E-T – SULETUD
K-R – 11-15
L-P – 12-15
13. aprillil toimus Viimsi Artiumis „Viimsi Laululaps 2024“ finaal. Lavale astus 50 noort lauljat, kelle seast žürii selgitas välja parimad.
Lauljaid hindas kolmeliikmeline žürii: armastatud jazzlauljatar Sofia Rubina; laste lauluõpetaja ja laululooja Külliki Levin ning koorijuht ja muusikapedagoog Aarne Saluveer.
Igas vanuserühmas valiti kuni neli parimat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele „Harjumaa Laululaps 2024“, mis toimub 3.-4. mail Laagri kultuurikeskuses. Registreeri SIIN.
Lauluvõistluse tulemused:
Vanusegrupp 16-19
I koht Johanna Vassiljev, laul “Memory”, juhendaja Kelli Uustani
II koht Mirtel Avila, laul “Jäälillemäng”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
III koht Silvia Sarv, laul “Omaenese ilus ja veas”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Vanusegrupp 13-15
I koht Veronika Jelõkova, laul “Mina jään”, juhendaja Kelli Uustani
II koht Gerti Kerlin Kook, laul “Tuulte värvid”, juhendaja Hedi-Kai Pai
III koht Karoli Veski, laul “Alles alguses”, juhendaja Mari-Liis Rahumets
IV koht Mari Viigand, laul “Taevas seab riidu”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Vanusegrupp 10-12
I koht Roosi-Adeele Tammik, laul “Naerusuu”, juhendaja Hedi-Kai Pai
II koht Elina Kallas, laul “Selles maailmas”, juhendaja Kelli Uustani
III koht Timotheus Tats, laul “Summertime”, juhendaja Villu Veski
IV koht Kaspar Konks, laul “Helmi”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Vanusegrupp 7-9
I koht Amelia Minina, laul “Oma suund”, juhendaja Hedi-Kai Pai
II koht Camilla Miranda Parmas, laul “Minu sõbrad”, juhendaja Mari-Liis Rahumets
III koht Laura Kaukes, laul “Kuninganna unenägu”, Ita-Riina Pedanik
IV koht Liine Parve, laul “Doktor Ave laul”, juhendaja Hille Savi
Vanusegrupp 5-6
I koht Kenert Tammets, laul “Jänku rock”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
II koht Elenor Gross, laul “Lapitekk”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
III koht Leanna Lausing, laul “Väike valge ingel”, juhendaja Maire Eliste
IV koht Simona Veidenbaum, laul “Lumelinn”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Vanusergupp 3-4
I koht Mia-Grete Harlamova, laul “Väikesed võlurid”, Ita-Riina Pedanik
II koht Andri Aja, laul “Jonni laul”, juhendaja Pille Ehelaid
III koht Heiven Tuus, laul “Mina, Mati U”, juhendaja Maire Eliste
IV koht Pirtel Alamaa, laul “Kallis emake”, juhendaja Pille Ehelaid
Suur tänu ja palju õnne kõigile noortele lauljatele, vanematele ja juhendajatele!
Vaata Viimsi Laululaps 2024 fotogaleriid SIIT.
Fotograaf Tiit Mõtus.
Viimsi Laululaps 2024 toimub laupäeval, 13. aprillil kell 12.00 – 17.00, Viimsi Artiumi blackbox-saalis. Ootame publikut kaasa elama!
Lauluvõistlusele registreerus 57 noort lauljat. Žürii ettepanekul osaleb finaalis kokku 53 lauljat. Võistlust hindab žürii, koosseisus Aarne Saluveer, Sofia Rubina ja Külliki Levin.
Põhivõistluse detailse ajakava leiate siit:
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2024 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena.
Lauluvõistlusele registreerus kokku 57 noort lauljat. Eelvoorust pääseb 13. aprillil kell 12 Viimsi Artiumis toimuvale põhivõistlusele 53 lauljat.
Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii koosseisus Aarne Saluveer, Sofia Rubina, Külliki Levin.
Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!
Edasipääsejad vanuserühmade kaupa:
3-4-aastased
Pirtel Alamaa
Mia-Grete Harlamova
Andri Aja
Heiven Tuus
5-6-aastased
Anders Aja
Sera Brambat
Elenor Gross
Saskia Sarapuu
Rianna Rämmal
Simona Veidenbaum
Mila Luts
Kenert Tammets
Arielle Runthal
Leanna Lausing
7-9-aastased
Teesi Tüür
Säde Lehis
Laura Kaukes
Elisabeth Visnap
Mia Gazizulina
Eleonora Sahtel
Chrystal Amalie Nagel
Amelia Minina
Els Marie Meius
Arabella Elisabeth Kattel
Mia Pruuli
Ella Nora Atso
Camilla Miranda Parmas
Otto Grünberg
Liine Parve
10-12-aastased
Roosi Adeele Tammik
Gerttu Dikker
Arabella Kaukes
Helin Nora Esop
Dalia Kessler
Karoly-Marian Kartau
Kaspar Konks
Victoria Komrij
Liisbet Regiina Tõnissaar
Timotheus Tats
Elina Kallas
Tuule Tüür
13-15-aastased
Melissa Selena Saul
Katariina Luik
Mari Viigand
Gerti Kerlin Kook
Leticia Veermäe
Isabell-Marii Kõiv
Krete Visnapuu
Veronika Jelõkova
Karoli Veski
16-19-aastased
Silvia Sarv
Mirtel Avila
Johanna Vassiljev
2. jaanuarist 2024 juhib kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumit viimsilane Andreas Väljamäe.
Sihtasutuse nõukogu esinaise Riina Aasma sõnul on Artium tänu senise juhi Kristiina Reidolvi tehtud tööle käivitunud hea hooga ja olnud väga nähtav mitte ainult Viimsi, vaid kogu Eesti kultuurimaastikul.
„Oleme Kristiinale väga tänulikud tema töö eest, sest ühe sellises mastaabis multifunktsionaalse keskuse käivitamine ja nii mitmekülgse programmi kokkupanek, nagu Artium seda on esimestest päevadest peale pakkunud, on keeruline väljakutse. Soovin Kristiinale palju edu tema uutes väljakutsetes,“ ütles nõukogu esinaine Aasma, kelle sõnul liigub juhi vahetusega Artium oma arengus järgmisesse etappi. Uue juhi osas on ootused Aasma sõnul samuti kõrged. “Meeskond on Artiumis väga professionaalne. Loodame, et Andreas toob meile kauaaegse viimsilasena ja kohaliku kultuurikorraldajana juurde rohkem ka nii öelda Viimsi oma hinge ja kindlasti on meil positiivses mõttes plaan kasutada ära tema laialdasi teadmisi tehnoloogia valdkonnas,” lisas Riina Aasma.
Viimsi Artiumi juhina alustanud Andreas Väljamäe on Randvere külas elav nelja lapse isa, laulupeo dirigent Janne Fridoliniabikaasa, kes seotud kultuurivaldkonnaga nii oma haridusteelt kui ka varasemast töökogemusest. Hetkel on Andreas seotud iduettevõttega Bisly, tegeledes intelligentsete hoonete süsteemide arendamisega. Seda valdkonda jääb Andreas arendama ka edaspidi. Varasemalt on ta tegutsenud pikalt Mainor Ülemiste aktsiaseltsi kinnisvaraarenduses ja paralleelselt ka kultuurivaldkonnas – olles ise nii laval, kui ka lava taga korraldusmeeskonnas. Hariduselt on Andreas Väljamäe Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia klassikalise laulu eriala lõpetanud ja saanud magistrikraadi kultuuriettevõtluse valdkonnas samas ülikoolis.
Andreas Väljamäe sõnul on ükski hoone ega organisatsioon iseenesest ei toimi.
„Kõige olulisem on meeskond ja see on minu jaoks kindlasti üks olulisemaid prioriteete. Viimsi Artium on oluline maamärk, mis peab teenindama nii kohaliku kogukonna kui ka Eesti kultuurist huvituva publiku ootusi ning huve. Artiumist on juba kujunenud hinnatud sündmuskeskus ja seda taset tuleb hoida ning võimalusi mööda ka laiendada,“ ütles Väljamäe.
2023. aastal toimus Viimsi Artiumis 408 sündmust, mida külastas kokku 61 344 inimest. “Viimsi Artium esitleb” programm, mida Artium ise produtseerib ja korraldab, moodustas ürituste ja külastajate arvust ca 30%. Toimus 38 rahvusvahelist sündmust 21 riigist. Kõige enam külastati kontserte ja teatrietendusi ning kogukonnasündmusi.
Kristiina Reidolv tänab südamest nii Eesti kui rahvusvahelisi loojaid ja kultuurikorraldajaid, kellega on aastate jooksul suurepärast koostööd tehtud ning Artiumi publikule erilisi kultuurielamusi pakutud: “Mul on kõige soojemad mälestused koostööst erinevate partneritega kultuuriprogrammi loomisel. Loomulikult tänan Artiumi tiimi ja publikuteenindajaid, nõukogu, Viimsi huvikoole ja huvikeskust, Viimsi vallavalitsust, Viimsi Haldust ning kõiki koostööpartnereid.”
Kristiina Reidolv ise alustas sügisel õpinguid Helsingis Aalto ülikoolis Põhja- ja Baltimaade kultuurijuhtide kursusel “Business of Culture”, mis on suunatud nii muusika-, etenduskunstide kui visuaalkunstide organisatsioonide, kaasa arvatud muuseumide juhtidele.
Möödunud aasta tähtsündmustena Viimsi Artiumis väärivad Reidolvi sõnul esiletoomist külastajate seas populaarseks osutunud Nargenfestivali, Viimsi Artiumi ja Tallinna Filharmoonia koostöös lavale toodud „Dissonantsed“, mille lavastas Elmo Nüganen ja muusikajuhiks Tõnu Kaljuste. Tegemist oli Viimsi Artiumi esimese lavastuse ja kaasproduktsiooniga, mis sai Viimsi valla 2023. aasta kultuuriteo auhinna. Sügisel toimus esmakordselt ka kultuuri- ja kogukonnafestival Põhja Konn, mille eesmärk oli lisaks kultuurielamuste pakkumisele tugevdada sidemeid kogukonnaliikmete vahel ning tutvustada Viimsi poolsaare ja saarte looduskauneid kohti.
Viimsi Artium sai teist aastat järjest Viimsi valla aasta kultuuriteo preemia, sedakorda koos kaasprodutsentide Nargenfestivali ja Tallinna Filharmooniaga lavastuse “Dissonantsed” (Tom Stoppard / Elmo Nüganen) väljatoomise eest – vald tänab suurepärase teatrielamuse eest! Tegemist on Viimsi Artiumi ajalooliselt esimese lavastuse ja kaasproduktsiooniga. Ühtlasi oli Artium nomineeritud ka aasta kultuurisündmuse korraldajaks. Preemiaid jagati 20. detsembril valla 33. taasasutamise päeval.
Suur aitäh viimsilastele, kes meid esitasid tunnustusele ning komisjonile preemia eest!
Mäletatavasti möödunud aastal oli valla aasta kultuuritegu Artiumi avakuu programm, mis pakkus kogukonnale mitmekesiseid maailmaklassi kultuurielamusi.
Publikul on võimalus näha “Dissonantsete” viimaseid etendusi 15., 16. ja 17. jaanuaril Artiumis!
Fotol on Kristiina Reidolv ja Inga Koppel Artiumist ning Kadri Tikerpuu Nargenfestivalist.
Viimsi Artium ja kaasaegse kunsti galerii on suletud ajavahemikus 23.12.2023-07.01.2024. Häid pühi kõigile!
Viimsi Artiumis toimub 7. detsembril kunstiteoste oksjon, kus osaleb üle 20 Viimsiga seotud kunstnikku.
Oksjonil leiab muuhulgas teoseid sellistelt tuntud kunstnikelt nagu Olga ja Priit Pärn, August ja Vilen Künnapu, Robin Nõgisto, Alo Valge, Kamille Saabre, Soho Fond, Mick ja Angeelia Pedaja, Annika Haas, Jaan Elken jt.
Oksjoni läbiviija Reigo Kuivjõgi lausus, et tegemist on esmakordse kunstioksjoniga, kus on võimalik soetada just Viimsi ning selle lähikonnaga seotud kunstnike loomingut, kuid näitus on oluline ka muul tasandil: „Iga üritus, mis aitab kaasa sellele, et Eesti ühiskonnas on nähtaval rohkem kunsti, on oluline igale ühiskonna liikmele, sest kunst pakub visuaalset naudingut ning aitab hoida vaimu tervena.“
Oksjon-näitusel osalevad nii Viimsis elavad ja tegutsevad kunstnikud kui need kunstnikud, kelle näitused on olnud Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis. Lisaks enam kui 20-le tuntud kunstnikule on oksjon-näitusel ka lai valik kunsti, mille on loonud Viimsi kunstikooli õppejõud.
Oksjon algab 7. detsembril kell 19.00 Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis.
Online pakkumisi saab teha siit: https://shorturl.at/gtuV5
Rohkem infot näituse ja oksjoni kohta: https://viimsiartium.ee/uritused/viimsi-kunstnike-oksjon-naitus/
Foto maalist: Soho Fond „Comanche Chief“ (2023)
Viimsi Artium on uus kultuuri- ja hariduskeskus, kus on erineva suuruse ja profiiliga ruume – suur saal (kuni 452 istekohta), kammersaal (kuni 130 istekohta), blackbox (kuni 110 istekohta), avar fuajee, kaasaegse kunsti galerii, vabaõhulava ja katuseterrass.
Artiumis saab korraldada nii konverentse, seminare, vastuvõtte, inspiratsioonipäevi kui ka firmasündmusi, jõulupidusid ja muid tähtpäevi.
Tutvu lähemalt Artiumi ruumidega 
https://viimsiartium.ee/korraldajatele/ruumid-ja-hooned/
Fotod Artiumis toimunud sündmustest
https://www.flickr.com/photos/196056297@N07/albums
Palun saada oma päring rent@viimsiartium.ee või tee broneering Artiumi kodulehel: https://viimsiartium.ee/vormid/broneeringuvorm/
Vajadusel pakume lisaks ruumirendile ka tehnilist teenust, kunstilist nõustamist või produktsiooniteenust.
Küsige julgelt pakkumist ja kohtume õige pea Viimsi Artiumis!
18.-25. septembrini toimub Viimsis esmakordselt kultuuri- ja kogukonnafestival Põhja Konn, mille programmis leidub lisaks põnevatele kultuurielamustele – etendustele, kunstinäitustele, filmidele ja kontsertidele – ka mitmeid loodusmatku ja töötubasid.
Selle aasta festivaliprogrammi sündmuseid seob rännakumotiiv – olgu selleks siis füüsiline või vaimne rännak. Festivaliga tahame tugevdada sidemeid kogukonnaliikmete vahel, innustades sõpruskondi ning perekondi, lapsi, noori ja täiskasvanuid lähedalt ja kaugemalt tegema tutvust Viimsi poolsaare ja saarte looduskaunite kohtadega, saades osa kultuurilisest ühiskogemusest.
Festival toimub kostöös Viimsi valla erinevate kultuuri- ja haridusorganisatsioonidega – Viimsi kunstikooli, teaduskooli, muusikakooli, Viimsi huvikeskuse, Viimsi valla kultuuri- ja haridusosakonnaga, Rannarahvamuuseumi ja Eesti Meremuuseumiga. “See on festival kogukonnalt kogukonnale. Tänavu sügisel on tegemist pilootfestivaliga, millest loodame, et kasvab järgnevateks aastateks pikaajaline koostöö erinevate Viimsi valla kultuuri- ja haridusorganisatsioonide vahel”, ütleb Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Üritused toimuvad Viimsi Artiumi saalides, kaasaegse kunsti galeriis ja vabaõhulaval, Viimsi Kuradikoopa ja Põhja Konna trepi juures, Miiduranna sadamas, Naissaarel ja mujal.
Festivali avamisel astuvad üles rahvusvahelised etenduskunstnikud
Rännakumotiiv saadab pea kõiki sündmuseid, alates festivali avamisest 18. septembril kui publikule pakutakse rahvusvahelist kultuurilist elamust etenduskunstidest ja tsirkusest, põhjamaiselt kauni eesti muusikani.
Festivali avasündmus algab esmaspäeval, 18. septembril kl 19.00 kõnede ja tervitustega Põhja Konna trepi juures, kust minnakse üheskoos Viimsi Artiumisse. Lisaks Soome kaasaegse tsirkuse kompanii Agit-Cirk etendusele “Sfäär”, USA koreograafi ja lavastaja Cid Pearlmani poeetilisele videoinstallatsioonile “(home)Body“ ning Rootsis resideeruva eesti muusiku ja laulukirjutaja Liis Ringi soolokontserdile “Homing / Vaikelu” on plaanis ka üllatused.
Liis Ring, foto: Jan Christoffer Rutström
Viimsi tänavakunstifestival toimub Põhja Konna festivali raames
Möödunud aastal alguse saanud Viimsi tänavakunstifestivali traditsioon jätkub tänavu Põhja Konna festivali osana.
Tänavakunsti teemaprogrammi üks põnevamaid päevi on 21. september kui Viimsi Kunstikooli eestvedamisel viiakse osalejad rännakule “Koopamaalist grafitini“. Päeva jooksul toimuvad arendavad loomingulised töötoad: koopamaalingu töötuba Viimsi Kuradikoopas; kunstikooli õpetaja Paul Männi skulptuuri töötuba, mille käigus saavad vanad betoonist kujud uue ilme ning grafiti töötuba Miiduranna sadamas. Lisaks toimub palju muud põnevat nagu tänavakultuuri tutvustav filmiprogramm ja üllatused. Päeva võtab kokku kõiki punkte ühendav jalgrattaretk.
Programmi koostaja ja Viimsi Kunstikooli direktori Matti Vainio sõnul on osalema oodatud nii suured kui väiksed kunsti- ja looduse huvilised: “Tänavakunsti programmi “Koopamaalist grafitini” kandev idee on juhendada osalejaid kunstilisel teekonnal, mis algab esialgsetest ja looduslähedastest kunstivormidest nagu koopamaalingud, ning jõuab välja kaasaegse tänavakunsti, nagu grafiti avastamiseni. Viimsi Kunstikool rõhutab kunstilise eneseväljenduse mitmekesisust ja arengut läbi erinevate ajastute ning tehnikate, aidates osalejatel mõista tänavakunsti arengut ning selle olulisust kunstimaailmas ja ühiskonnas”.
II Põhja- ja Baltimaade Jazz Meeting @ Viimsi Artium
Teist aastat järjest – sel korral Põhja Konna festivali osana – toimub Artiumis Põhja- ja Baltimaade Jazzmeeting, kus astuvad üles nii rahvusvaheliselt tunnustatud jazzartistid kui ka Eesti parimad jazzmuusikud. Kui eelmisel aastal oli jazzmeeting ühepäevane sündmus, siis tänavu jätkub inspireerivaid jazzielamusi mitmeks päevaks. Artiumi lavadele astuvad muusikud Eestist Fääri saarte ja USA-ni.
Festivali peaesineja on Norrast pärit jazzpianist, helilooja ja professor Jan Gunnar Hoff, kes on Norra üks silmapaistvamaid ja hinnatumaid jazzartiste. 23. septembri õhtul kl. 22.00 annab ta Viimsi Artiumi suures saalis kauni soolokontserdi Norra ja Eesti muusikast, mida visuaalselt ilmestavad laseritega tehtud virmalised. See saab olema imekaunis muusika imelise vaatemänguga.
Jan Gunnar Hoff, foto: Tom Melby
Jazzmuusiku ja Viimsi Artiumi muusikasündmuste produtsendi Villu Veski sõnul on Jan Gunnar Hoff üks virtuoossemaid muusikuid, keda ta kohanud on. “Talle ei valmista mingit raskust mängida näiteks Heino Elleri “Kodumaist viisi”, arendades sellest välja kaugeleulatuv põhjamaine improvisatsiooni ja tulles turvaliselt tagasi meloodia juurde. Seda lihtsalt on vaja ise kuulama tulla ja kogeda”, kirjeldab Veski.
Jan Gunnar Hoffi muusikalisest tasemest annab märku ka asjaolu, et tal on olnud koostööprojekt meie aja legendaarseima muusikuga Pat Methenyga ja tema albumil on mänginud hijuti Jazzkaarel peaesinejana üles astunud kitarrist Mike Stern.
Fääri saarte karget hõngu toob Viimsisse Kristian Blak, kes astub Artiumis üles kahel korral – Jazz Meetingu esimesel päeval annab ta soolokontserdi Viimsi Artiumis ning viimasel päeval saab teda näha ja kuulda Naissaare tuletornis. Esitamisele tuleb loodusest – eriti Fääri saartel elutsevatest lindudest – inspireeritud omaloomingut ning muusika vahele jutustab ta lugusid oma teoste sünnist. Fääri saarte muusikaloo ühe silmapaistvama tegijana on ta loonud sooloinstrumentaalteoseid, kammermuusikat, jazz-süite, kooriteoseid ja sümfoonilist muusikat. Tema mitmekülgne looming ühendab etnilise muusika uute kompositsioonitehnikatega.
Lisaks saab festivalil kuulda Puerto Ricost pärit Lätis resideeruvat jazzkitarristi Neff Irizarry’t, kes esitab Viimsi Artiumis koos Baltimaade parimate jazzmuusikutega progressiivset ladina jazzi, ühendades pööraselt kirgliku Puerto Rico “Sabori” ja põhjamaiselt karge “Sisu”.
“Jazzmeetingul ongi eesmärk lasta jazzmuusikal kõlada kõikides oma erinevates värvides ja žanrites – kargest põhjala loodusest inspireertud muusikast kuni Puerto Rico kuumade rütmideni välja. See näitab ka, et meie Balti riikides ja Põhjamaades elab muuskuid üle maailma, kaugematest paikadest. Eesmärgiks on ka tutvustada Viimsi Artiumi erinevaid saale ja Naissaare põnevaid paiku läbi seal kõlava muusikaelamuse”, ütleb Viimsi Artiumi muusikasündmuste produtsent Villu Veski.
Neff Irizarry, foto: Mike Skelton
Eesti muusikutest astub üles Sofia Rubina bänd ning toimub Tanel Ruben Quinteti (Kadri Voorand, Tanel Ruben, Kristjan Randalu, Raivo Tafenau ja Taavo Remmel) uue plaadi “Every Moment Every Day” esitluskontsert.
Tanel Ruben Quintet, foto: pressimaterjalid
Põhja- ja Baltimaade Jazz Meetingu ja Põhja Konna festivali võtab kokku 24. septembril toimuv Elamusrännak Naissaarel, kus astuvad üles juba tuttavad Kristian Blak (Fääri saared) ja Jan Gunnar Hoff (Norra).
Meeleolukas päev algab kell 11 hommikul Lennusadamast kui laevaga “Nargö” asutakse Naissaare poole teele. Saarel toimub põnevates kohtades kolm kontserti – Naissaare Püha Maarja kabelis, Naissaare tuletornis ja selle ees ning Patarei 10A siseruumis.
Publikut sõidutatakse kontserdipaikade vahel veoautodega ja saab sõita ka ajaloolise auruveduriga. Pakutakse lõunasööki ning kell 17.30 väljub laev Naissaarelt tagasi Lennusadamasse. Naissaare päev toimub koostöös Viimsi Rannarahva muuseumi, Eesti Meremuuseumi, Kultuuriministeeriumi ja Norra Saatkonna ning Torshavn Kommuuniga.
Kes muusikalisele rännakule Naissaarele ei jõua, siis nende jaoks on Viimsi huvikeskuses avatud näitus “Naissaar – Tallinna merevärav”.
Lisainfo ja programm: https://viimsiartium.ee/festival-pohja-konn/
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.