Johann Sebastian Bach (1685 – 1750), üks Lääne muusikakultuuri tugisambaid, kirjutas muusikat nii ametikohustusi täites kui oma tarbeks, kuid ikka ja alati Deo soli gloria – üksnes Jumala kiituseks. Selle kinnituseks kirjutas ta oma käsikirjade lõppu tähekombinatsiooni DSG. Kui tema teoseid lähemalt uurida, selguvad kõikvõimalikud tähe- ja numbrikombinatsioonid, mis neid karkassina üleval hoiavad. Kuldlõige on neist üks tuntumaid, aga nähtamatuid, peidetud skeeme ja nende tõlgendamise võimalusi on tohutult. See kõik teeb Bachi teosed interpreetidele ligitõmbavaks ja kuulajatele alati põnevaks. Kes ei tahaks avastada saladusi, leida uksi müstilistesse sügavustesse ja kõrgustesse! Aga ka lihtsalt lasta end sellest rikkaliku salapärase mustriga helikangast mõneks viivuks – või tunniks – kinni katta ja elada nii mõistuse kui tunde kaudu läbi midagi, mida ainult muusika – ja eriti Bachi muusika – saab meile kinkida.
Kavas J. S. Bachi sonaadid, partiitad ja fuugad aastatest 1720 – 1722.
Andres Mustonen, viiul
Ivo Sillamaa, klaver / orel
