18.-25. septembrini toimub Viimsis esmakordselt kultuuri- ja kogukonnafestival Põhja Konn, mille programmis leidub lisaks põnevatele kultuurielamustele – etendustele, kunstinäitustele, filmidele ja kontsertidele – ka mitmeid loodusmatku ja töötubasid.
Selle aasta festivaliprogrammi sündmuseid seob rännakumotiiv – olgu selleks siis füüsiline või vaimne rännak. Festivaliga tahame tugevdada sidemeid kogukonnaliikmete vahel, innustades sõpruskondi ning perekondi, lapsi, noori ja täiskasvanuid lähedalt ja kaugemalt tegema tutvust Viimsi poolsaare ja saarte looduskaunite kohtadega, saades osa kultuurilisest ühiskogemusest.
Festival toimub kostöös Viimsi valla erinevate kultuuri- ja haridusorganisatsioonidega – Viimsi kunstikooli, teaduskooli, muusikakooli, Viimsi huvikeskuse, Viimsi valla kultuuri- ja haridusosakonnaga, Rannarahvamuuseumi ja Eesti Meremuuseumiga. “See on festival kogukonnalt kogukonnale. Tänavu sügisel on tegemist pilootfestivaliga, millest loodame, et kasvab järgnevateks aastateks pikaajaline koostöö erinevate Viimsi valla kultuuri- ja haridusorganisatsioonide vahel”, ütleb Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Üritused toimuvad Viimsi Artiumi saalides, kaasaegse kunsti galeriis ja vabaõhulaval, Viimsi Kuradikoopa ja Põhja Konna trepi juures, Miiduranna sadamas, Naissaarel ja mujal.
Festivali avamisel astuvad üles rahvusvahelised etenduskunstnikud
Rännakumotiiv saadab pea kõiki sündmuseid, alates festivali avamisest 18. septembril kui publikule pakutakse rahvusvahelist kultuurilist elamust etenduskunstidest ja tsirkusest, põhjamaiselt kauni eesti muusikani.
Festivali avasündmus algab esmaspäeval, 18. septembril kl 19.00 kõnede ja tervitustega Põhja Konna trepi juures, kust minnakse üheskoos Viimsi Artiumisse. Lisaks Soome kaasaegse tsirkuse kompanii Agit-Cirk etendusele “Sfäär”, USA koreograafi ja lavastaja Cid Pearlmani poeetilisele videoinstallatsioonile “(home)Body“ ning Rootsis resideeruva eesti muusiku ja laulukirjutaja Liis Ringi soolokontserdile “Homing / Vaikelu” on plaanis ka üllatused.
Liis Ring, foto: Jan Christoffer Rutström
Viimsi tänavakunstifestival toimub Põhja Konna festivali raames
Möödunud aastal alguse saanud Viimsi tänavakunstifestivali traditsioon jätkub tänavu Põhja Konna festivali osana.
Tänavakunsti teemaprogrammi üks põnevamaid päevi on 21. september kui Viimsi Kunstikooli eestvedamisel viiakse osalejad rännakule “Koopamaalist grafitini“. Päeva jooksul toimuvad arendavad loomingulised töötoad: koopamaalingu töötuba Viimsi Kuradikoopas; kunstikooli õpetaja Paul Männi skulptuuri töötuba, mille käigus saavad vanad betoonist kujud uue ilme ning grafiti töötuba Miiduranna sadamas. Lisaks toimub palju muud põnevat nagu tänavakultuuri tutvustav filmiprogramm ja üllatused. Päeva võtab kokku kõiki punkte ühendav jalgrattaretk.
Programmi koostaja ja Viimsi Kunstikooli direktori Matti Vainio sõnul on osalema oodatud nii suured kui väiksed kunsti- ja looduse huvilised: “Tänavakunsti programmi “Koopamaalist grafitini” kandev idee on juhendada osalejaid kunstilisel teekonnal, mis algab esialgsetest ja looduslähedastest kunstivormidest nagu koopamaalingud, ning jõuab välja kaasaegse tänavakunsti, nagu grafiti avastamiseni. Viimsi Kunstikool rõhutab kunstilise eneseväljenduse mitmekesisust ja arengut läbi erinevate ajastute ning tehnikate, aidates osalejatel mõista tänavakunsti arengut ning selle olulisust kunstimaailmas ja ühiskonnas”.
II Põhja- ja Baltimaade Jazz Meeting @ Viimsi Artium
Teist aastat järjest – sel korral Põhja Konna festivali osana – toimub Artiumis Põhja- ja Baltimaade Jazzmeeting, kus astuvad üles nii rahvusvaheliselt tunnustatud jazzartistid kui ka Eesti parimad jazzmuusikud. Kui eelmisel aastal oli jazzmeeting ühepäevane sündmus, siis tänavu jätkub inspireerivaid jazzielamusi mitmeks päevaks. Artiumi lavadele astuvad muusikud Eestist Fääri saarte ja USA-ni.
Festivali peaesineja on Norrast pärit jazzpianist, helilooja ja professor Jan Gunnar Hoff, kes on Norra üks silmapaistvamaid ja hinnatumaid jazzartiste. 23. septembri õhtul kl. 22.00 annab ta Viimsi Artiumi suures saalis kauni soolokontserdi Norra ja Eesti muusikast, mida visuaalselt ilmestavad laseritega tehtud virmalised. See saab olema imekaunis muusika imelise vaatemänguga.
Jan Gunnar Hoff, foto: Tom Melby
Jazzmuusiku ja Viimsi Artiumi muusikasündmuste produtsendi Villu Veski sõnul on Jan Gunnar Hoff üks virtuoossemaid muusikuid, keda ta kohanud on. “Talle ei valmista mingit raskust mängida näiteks Heino Elleri “Kodumaist viisi”, arendades sellest välja kaugeleulatuv põhjamaine improvisatsiooni ja tulles turvaliselt tagasi meloodia juurde. Seda lihtsalt on vaja ise kuulama tulla ja kogeda”, kirjeldab Veski.
Jan Gunnar Hoffi muusikalisest tasemest annab märku ka asjaolu, et tal on olnud koostööprojekt meie aja legendaarseima muusikuga Pat Methenyga ja tema albumil on mänginud hijuti Jazzkaarel peaesinejana üles astunud kitarrist Mike Stern.
Fääri saarte karget hõngu toob Viimsisse Kristian Blak, kes astub Artiumis üles kahel korral – Jazz Meetingu esimesel päeval annab ta soolokontserdi Viimsi Artiumis ning viimasel päeval saab teda näha ja kuulda Naissaare tuletornis. Esitamisele tuleb loodusest – eriti Fääri saartel elutsevatest lindudest – inspireeritud omaloomingut ning muusika vahele jutustab ta lugusid oma teoste sünnist. Fääri saarte muusikaloo ühe silmapaistvama tegijana on ta loonud sooloinstrumentaalteoseid, kammermuusikat, jazz-süite, kooriteoseid ja sümfoonilist muusikat. Tema mitmekülgne looming ühendab etnilise muusika uute kompositsioonitehnikatega.
Lisaks saab festivalil kuulda Puerto Ricost pärit Lätis resideeruvat jazzkitarristi Neff Irizarry’t, kes esitab Viimsi Artiumis koos Baltimaade parimate jazzmuusikutega progressiivset ladina jazzi, ühendades pööraselt kirgliku Puerto Rico “Sabori” ja põhjamaiselt karge “Sisu”.
“Jazzmeetingul ongi eesmärk lasta jazzmuusikal kõlada kõikides oma erinevates värvides ja žanrites – kargest põhjala loodusest inspireertud muusikast kuni Puerto Rico kuumade rütmideni välja. See näitab ka, et meie Balti riikides ja Põhjamaades elab muuskuid üle maailma, kaugematest paikadest. Eesmärgiks on ka tutvustada Viimsi Artiumi erinevaid saale ja Naissaare põnevaid paiku läbi seal kõlava muusikaelamuse”, ütleb Viimsi Artiumi muusikasündmuste produtsent Villu Veski.
Neff Irizarry, foto: Mike Skelton
Eesti muusikutest astub üles Sofia Rubina bänd ning toimub Tanel Ruben Quinteti (Kadri Voorand, Tanel Ruben, Kristjan Randalu, Raivo Tafenau ja Taavo Remmel) uue plaadi “Every Moment Every Day” esitluskontsert.
Tanel Ruben Quintet, foto: pressimaterjalid
Põhja- ja Baltimaade Jazz Meetingu ja Põhja Konna festivali võtab kokku 24. septembril toimuv Elamusrännak Naissaarel, kus astuvad üles juba tuttavad Kristian Blak (Fääri saared) ja Jan Gunnar Hoff (Norra).
Meeleolukas päev algab kell 11 hommikul Lennusadamast kui laevaga “Nargö” asutakse Naissaare poole teele. Saarel toimub põnevates kohtades kolm kontserti – Naissaare Püha Maarja kabelis, Naissaare tuletornis ja selle ees ning Patarei 10A siseruumis.
Publikut sõidutatakse kontserdipaikade vahel veoautodega ja saab sõita ka ajaloolise auruveduriga. Pakutakse lõunasööki ning kell 17.30 väljub laev Naissaarelt tagasi Lennusadamasse. Naissaare päev toimub koostöös Viimsi Rannarahva muuseumi, Eesti Meremuuseumi, Kultuuriministeeriumi ja Norra Saatkonna ning Torshavn Kommuuniga.
Kes muusikalisele rännakule Naissaarele ei jõua, siis nende jaoks on Viimsi huvikeskuses avatud näitus “Naissaar – Tallinna merevärav”.
Lisainfo ja programm: https://viimsiartium.ee/festival-pohja-konn/
Eesti Kujurite ühendus ja Viimsi Artium kutsuvad TASUTA kuraatorituurile!
Tuurid toimuvad:
24. aug kell 16.00-18.00 – Mari-Liis Tammi & Vergo Vernik
25. aug kell 16.00-18.00 – Tiiu Kirsipuu & Leena Kuutma
27. aug kell 16.00-18.00 – Eneken Maripuu & Gea Sibola Hansen
Näitusest
Näitus “Keerukuju” toob Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriisse, Viimsi Kunstikooli galeriisse ja välialadele enam kui kolmekümne kunstniku teosed.
Keerukuju – mängijad keerutavad end ringiratast, üks mängijatest, kes ei keeruta, hüüab mingil ajal “Stopp!” ning kõik peavad tarduma paigale; mängija, kes ei ole kuju, püüab kedagi naerma ajada või liigutama saada – kes liigutab, ei saa enam kuju teha ning mäng algab uuesti.
Laste mängust inspireeritud Eesti Kujurite Ühenduse näitus pöörab tähelepanu skulptuurile kui ühele ajatundlikule, pidevas liikumises ja arengus olevale kunstivaldkonnale. Aegade jooksul muutuvad paratamatult ka paljude skulptuuride tähendused. Iga jäävasse materjali loodud teos on justkui “stop!” nupule vajutus olemasolevale. Keerulistel aegadel on tõenäoline, et uus aeg tahab anda edasi oma sõnumi, loosungi, suhtumise või sümboolika, tühistades eelmise.
Kas on võimalik luua vormi, mis on tähendusrikas, huvitav ja samas ajas vastupidav, kestev, igavene? Kas saab luua midagi jäädavat inimeste maailmavaateliste kisklemiste tõttu? Või on ainus kindel asi siin ilmas muutumine? Kas keerukujud on skulptorid loojatena, nende looming või nende loomingu vaatajad, ühiskond?
NB! Artiumi Kaasaegse kunsti galerii II korrusel on võimalik vaadata Kujurite Ühenduse näitusega samal ajal filmiprogrammi eesti skulptoritest ja skulptuuri ajaloost. Täname programmile õla allapanijaid: Peeter Urbla, Rein Raamat, Aljona Suržikova, Ivar Soopan, Liisi Raidna, Juta Kivimäe, Eesti Telefilm, Tallinnfilm AS, Diafilm AS, Exitfilm, Viking Visionary Films, Raamatfilm, AD Oculos Film, Eesti Kunstimuuseumi.
Osalevad skulptorid: Aime Kuulbusch, Mare Mikof, Mari-Liis Tammi, Hille Palm, Ellen Kolk, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Tõnis Paberit, Georg Kotter, Ivan Zubaka, Paul Rogers, Rait Prääts, Vergo Vernik, Leena Kuutma, Airike Taniloo, Airi Luik, Gea Sibola Hansen, Anne Rudanovski, Eneken Maripuu, Elo Liiv, Paul Mänd, Art Allmägi, Rait Pärg, Per William Petersen, Piret Meos, Silja Truus, Mari Hiiemäe, Ines-Issa Villido, Tauno Kangro, Liina Stratskas, Johannes Luik, Ahti Seppet, Jaak Soans, Tõnu Smidt, postuumselt Elin Tober (1942-2020).
Korraldaja: Eesti Kujurite Ühenduse juhatus
Gea Sibola Hansen, Paul Mänd, Eneken Maripuu, Anne Rudanovski, Elo Liiv
INFOTÖÖTAJA
SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi infotöötaja leidmiseks.
Peamised tööülesanded:
infolaua teenindus;
klientide ja külastajate suunamine ja abistamine;
piletimüük;
kavade, meenete jmt müük;
sündmuste kalendri ja huvikoolide tunniplaanide jälgimine ja koordineerimine;
jooksvate küsimuste lahendamine;
hoone ruumide avamine, sulgemine ja valve alla panek;
heakorra jälgimine jmt.
Sobiv kandidaat:
on avatud, positiivne ja sõbralik suhtleja;
kohusetundlik ja täpne asjaajamises;
tunneb end koduselt kultuuri- ja haridusvaldkonnas;
omab varasemat töökogemust klienditeenindajana;
oskab hästi arvutit kasutada;
oskab eesti ja inglise keelt, kasuks on ka vene keele oskus.
Omalt poolt pakume:
võimalust lüüa kaasa uue ja kaasaegse kultuuri- ja haridusorganisatsiooni töös;
palju meeldejäävaid kultuurielamusi;
loomingulist töökollektiivi;
töökohta arhitektuurselt kaunis hoones, mis asub looduse vahetus läheduses.
Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri hiljemalt esmaspäevaks, 31. juuliks 2023 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee
Märgusõna: Infotöötaja konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: täistööaeg graafiku alusel.
Tööle asumise aeg: võimalusel alates 14. augustist 2023.
Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.
🎬 Koostöös Prantsuse Instituudiga näitame 9.-11. juunini Viimsi Artiumi blackbox-saalis kolme auhinnatud linateost. Seansid on kõigile tasuta!
👉 9. juunil kell 18.00
“Félicité” (Prantsusmaa/Senegal, 2017)
Rež. Alain Gomis
2017. aastal Berliini Rahvusvahelisel Filmifestivalil Berlinale Hõbekaru võitnud linateos jutustab vabast hingest Félicité’st, kes on laulja Kongo pealinna Kinshasa ööklubis. Tema elu pööratakse pea peale kui tema 14 aastane poeg saab mootorrattaõnnetuse tõttu tõsiselt vigastada. Poja elu päästmiseks on naine sunnitud meeleheitlikult kõiki võimalusi kasutades raha otsima, Félicité sukeldub Kinshasa energeetiliselt laetud kohati unenäolisesse ööellu täis muusikat ja unistusi. Sellel rännakul ristuvad tema teed Tabuga….
👉 10. juunil kell 18.00
“Kuningate öö” (Elevandiluurannik, 2020)
Rež. Philippe Lacôte
Mitmetel rahvusvahelistel festivalidel osalenud ja auhindu pälvinud “Night of the Kings” viib publiku Elevandiluuranniku kurikuulsa MACA vangla müüride vahele, kus võimutseb kuritegelik subkultuur ja vangid on loonud oma reeglistiku. Vangide kuningas Dangôro määrab vanglasse saabunud noormehe uueks “roomlaseks”, kellel tuleb punase kuu taevasse kerkimise ajal jutustada teistele vangidele lugu – see on lugu Zama kuninga surmast. Tal peab juttu jätkuma kuni hommikuni, vastasel juhul ta tapetakse…
👉 11. juunil kell 18.00
“Casablanca Beats” (Maroko/Prantsusmaa, 2021)
Rež. Nabil Ayouch
2021. aastal Cannes’i rahvusvahelisel filmifestivalil eripreemia Le Prix du Cinéma Positif võitnud linateose petegelane on endine räppar Anas, kes juhendab noori Casablanca töölisklassi linnajaos asuvas kultuurikeskuses. Karismaatilise õpetaja innustab noori väljendama end hip-hop kultuuri kaudu ja leidma ühisosa vaatamata erinevale identiteedile või religioossetele ning poliitilistele veendumustele ning vabanema kivinenud väljendusvormidest ja traditsioonidest.
20. juulil esietenduva lavastuse “Dissonantsed“ proovid on Viimsi Artiumis alanud, kuid puudu on julge, esinemishimuline ja pealehakkaja poiss vanuses 7-11 eluaastat, kes hakkab kehastama peategelase Aleksanderi (Jan Uuspõld) poega.
Sobiv kandidaat on eelneva esinemiskogemusega ja peab viisi.
Palume saata 30-40 sekundit pikk videotutvustus koos foto ja lapsevanema kontaktandmetega hiljemalt 29. maiks lavastuse juhi Triinu Sillaste aadressile triinu.sillaste@gmail.com .
Eelvaliku läbinud lapsed kutsutakse Viimsi Artiumisse lavastaja Elmo Nüganeniga kohtuma 31. mail. Palume selleks puhuks ette valmistada lühike luuletus ja laul!
NB! Palume arvestada, et lavastuse proovid toimuvad juunis ja juulis ning 2023. aasta etendused juulis, augustis, septembris ja oktoobris, kokku neljateistkümnel korral. 2024. aasta alguses toimuvate etenduste kuupäevad on veel täpsustamisel. Roll on tasustatud!
Täpsem mängukava: https://viimsiartium.ee/uritused/dissonantsed/
11. aprillil toimus Viimsi Artiumis “Viimsi Laululaps 2023” finaal. Lavale astus 53 noort lauljat, kelle seast žürii selgitas välja parimad.
Lauljaid hindas kolmeliikmeline žürii: Laulustuudio Laulumarjad looja, vokaaltrio The Swingin’ Sisters laulja ja Tallinna laste jazzifestivali Kräsh projektijuht Maris Aljaste; muusikaõpetaja ning Eesti noorte lauljate konkursi Solistica peakorraldaja ja kunstiline juht Pilvi Karu ning žürii esimees, tunnustatud helilooja Priit Pajusaar.
Žürii kiitis üksmeelselt “Viimsi Laululaps 2023” head taset ning tõstis eriliselt esile just 7-9-aastaste vanuseklassi, kus oli mitu väga head esitust. Žürii liikme Maris Aljaste sõnul mängib seal suurt rolli ka juhendajate töö: “Tänu neile olid valitud hästi sobivad laulud, mis tõid välja nende tugevused – sobiv sõnum ja raskusaste, mistõttu lapse tugevused joonistuvad väga hästi välja. Sellised väga küpsed loo jutustajad olid need 8-9-aastased”.
Žürii liikmele Pilvi Karule hakkas silma ka kahe kõige vanema vanuserühma kõrge tase: “13-15-aastased ja 16-19-aastased, kus oli suhteliselt vähe osavõtjaid, aga mitu lugu olid omalooming ja hästi terviklikud ja enesekindlad esitused.”
Vanusegrupist 13-15-aastased tõstis Pilvi Karu esile võidulaulu esitajat Grete Kaske: “Grete Kask lauluga “Back to Black” oli minu jaoks üks meeldejääv esitus, just selle laulja sisemise tugevuse pärast, mis loo arenedes üha rohkem ka välja tuli. Just loo areng kõnetas mind väga.”
Žürii esimehele Priit Pajusaarele läks hinge 16-19-aastaste vanuserühma võitja Elissa Riinamari Palk, kes esitas laulu “New York State of Mind”.
Kõige pisematest kiitis žürii Rianna Rämmalit, kes esitas loo “Herilane kadekops”: “Rianna oli äärmiselt musikaalne ja äge”, sõnas žürii liige Pilvi Karu.
Kes olid parimad?
Igas vanuserühmas hinnati poisse ja tüdrukuid koos ning valiti kuni neli parimat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele „Harjumaa Laululaps 2023“, mis toimub 5.–6. mail Aruküla rahvamajas.
3–4-aastaste vanuserühm
I koht Rianna Rämmal, lauluga „Herilane kadekops“, juhendaja Ita-Riina Pedanik
II koht Saskia Sarapuu, lauluga „Kiisuke, nii pehme, pai“, juhendaja Ita-Riina Pedanik
III koht Marie Helene Ojanurme, lauluga „Väikeste tüdrukute väikesed asjad“, juhendaja Ly Lumiste
5–6-aastaste vanuserühm
I koht Eleonora Sahtel, lauluga „Pesupäev“, juhendaja Hedi-Kai Pai
I koht Leanna Lausing, lauluga „Sulle, emake“, juhendaja Maire Eliste
II koht Luisa Jürgenson, lauluga „Kommi, kommi, kommi!“, juhendaja Hedi-Kai Pai
III koht Mila Luts lauluga, „Olen väike türduk“ juhendaja Ita-Riina Pedanik
7-9-aastaste vanuserühm
I koht Arabella Kaukes, lauluga „Laps, kes usub imesid“, juhendaja Ita-Riina Pedanik
II koht Roosi Adeele Tammik, lauluga „Kui sa metsa läed“, juhendaja Hedi-Kai Pai
III koht Els Marie Meius lauluga „Luiged“, juhendaja Hedi-Kai Pai
III koht Tuule Tüür lauluga „Maalides head“, juhendaja Mari-Liis Rahumets
10-12-aastaste vanuserühm
I koht Veronika Jelõkova, laulu eest „Iseendale“, juhendaja Mari-Liis Rahumets
II koht Liisbet Regiina Tõnissaar laulu eest „Unelaul“, juhendaja Mari-Liis Rahumets
II koht Romili Ruse laulu eest „Ma hõljun taeva all“, juhendaja Mari-Liis Rahumets
III koht Dalia Kessler laulu eest „Nagu muinasjutt“, juhendaja Ita-Riina Pedanik
13-15-aastaste vanuserühm
I koht Grette Kask, laulu eest “Back to Black”, juhendaja Meryt Sander
II koht Johanna Vassiljev laulu eest “Jäljed”, juhendaja Kelli Uustani
III koht Marten Thomas Tõniste laulu eest “Kuninga laul”, juhendaja Kati Põder
16-19-aastaste vanuserühm
I koht Elissa Riinamari Palk laulu eest “New York State of Mind”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
II koht Loore-Lotta Rahula laulu eest “Night Lights”, juhendaja Ita-Riina Pedanik
III koht Birgit Kask laulu eest “Siin või sealpool maad” Ita-Riina Pedanik
III koht Robin Pastak laulu eest “Flame on”
Žürii eriauhinnad:
Särava ja täpse esituse eripreemia pälvis Laura Kaukes laulu eest „Tark tigu“, juhendaja Ita-Riina Pedanik
Armsa esituse eripreemia pälvis Otto Grünberg laulu eest „Meil aiaäärne tänavas“, juhendaja Hille Savi
Suur tänu kõigile noortele lauljatele ja vanematele!
Eriline tänu juhendajatele: Ita-Riina Pedanik, Pille Ehelaid, Maire Eliste, Meryt Sander, Hille Savi, Mari-Liis Rahumets, Hedi-Kai Pai, Maria Kondratjeva , Ly Lumiste, Meryt Sander, Kelli Uustani ja Kati Põder.
Viimsi Laululaps 2023 toimub teisipäeval, 11. aprillil kell 12.00 – 17.30, Viimsi Artiumi blackbox-saalis. Ootame publikut kaasa elama!
Lauluvõistlusele registreerus 72 noort lauljat. Žürii ettepanekul osaleb finaalis kokku 53 lauljat. Võistlust hindab žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Lauluvõistluse üldajakava:
kell 12.00 vanuserühmad 3–4-aastased, 5–6-aastased;
kell 13.15 vanuserühm 7–9-aastased;
kell 14.45 vanuserühm 10–12-aastased;
kell 16.15 vanuserühmad 13–15-aastased ja 16–19-aastased;
kell 17.30 lauluvõistluse tulemuste teatamine.
Põhivõistluse detailse ajakava leiate siit:
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2023 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena. Lauluvõistlusele registreerus kokku 72 noort lauljat. Eelvoorust pääseb 11. aprillil Viimsi Artiumis toimuvale põhivõistlusele 53 lauljat. Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!
Edasipääsejad vanuserühmade kaupa:
3-4-aastased
5-6-aastased
7-9-aastased
10-12-aastased
13-15-aastased
16-19-aastased
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.
2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal.
Pilvi Karu – Inspira huvikoolis solistide õpetaja, Luce Kooli muusikaõpetaja, Eesti noorte lauljate konkursi Solistica peakorraldaja ja kunstiline juht.
Pilvi on saarlane. Lõpetas Kuressaares keskkooli ja muusikakooli ning pärast muusikaõpinguid Tallinnas tuli tagasi Saaremaale. Ta on 20 aastat juhendanud soliste ja väikeste laste muusikaringe. Pikemate perioodide jooksul juhendanud erinevaid koore ning vokaalansambleid ja andnud muusikatunde nii lasteaedades kui ka koolides.
Tema jaoks olulised loomingulised protsessid on seotud Eesti noorte lauljate konkursi Solistica kunstiliselt heatasemelise korralduse tagamise, mitmete rütmikat ja laulmist siduvate koostööprojektide eestvedamise ning nendes juhendajana osalemisega, samuti kunstilise juhina ja idee ühe autorina Saare maakonna 50. laulupeo korraldamisega ning oma laululoomingu kirjutamise, plaadistamise ja esitlemisega.
Maris Aljaste – Laulustuudio Laulumarjad looja, vokaaltrio The Swingin’ Sisters laulja ja Tallinna laste jazzifestivali Kräsh projektijuht.
Igapäevaselt töötab Maris oma laulupesas Laulumarjad Kadriorus ning toetab armsaid laulusoliste nende teel. Kõige sagedamini näeb ja kuuleb teda muusikuna lavalaudadel vokaaltrioga The Swingin’ Sisters. 2019. aastal ilmus neil debüütalbum “Õnnele vastu”, mis on inspireeritud Eesti Raadio Meeskvartetist, Uno Loobist ja eesti keelest. Juba kolmel järjestikusel suvel, nii ka tänavu, on ta kaastegev suvelavastuses “ADA” Kiidjärvel.
Alates 2018. aastast on ta pakkunud taustavokaaliga lavaenergiat Eesti ainukesele superstaarile Anne Veskile. Lastele ja noortele soovib ta edasi öelda järgmist: „igaüks meist on autentne looja – see, mis tuleb südamest, ka läheb südamesse, ole päriselt kohal ja sina ise, nii koged musitseerimise ja laulmise kõige suuremat väge.“
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.