„Poeedi armastus“ („Dichterliebe“ op. 48, 1840) on tõenäoliselt Robert Schumanni
kuulsaim laulutsükkel, mis kuulub koos Franz Schuberti varasemate teostega „Ilus
möldrineiu“ („Die schöne Müllerin“, 1823) ja „Talvine teekond“ („Winterreise“, 1828)
romantilise Lied-žanri põhirepertuaari. Tsükli aluseks on Heinrich Heine luulekogu
„Lüüriline vahepala“ („Lyrisches Intermezzo“), mis ilmus esmakordselt 1823. aastal. Nii
Heine kui ka Schumann olid oma aja visionäärid, kes nihutasid žanripiire ja kirjutasid
ümber oma kunstiala reegleid. Niisiis on igati kohane, et üks improvisatsioonilise
nüüdismuusika säravamaid esindajaid Kristjan Randalu annab oma panuse
Schumanni teoste edasiarendamisse, värskendades Schumanni tsükli ülesehitust ja
muusikalist „sõnavara“ 21. sajandi helikeelega.
Schumann pidi elu jooksul korduvalt pettuma, sest lähikondlased kahtlesid tema
võimetes pianistina tõelist edu saavutada. Samuti konkureeris ta pidevalt oma andeka
pianistist abikaasa Clara Schumanniga, kes aitas hiljem oluliselt kaasa tema
klaveriteoste kuulsuse kasvule. Seega läbib „Poeedi armastust“ eriline tehniline
ambitsioonikus, mis tuleneb Schumanni püüdest end pianistina tõestada. See väljendub
muu hulgas vasaku käe keerukates saatepartiides, kiirelt üle oktavite pühkivates
noodijärjestustes ja üldises tehnilises nõudlikkuses. Schumann on meloodiatesse
pikkinud ka vihjeid oma eeskujudele – saksa Lied-vormi meistritele Franz Schubertile ja
Ludwig van Beethovenile. Kristjan Randalu valib oma „Poeedi armastuse“ töötluse
lähtepunktiks Schumanni partituuri virtuoossuse ning jätab kõrvale tekstiaspekti, tuues
esile klaverimuusika sõltumatu potentsiaali. Tema energiline liikumine klaviatuuril viitab
hoopis meloodialiinidele ja Schumanni loomingu aluseks olnud kirjanduslikele
motiividele ning avardab algset laulutsüklit tonaalsete nüansside, loominguliste
rütmiimpulsside ja üllatavate suunamuutustega.
„Mind on alati paelunud sõnadeta muusika abstraktsus ja need laulud on minuga
kaasas käinud palju aastaid,“ selgitab Randalu. „Seadsin eesmärgiks tsükli
ümbertõlgendamise muusikalises keeles, milleni olen tänaseks jõudnud. Uued töötlused
said enamasti alguse valitud meloodilistest, harmoonilistest ja rütmilistest elementidest,
mis on lähtepunktiks täiesti uutele avastustele.“
Sarnaselt džässiikooni Keith Jarrettiga, kelle hiilgavaid klaveriimprovisatsioone tema
töötlused kohati meenutavad, sai ka Randalu klassikalise väljaõppe ja on säilitanud
seose klassikalise muusikaga. Ta on teinud koostööd tunnustatud dirigentidega nagu
Dennis Russell Davies ja hinnatud kollektiividega nagu Londoni Sümfooniaorkester ning
esinenud maailma kuulsaimates kontserdisaalides. Schumanni „Poeedi
armastusega“ puutus Randalu esmakordselt kokku õpingute ajal 1990. aastatel, mil
laulutsükkel kuulus tema põhirepertuaari Lied-duos koos baritoniga.
„Keskendusime proovides igale pisiasjale – näiteks sellele, kuidas muusika sõnade
nüansse võimendab või kuidas helilooja harmoonia ja meloodia kaudu sõnadele uusi
tähenduskihte lisab. Klassikalise laulu esteetikal on pikk, sajandite jooksul välja
kujunenud traditsioon. Minu jaoks vastandub see džässi vahetumale ja
individuaalsemale väljendusviisile, mis pole tingimata lihvitud kindla normi järgi, vaid
peegeldab meid ümbritsevat siin ja praegu.“
„Siin ja praegu“ kajastub kahtlemata ka Randalu uutes Schumanni-töötlustes, mille
esmaettekanne toimus 2021. aasta veebruaris Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Nüansirohked seaded toovad selgelt esile pianisti meisterlikkuse. Tuginedes
klassikalise traditsiooni süvitsi tundmisele, esitavad Randalu variatsioonid kaasaegse
nägemuse, mis täiendab Schumanni romantilist algmaterjali improvisatsioonivabaduse,
džässi spontaansuse ja rikkaliku harmooniaga. Temaatiliste liinide ja
meloodianüansside muljetavaldav spektrum, mille Randalu on suutnud sellest
romantilise klaverimuusika tähtteosest esile tuua, muudab tema töötluse ainulaadseks
tervikuks, mis seisab ühe jalaga meie muutuvas olevikus, teisega aga kindlalt igikestvas
traditsioonis.
Tule varem kohale ja külasta ka Vilen Künnapu näitust “Villu lendab” Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis!
