Urmas Puhkani näitus “Läbi värviliste prillide” peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust. Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.
Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri “Tähendusmaastikud,” sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.”
Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.
Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.
„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“
Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal. Juba õpingute ajal osales näitustel ning on 1988. aastast tegutseva kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga. Ta on loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui ka välismaal, olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid.
Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)
