DocPoindi paremik @ViimsiArtium: Unetus New Yorgis

Me kõik oleme tundnud armastust ja uskunud, et see on igavene. Mis juhtub meiega aga siis, kui ühel päeval saab armastus otsa? Kui keegi jätab meid maha? Kui see, keda oled pidanud ainsaks ja õigeks, ei osutu sugugi selleks, kes ta tundus? 

Modernse ja anonüümse metropoli New Yorgi tänavatel liigub hulgaliselt üksikuid hingi, kes vaevlevad agoonias, tunnevad end kõige ja kõigi poolt hüljatuna, üksildasena. Need on just lahku läinud inimesed. 

Saage tuttavaks Alley’ga, kes jäeti maha neli päeva tagasi. Ta ei suuda lakata mõtlemast, mis läks valesti, sest ühine väljasõit Grand Canyonisse oli justkui alles eile. Hetk, kus päikeseloojangus loeti koos luuletusi ja vannuti igavest truudust kriibib tema hinge ja teeb kohutavalt haiget. Michael, vabakutseline tõlk, kelle sõnul ei möödu minutit, mil ta ei mõtle oma endisele armsamale, kuigi teab, et lootust enam ei ole. Rosey, kes armus jäägitult võhivõõrasse pärast ühte suudlust, teades et teisele ei tähendanud see ehk mitte midagi ja ilmselgelt ei kohtu nad enam kunagi. Kõik me oleme vähemalt korra elus midagi sarnast kogenud. Lahkuminek haavab ego, keha ja hinge. Karm tõsiasi on aga see, et mida rohkem sa armastad, seda rohkem sa kannatad. 

Oma läbimurdefilmiga “Sõjafotograaf” (2001) Oscarile nomineeritud režissöör Christian Frei on lisaks intiimsele rännakule läbi New Yorgi kaasanud filmi ka tuntud antropoloogi Helen Fisheri, kellega koos otsib hingevalule ka teaduslikku seletust ning viib meid oma filmis teekonnale läbi nii mõnegi murtud hinge.

Film on inglise keeles, ilma eestikeelsete subtiitriteta.