbaum
Sera Brambat
Leanna Lausing
Nora Lee Sütt
Louise Emilie Toom
Rianna Rämmal
Lydia Kallas
10-12-aastased
Estelle Loonde
Emil Alexandrov
Laura Lehtpuu
Roosi Adeele Tammik
Amelia Minina
Arabella Kaukes
Laura Kaukes
Elisabeth Visnap
Tuule Tüür
Gerttu Dikker
Els Marie Meius
Elise Jegerson
13-15-aastased
Karoly-Marian Kartau
Paulina Kaskpeit
Victoria Komrij
Gerti Kerlin Kook
Liisbet Regiina Tõnissaar
Ariane Albi
Veronika Jelõkova
Florien Elise Toom
Karoli Veski
16-19-aastased
Mari Viigand
Silvia Sarv
Stefani Nigols
Geron Alexander Grant
Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Liisi Koikson, Oliver Kuusik ja Robert Linna. Päeva juhib Harri Ausmaa.
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2026 toimub laupäeval, 25. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20.
Lisainfo: https://viimsiartium.ee/uritused/viimsi-laululaps-2026/

Liisi Koikson on Eesti laulja ja laulupedagoog. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning omandanud lauluerialal bakalaureusekraadi Londonis Bathi Ülikooli Tech Music Schooli filiaalis.
Koikson tegutseb aktiivselt nii solisti kui ka erinevate koosseisude lauljana. Ta on andnud välja mitmeid sooloalbumeid, sealhulgas Coffee for One, ning osalenud mitmetes muusikalistes eriprojektides nagu Elletuse, Tormis Quartet ja Koikson–Tärn–Mölder.
Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi, esindanud Eestit rahvusvahelistel konkurssidel ja laulnud mitmete laulu- ja tantsupidude tunnuslugusid.
Koiksoni loomingut ja tegevust on tunnustatud aastapreemiate ja muusikaauhindadega.
Oliver Kuusik on Eesti üks tunnustatumaid tenoreid. Ta on omandanud kõrghariduse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendanud end Londonis mainekas Guildhall School of Music & Drama ooperistuudios ja magistratuuris. Tema pikaajaline koostöö Rahvusooperiga Estonia on toonud publikuni peaosad sellistes ooperites nagu “Armujook”, “Don Giovanni”, “La Traviata” ja “Faust”. Külalissolistina on ta esinenud arvukates ooperimajades ja festivalidel, pälvides tähelepanu oma stiilipuhta esituslaadi ja nõudliku rolliloomega. Tegev ka estraadilaval.
Lisaks teatritööle on ta nõutud solist suurvormide ettekannetel, olles esitanud tenori partiisid Händeli, Mozarti ja Haydni teostes paljude nimekate dirigentide käe all. Oliver Kuusiku panust Eesti muusikakultuuri on tunnustatud nii Eesti Teatri aastaauhinna, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kui ka mitme SEB publikupreemiaga. Ta on olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside finalist ja laureaat.


Robert Linna on laulja, kitarrist ja põhiline laulukirjutaja tunnustatud Eesti rock-ansamblis Elephants From Neptune ning aastast 2013 laulja ja produtsent Eesti parimas funkbändis Lexsoul Dancemachine. Kahe bändi peale on kokku ilmunud 9 täispikka albumit, tuuritatud korduvalt Euroopas ning võidetud kokku 5 EMA muusikaauhinda.
Esinetud on koos Red Hot Chili Peppers’i, Foo Fighters’i, Nile Rodgers’i, The Kills’i ja paljude teistega (rääkimata kohalikest artistidest). Roberti isiklik muusikamaitse kaldub 60-70ndate souli ja roki poole, sisaldades endas nii jazzi, blues’i kui ka kantri elemente.
Lisaks kitarrile mängib ta trumme, basskitarri ja klahvpille. Produtsendina on ta koostööd teinud näiteks Rita Ray, Annie, Maya Killtron’i, Tanika Charles’i ja Georgia Cecile’iga. Lisaks muusikale meeldib talle näitlemine, kokkamine, joonistamine, rulatamine ja jalgpall.
23.02 avatud kuni kell 16.00
23.02 SULETUD
Hea väiketootja, disainer, käsitööline või kunstnik, kelle toodetel on oma lugu ja hing! Ootame sind 7. detsembril Viimsi Artiumisse kauplema!
Miks tulla?
Sadu külastajaid, kes otsivad erilisi kingitusi
Soe ja hubane atmosfäär, turg toimub siseruumides
Hea võimalus oma tooteid tutvustada
📅 Millal? Pühapäeval, 7. detsembril kell 11.00–16.00
📍 Kus? Viimsi Artiumi fuajees
💶 Osalustasu: 35€ (hinnas 1 laud ja tool)
Ühel kauplejal on ruumi ca 2 ruutmeetrit, kohapeal on olemas igale müüjale 1 laud ja seljatoega tool.
Soovime pakkuda külastajatele mitmekesist ja kvaliteetset valikut. Seetõttu palume kõigil huvilistel täita allolev ankeet, et saaksime tutvuda teie toodetega:
https://forms.gle/JjUi4QTtZgUp35b1A
Kandideerimine on avatud 11.novembrini.
Võtame ühendust kõikide registreerijatega e-posti teel hiljemalt 18.novembriks. Kuna kohtade arv on piiratud, teeme vajadusel valiku osalejate vahel.
24. augustil avavad ERSO ja Viimsi Artium ühiselt uue hooaja. Juba traditsiooniks saanud ERSO päev Viimsi Artiumis toob lavale noored talendid, kes saavad ainulaadse võimaluse esineda koos tipptasemel muusikutega.
Tänavust õhtust sümfooniakontserti juhatab Eesti noorema põlvkonna üks säravamaid dirigente Henri Christofer Aavik. Solistidena astuvad publiku ette kaks erakordselt andekat noort muusikut – viiuldaja Anna Katarina Tralla ja tšellist Aleksandra Maria Tralla.
Praegu õpivad andekad õed MUBA-s, saavutades silmapaistvaid tulemusi ka konkurssidel. Aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel noorte muusikute konkursil Noor muusik pälvis Anna Katarina II koha viiuli vanemas kategoorias ning Aleksandra Maria III koha tšello vanemas kategoorias. Anna Katarina õpib viiulit ema Pille Tralla juhendamisel, Aleksandra Maria õpetajaks on Mart Laas.
Muusikutee algas mõlemal juba varases lapsepõlves – Anna Katarina asus viiulit õppima 2-aastaselt, Aleksandra Maria tšellot 3-aastaselt. Uurisime neilt, kuidas nad oma pillini jõudsid ja millest unistavad.
Anna Katarina:
Miks just viiul?
Kuna ma enda viiuliõpingute algust suurt ei mäleta (olin siis veel 2-aastane), pean rohkem usaldama oma vanematelt kuuldut. Väidetavalt olevat ma endale viiulit senikaua nõudnud, kuni mulle ostetigi tillukene 1/32 “Steinbach”, millest kujunes minu lemmikmänguasi. Mingil ajal otsiti mulle siis ka viiuliõpetaja ja nii see läks.
Kes on su lemmikhelilooja?
Otseselt lemmikheliloojat pole mul senini kujunenud. Küll aga kerkib esile ikka ja jälle mõni lemmikteos, mida ma siis kõige erinevamates esitustes kuulan ja mis mind mõneks ajaks täielikult endasse haarab. Hetkel on selleks teoseks Paganini Viiulikontsert nr. 1 D-Duur.
Millest unistad?
Et inimesed tuleksid mu kontserte kuulama, kuna neile meeldib, kuidas ma viiulit mängin ja mida mul neile oma mänguga ölda on.
ALEKSANDRA MARIA
Miks just tšello?
Kuna olin alles 3-aastane, kui alustasin tšellomänguga, ei mäleta ma sellest eriti midagi. Tean vanemate juttudest, et mind taheti panna tegelikult õe eeskujul viiulit õppima ja läksime terve perega pillimeistri juurde Wiesbadenis (elasime siis veel Saksamaal), et mulle sobiv pill leida. Pillimeister vaatas mind, läks sõnagi lausumata kõrvalruumi ja tuli tagasi väikese tšelloga, mis sobis mulle ideaalselt. Nii otsustatigi mind tšellot õppima panna.
Kes on su lemmikhelilooja?
See on raske küsimus, kuna mu lemmikheliloojad vahelduvad pidevalt. Hiljuti tundus mulle, et selleks on Boccherini, aga enam ei ole ma nii kindel selles. Kuna maailmas on nii palju häid heliloojaid ja nii palju imelist muusikat, on raske ainult ühte valida.
Millest unistad?
Et ma oleksin tuntud kui väga hea tšellist ja samas ka tore ja meeldiv inimene.
Anna Katarina ja Aleksandra Maria Tralla astuvad üles juba 24. augustil kell 19.00 Viimsi Artiumis.
Eesti uusim kultuuri- ja sündmuskeskus Viimsi Artium uuendas tehnikaparki maailmatasemel L-Acoustics L-seeria helisüsteemiga, mis annab keskusele täiesti uue tehnilise kvaliteedi, pakkudes suurepärast helikatvust ja selgust ning säilitades samas ruumi visuaalse esteetika.
452 istekohaga Viimsi Artiumi suur saal on multifunktsionaalne ruum, kus toimuvad nii klassikalise muusika kui ka pop-, rokk- ja jazzmuusika kontserdid, konverentsid, galasündmused ja teatrietendused.
Saali nõudlik akustiline keskkond ja arhitektuursed eripärad nõudsid lahendust, mis tagaks ühtlase helikattuvuse kogu publikualal, sealhulgas külg- ja tagasektorites ning võimaldaks heli täpset juhtimist visuaali rikkumata.
“Kõige olulisemaks kriteeriumiks selle valiku puhul sai heli katvus ehk iga kuulaja saaks sõltumata istekohast samaväärse elamuse,” sõnas Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe. “Oleme selle üle väga uhked, sest muu hulgas on nimetatud kaubamärk peaaegu kõikide rahvusvaheliste artistide standard-raideris, mis annab meile võimaluse kutsuda siia kogu maailmast ükskõik, mis artisti.”
Lisaks kontsertidele tuleb Viimsi Artiumis ette ülekandeid ja salvestusi. Tänu L-Acoustics Soundvision tarkvarale ja LA Network Managerile saab heli levikut peenhäälestada ka keerukamate sündmuste puhul.
“Kokkuvõttes saab nüüd öelda, et Viimsi Artiumil on peale loomuliku akustika, mis on üks parimaid Eestis, ka maailma parim helivõimenduse süsteem,” lisas Väljamäe.
VÕTA MEIEGA ÜHENDUST
+372 5886 1261 / rent@viimsiartium.ee
Uus süsteem koosneb põhiliinist (L2D), mille töörežiimi saab muuta vastavalt sündmuse vajadusele. Lisaks toetab seda 5XT kõlarigrupp laval, et tagada ühtlane helikatvus esimesest reast alates.
Bassihelide katvuse eest hoolitsevad kuus KS21 madalsageduskõlarit, mis on riputatud kahele poole põhiliini taha. Viimased töötavad kardioid režiimis, mis tagab heliedastuse vaid publiku suunas, luues puhta ja konkreetse muusikaelamuse. Kogu süsteemi haldavad LA-seeria võimendid (LA7.16, LA4X), pakkudes paindlikkust ja täpset kontrolli.
Arhitektuuriauhinnaga pärjatud Viimsi Artiumi interjööris on oluline, et tehniline uuendus ei varjutaks arhitektuuri, kuid juba esimesed sündmused tõestasid, et uus helisüsteem mitte ainult ei sobitu ruumi esteetikaga, vaid tõstab ka kogu sündmuse kvaliteeti. Tagasiside kontserdikorraldajatelt ja publikult on olnud üksmeelselt positiivne.
“Sellist soundi kuskil mujal eriti ei olegi. Nüüd on siin see uus maailma tipptasemel L-Acoustics PA süsteem – see sound on tõesti täiesti vaimustav. Siin midagi mängida või korraldada on puhas rõõm!”
Raul Ukareda, Augustibluusi peakorraldaja
Siiani on uue helisüsteemiga toimunud Augustibluusi kevadkontsert, “Ewert Sings Sinatra” ning armastuslaulude kontsert “Nii kõlab armastus”, kus astusid üles nii eesti kui ka välismaised tippmuusikud.
VÕTA MEIEGA ÜHENDUST
+372 5886 1261 / rent@viimsiartium.ee
Ehitustöid alustatakse asfaltkatte freesimisega, järgnevad sademevee trasside rajamine ja muldkeha väljakaevetööd. Randvere tee Heki teest Ravi teeni suletakse esmaspäeval, 2. juunil kell 9.30. Ehituse perioodiks tagatakse teel läbipääs ühistranspordile ja avatuks jäävad ka kergliiklustee ja ülekäigurajad. Muu liiklus on ehituse perioodil suunatud ümber Lubja tee ja Aiandi tee kaudu. Ehitustööd kestavad hinnanguliselt kuni novembrikuu lõpuni.
Palume kõigil jälgida ajutist liikluskorraldust ja varuda aega ümbersõiduks ning planeerida eelnevalt oma liikumised vastavalt muudatustele.
NB! Viimsi Artiumisse tulles soovitame teha autoga ümbersõit Rohuneeme tee, Kesk tee ja Heki tee kaudu.
26. aprillil toimus Viimsi Artiumis „Viimsi Laululaps 2025“ finaal. Lavale astus 53 noort lauljat, kelle seast žürii selgitas välja parimad.
Lauljaid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder.
Igas vanuserühmas valiti kuni neli parimat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2025”, mis toimub 17. mail ja 18. mail 2025 Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis.
📸 Raigo Tõnisalu: Vaata FOTOGALERIID SIIT!
Lauluvõistluse tulemused:
I-II koht: Loore Karna, juhendaja Pille Ehelaid
I-II koht: Klorella-Liis Aja, juhendaja Pille Ehelaid
I koht: Sera Brambat, juhendaja Pille Ehelaid
II koht: Mia-Grete Harlamova, juhendaja Ita-Riina Pedanik
III koht: Darya Karpina, juhendaja Maria Kondratjeva
IV koht: Simona Veidenbaum, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Eripreemia kõrvupaitava esituse eest: Andri Aja, juhendaja Pille Ehelaid
I koht: Mia Pruuli, juhendaja Hedi-Kai Pai
II koht: Amelia Minina, juhendaja Hedi-Kai Pai
III-IV koht: Elisabeth Visnap ja Laura Kaukes, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Eripreemia südantpuudutava esituse eest: Estelle Loonde, juhendaja Mari-Liis Vaarend
I koht: Els Marie Meius, juhendaja Hedi-Kai Pai
II koht: Elina Kallas, juhendaja Kelli Uustani
III koht: Tuule Tüür, juhendaja Ita-Riina Pedanik
IV koht: Mariel Teppan, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Eripreemia ajastutruu esituse eest: Emil Alexandrov, juhendaja Jelena Savtsuk
I koht: Veronika Jelõkova, juhendaja Kelli Uustani
II koht: Stefani Nigols, juhendaja Kelli Uustani
III koht: Gerti Kerlin Kook, juhendaja Hedi-Kai Pai
IV koht: Karoli Veski, juhendaja Mari-Liis Vaarend
I koht: Celine Simone Saul, juhendaja Ita-Riina Pedanik
II koht: Valter Koldre, juhendaja Kelli Uustani
III koht: Silvia Sarv, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Eripreemia stiilse soolo eest: Valter Koldre, juhendaja Kelli Uustani
Kõikide vanuserühmade võidulaulud on järelvaadatavad Viimsi Artiumi Youtube’i vahendusel:
Palju õnne ja tuult tiibadesse kõikidele osavõtjatele!
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena. Lauluvõistlusele registreerus kokku 55 noort lauljat, kes kõik pääsevad ka 26. aprillil kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis toimuvale põhivõistlusele.
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.
Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!
Loore Karna
Klorella-Liis Aja
Sera Brambat
Pirtel Alamaa
Andri Aja
Mia-Grete Harlamov
Greta Past
Elenor Gross
Saskia Sarapuu
Simona Veidenbaum
Darya Karpina
Amelia Minina
Eleonora Sahtel
Anders Aja
Estelle Loonde
Madeleine Komrij
Kenert Tammets
Mila Luts
Laura Kaukes
Leanna Lausing
Elisabeth Visnap
Mia Pruuli
Karoly-Marian Kartau
Elise Jegerson
Roosi Adeele Tammik
Els Marie Meius
Victoria Komrij
Emil Alexandrov
Timotheus Tats
Gerttu Dikker
Dalia Kessler
Liine Parve
Mariel Teppan
Tuule Tüür
Margaret Must
Arabella Kaukes
Elina Kallas
Romili Ruse
Isabell-Marii Kõiv
Karoli Veski
Helin Nora Esop
Melissa Selena Saul
Mari Viigand
Gerti Kerlin Kook
Stefani Nigols
Ariane Albi
Florien Elise Toom
Veronika Jelõkova
Gabriela Sutter
Katariina Luik
Silvia Sarv
Mirtel Avila
Celine Simone Saul
Johanna Vassiljev
Valter Koldre
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub laupäeval, 26. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20.
Registreerimine ja lisainfo: https://viimsiartium.ee/uritused/viimsi-laululaps-2025/
Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.
2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal.
Hedvig Hanson on laulja ja laulukirjutaja, kes tegutsenud Eesti muusikas 30 aastat. Andnud välja 16 albumit, neist 2 rahvusvaheliselt. Esinenud erinevate koosseisudega, soolost bigbändini. Pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Kuigi Hedvigit nimetatakse jazzlauljaks, võib tema muusikas läbi aastate leida mõjutusi nii popist, soulist kui ka klassikalisest muusikast. Viimastel aastatel eelistab ta vaiksemaid väiksemaid kontserte ning olulisimaks on saanud eesti keele ja meele hoidmine läbi mõtliku muusika.
Helin-Mari Arderit on muusikakriitikud kutsunud eesti jazzilavade päikesekiireks, kes võlub publikut musikaalse siiruse ning vahetu suhtlemisega. Lauljatarile on lähedane nii emakeelne muusika kui ka erinevates stiilides ja keeltes laulud maailma erinevatest nurkadest – svingmuusika ning uued versioonid jazzmuusika pärlitest, samas ka nõtked portugalikeelsed bossad ja sambad ning võluvad prantsuse shansoonid. Helin-Marilt on ilmunud kümmekond heliplaati eesti ja välisautorite laulude uute seadete ning originaalloominguga, mis on sageli loodud armastatud eesti autorite tekstidele (Eeva Park, Olivia Saar, Ilona Laaman, Ott Arder, Leelo Tungal jt). Lisaks muusikutööle annab Helin-Mari laulutunde huvikoolis Meero Muusik.
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.