Avakuu, mis kestab 19. augustist 1. oktoobrini, toob publiku ette Eesti tippkultuuri, Soome parima tantsukunsti, Läänemeremaade jazzmuusika ja palju muud.
“Avafestival esitab kollaaži kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui ka visuaalkunsti valdkonnas. Programm koosneb kolmest tasandist – rahvusvaheline kultuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud sündmused,” ütleb Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Kutsetega avapidu, mis toimub 19. augustil, algab klassikalise noodiga kui Viimsi Artiumi tipptasemel akustikaga kontserdisaalis kõlavad Antonio Vivaldi “Gloria” ja “Dixit Dominus”, Eesti Filharmoonia kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses, dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Edasi kutsutakse publik audiovisuaalsele rännakule läbi Artiumi hoone ja välialade. Blackbox saalis avatakse Kristjan Järvi nEscape lounge ja kaasaegse kunsti galeriis viimsilaste Olga ja Priit Pärna retrospektiivnäitus. Avapidu lõpeb aga tänavafunki ja souli rütmis hilisõhtuse Lexsoul Dancemachine’i avaliku kontserdiga.
Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil, väljub ERSO oma kodusest Estonia kontserdisaalist ja täidab Viimsi Artiumi terveks päevaks muusikaga. Kontserte annavad ERSO muusikutest koosnevad kammerkoosseisud, toimuvad lastekontsert, töötoad, vestlusringid ja sümfooniakontsert suures saalis ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsi juhatamisel.
Artiumi üks eesmärk on tugevdada Eesti-Soome kultuurisuhteid ning juba 25. augustil esitletakse Soome riikliku tsirkuseauhinnaga pärjatud nüüdistsirkuse ja visuaalteatri truppi Race Horce Company ja Rauli Dahlbergi, kes ületab oma soololavastuses “O’DD“ gravitatsiooni ja füüsikaseadused, demonstreerides, et inimvõimetel pole piiri.
Viimsi Artiumis esitletakse 30. augustil soome rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse tantsu koreograafi Tero Saarineni lavastust “HUNT”. Igor Stravinski balletist “Kevadpühitsus” inspireeritud “HUNT” esietendus aastal 2002, Veneetsia Biennaali tellimusel. Nii kriitikute kui ka publiku poolt kõrgelthinnatud lavastust on esitatud kokku 83 linnas ja 32 riigis. 2022. aastal valmis ikooniliseks saanud lavastusest uusversioon – seekord on laval tantsijad Auri Ahola või Atte Kilpinen. Etendusele järgneb kohtumine maineka koreograafi Tero Saarineniga ning linastub dokumentaalfilm “Rooted with wings” Saarineni loomingust (režissöör Thomas Freundlich).
Tero Saarinen Company kaksiklavastuse “HZ I HUNT” järgmist osa “HZ” esitletakse 1. septembril, mille on lavastanud noor andekas koreograaf Johanna Nuutinen. Etendusele järgneb Eesti muusiku Maarja Nuudi kontsert “Hinged”.
Viimsi Artiumi suures saalis ühendavad 26. augustil oma loomingulised jõud põhjamaised loojad Kristjan Järvi ja Mick Pedaja. Muusikajuhi ja dirigendi Kristjan Järvi käe all viiakse publik muusikalisele teekonnale “Põhjamaine palve”, milles segunevad Kristjan Järvi 2020. aastal ilmunud album “Nordic Escapes” ja Mick Pedaja sel kevadel ilmunud kogumik “Pray”.
Hooajalist jazzkontsertide sarja alustatakse 22. septembrist Nordic-Baltic Jazz Meeting @ Viimsi Artium, mille avasündmusel pakutakse kuulamiseks parimat Läänemeremaade jazzmuusikat. Üles astuvad Ingrid Rabi Group (Eesti), Tapani Rinne (Soome) ja Deniss Pashkevich trio (Läti).
Avakuu saab väärika lõpu 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäevaga.
Programm täieneb jooksvalt. Tutvu lähemalt: www.viimsiartium.ee
Hoonest
Viimsi Artium asub looduskaunis kohas Lubja klindiastangu külje all. Hoone põhjamaiselt minimalistliku arhitektuuri loojad on Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava arhitektuuribüroost. “See maja on nagu sild inimese, looduse ja sotsiaalse suhtlemise võrgustike vahel,” mõtestab arhitekt Indrek Peil Viimsi Artiumi arhitektuurset lahendust.
Mitmekülgset kultuuriprogrammi on võimalik nautida nii 457-kohalises suures saalis,190-kohalises blackboxis, 160-kohalises kammersaalis kui ka kaasaegse kunsti galeriis ja vabaõhulaval. Viimsi Artiumi hoones asuvad Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus. Artiumi katuseterrass on mõeldud nii õueõppeks kui ka vabaõhukontsertide ja -kino nautimiseks.