See kevad saabub teisiti. Vabariigi aastapäev tuletas meelde kõige olulisema – vabadus ja maailmale avatus ei ole midagi iseenesestmõistetavat, vaid need on väärtused, mida hoida, mille üle rõõmu tunda ja mida tähistada mitte ainult pidupäeval, vaid igal argipäeva hetkel. Seega toetame kõiki ukrainlasi ja kindlasti neid, kes on Artiumi ehitusse oma panuse andnud.
Viimsi Artiumis käivad ettevalmistustööd Artiumi avamiseks – ehituses terendab lõpufaas ja noorel organisatsioonil kasvufaas. Artium on avatud nii kultuurile kui kogukonnasündmustele ning programmi planeerimine juba käib. Kes soovib Artiumis üritusi korraldada, on väga oodatud ühendust võtma.
Artiumi teises uudiskirjas tutvustame Teile Viimsi muusikakooli uut juhti Edmar Tuult ning küsitleme Viimsi valla kultuuriosakonna juhti ja legendaarset jazzmuusikut Villu Veskit, kes tähistas jaanuaris oma 60ndat sünnipäeva. Oma uudiskirjas õnnitleme ka värskelt riikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud Linda Madalikku, kes on Artiumi saalide akustik. Sel nädalal, 12. märtsil möödub ka 1 aasta SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium asutamisest. Suured tänud kõigile, kes on Artiumi loomisel osalenud ja selle arengusse panustanud!
Intervjuu Viimsi muusikakooli uue juhi Edmar Tuulega
Miks on Artiumi maja oluline?
Meie muusikakooli pere jaoks on valmiv Artium äärmiselt oluline, kuna oleme kaua aega pidanud tegutsema väga kitsastes ja vananenud oludes. Muusika tegemine vajab spetsiaalseid ruume ja keskkonda. Uus maja tekitab uue mõnusa õhkkonna ja kindlasti süstib ka õpilastele uut elujõudu ja motivatsiooni. Oleme väga uhked, et saame sellises majas tegutsema hakata, kuna Eestis on väga vähe muusikakoole, millel on nii head ruumid, ja mis kõige tähtsam – kontserdisaalid, mida kasutada.
Milline on muusikakooli roll ja tähtsus Viimsis?
Läbi aegade on muusika olnud see, mis ravib, lohutab ja toob kokku inimesi. Muusikal on eestlaste jaoks olnud alati eriline koht südames, sest tänu muusikale (laulu- ja tantsupeole) on säilinud meie rahvus läbi aegade. Muusikakooli ülesandeks ongi rikastada Viimsi vallas olevaid inimesi selle haruldase oskusega teha muusikat, seda rahvuseid ja hingi päästvat oskust. Loodan, et Viimsi muusikakooli ja Artiumi koostööst sünnib mitmeid selliseid sündmusi ja projekte, mis leiavad oma erilise koha viimsilaste südametes.
Mis erialasid muusikakoolis õpetatakse?
Viimsi muusikakoolil on lai valik erialasid: löökpillid, flööt, viiul, klaver, kitarr, tšello, vaskpuhkpillid, saksofon, kontrabass, akordion. Lisaks on võimalik ühineda keelpilli- või puhkpilliorkestriga. Koolis tegutseb ka jazzband. Kindlasti on plaanis lähitulevikus laiendada õppekavade valikut, et õppida saaks erinevad bändipille, laulu ja kindlasti kõiki puhkpille. Tänapäeval on samuti populaarseks saanud arvuti abil tehtud muusika. Viimast eriala plaanime ette valmistada pigem vanematele lastele või täiskasvanud noortele.
Keda oodatakse kooli õppima?
Kõiki inimesi, kes soovivad ära õppida ühe lisakeele, milleks on muusika. Muusika tegemine aitab igaüht eluteel ning on mõnus seltskondlik tegevus sõpradega, tuttavatega ning miks mitte ka perega. Üheks ideeks oleks just julgustada looma erinevaid perebände. Meie sooviks on, et muusikakool saaks üheks soojaks kogukonda ühendavaks paigaks.
Missugused sündmused võiks Viimsi Artiumis toimuda?
Esiteks ootan sedasama, mida paljud viimsilased – kogukonna ürituste väärikat toimumispaika. Et me kõik mahuksime oma kogukonna olulistele üritustele. Teiseks ootan värvikirevat kava, kus ei puudu kõrgkultuur, aga kus saab vahepeal ka kergemal muusikal oma kõrvu paitada lasta. Kolmandaks – nautida seda luksust, mida uus maja suudab pakkuda ehk maailma tipptasemel kultuuriliste ürituste korraldamist. Ehk lisaks meie kohalikele staaridele võiks meie maja külastama hakata ka rahvusvahelisel skeenel tegutsevad teatrid, muusikalised kollektiivid ja kõneisikud. Usun, et Artium võiks saada meie kogukonda ühendavaks keskuseks, sest selles on palju võimalusi. Hommikul ja päeval perekondlikud või sotsiaalsed üritused lastele, väikelaste emadele ning eakatele. Õhtul aga juba pikema kleidi ja smokiga üritused neile, kes tahavad end tunda tõeliste staaridena.
Intervjueeris Katrin Tegova
Intervjuu Viimsi valla kultuuriosakonna juhi ja jazzmuusiku Villu Veskiga
Mida tähendab kultuuriaasta 2022 Viimsi jaoks?
Loomulikult eelkõige kauaoodatud Viimsi Artiumi valmimist ja avamist. Viimsi vald on kõiges väga eesrindlik, siin on seitse kaubanduskeskust, lisaks planeeritakse ka Prismat, on kunstlumega suusamäed, tenniseväljakud, veekeskus, kuid suur ammune võlg Viimsi valla elanike ees on olnud kaasaegse tõsiseltvõetava kultuuri- ja hariduskeskuse puudumine. Koht, kus kohalikud saaksid koguneda, et ise korraldada sündmusi, ning teisalt paik, kuhu tulla professionaalset rahvusvahelist kultuuri nautima. Miks see viibinud on, siis üheks põhjuseks on kindlasti see, et Tallinn on siinsamas ja kultuurini on sõita 15-20 minutit kesklinna. Nüüd loodame vastupidist, et tallinlane jõuab ka Viimsi Artiumi, aga muidugi ootame külalisi ka mujalt Eestist ja väljastpoolt Eestit. Artiumi valmimisega saavad need kaks suurt võlga likvideeritud – kogukond saab maja sündmuste korraldamise jaoks ja samas ka ise sündmusi nautida, lisaks on oluline kolmas aspekt, et huviharidus saab oma ruumid. Kindlasti ei ole ainult see oluline, et Artiumis on kaasaegne tehnoloogia ning ruumid, vaid ennekõike ikka sisu, mis majas toimuma hakkab.
Miks on Artiumi maja eriline?
Maja on eriline mitmel põhjusel. See on planeeritud multifunktsionaalseks – kõigis Artiumi kolmes saalis saavad olla eraldi sündmused korraga, kuna saalid on helikindlad. Teine võimalus on, et kõikide saalide uksed on avatud ning kasutusel on fuajee ja kohvik, siis saab korraldada suure 800 inimesele mõeldud sündmuse, kus kõik saavad liikuda ühest ruumis teise. Lisaks on suures saalis võimalus lasta lava parteriga samale tasapinnale, mis annab võimaluse kujundada suur saal peoks ja miks mitte ka tantsupeoks. Samuti sobib maja konverentside korraldamiseks. Artiumis on kõrvalruumid, kus saab korraldada erinevaid töötube, monteerida filme ja videosid, kasutada helistuudiot, on olemas harjutusruumid muusikutele jmt. Ja üks pluss on Artiumil veel – siin on olemas tasuta parkla, mis võimaldab ettevõtetel näiteks oma sündmusi korraldada nii, et ei pea muretsema, kuhu kõik 200 töötajat parkida saavad.
See on muidugi kõik Artiumi väline pool, kõige tähtsam on loomulikult sisu ja inimesed. See, mis sündmused siin toimuma hakkavad ning kes need inimesed on, kes seda sisu looma asuvad. Inimeste looming, kunst ja muusika on see, mis seda maja värske ja uuena hoidma hakkavad. Viimsi valda tuleb uusi maju muudkui juurde, kohe valmib ka spordikeskus, mistõttu tähelepanu läheb peagi uutele objektidele. Sellepärast on eriti oluline, et Artium hakkaks peale avamist ise oma elu elama. Ka siis, kui meedia ja valla tähelepanu on mujal.
Milliseid artiste ja loojaid ise ootaksid Artiumisse?
Mina võin oma lemmikuid siia soovida, aga iseasi on, kas neid ka saab alati kohale tuua. Kuna olen jazzmuusik ja juba 25 aastat korraldanud ka festivali Juu Jääb, siis olen kursis, mis maailmas toimub ning omad eelistused on aastatega tekkinud. Nimetan siin vaid mõned, kes võiksid minu arvates Viimsi Artiumisse tulla, kui see oleks minu “soovikontsert”: trompetimängija Jukka Eskola Soomest, Persian Electro Orchestra Taanist, Sigur Ros Islandilt või siis innuiidi (eskimo) kultuur Gröönimaalt, Gilles Peterson Suurbritanniast jne. Näitustest võiks tuua Lauren Greenfieldi “Generation Wealth”, mis jättis mulle väga sügava mulje. See on selline šokeeriv ja äratundmist pakkuv näitus – vaade rikaste elule, kuidas rikaste kuvand läbi aegade on muutunud.
Artiumi avamisega on veel natuke aega, kuidas seni kultuuriaasta sündmustest viimsilased osa saavad?
Meil on covidi piirangute tõttu loodud voogedastusplatvorm Viimsi Viva TV – tööriist, mille kaudu saame viimsilasele ja teistele pakkuda ülekandeid sündmustest, mis toimuvad Viimsis ja ka mujal. Kuid valime alati midagi sellist, mida keegi teine üle ei kanna, et oleks sündmusväärtus. Ja salvestused jäävad ka hilisemaks vaatamiseks alles Youtube’i, mis on omaette väärtus, kuna sageli ei mäletata aasta eest toimunud sündmusi. Selline arhiveerimine annab hea võimaluse sündmusi järelvaadata. Näiteks kasvõi emadepäevakontsert, mis salvestatud mõni aastat tagasi, on praegustele juba suurematele lastele ja nende vanematele järelvaadatavalt tõeline rariteet.
Kas pigem on suund digilahenduste poole?
Jah, üks teema, millel peatuksin pikemalt, on kultuuri edastamise ja jagamise viis, mis on piirangute tõttu paari aasta jooksul täielikult muutunud ja see ei saa kunagi enam endiseks, mistõttu peavad nii kultuuriloojad kui ka -korraldajad ümber orienteeruma ja ajaga kaasas käima. Nagu me mäletame kuulutati 2020. aasta digikultuuriaastaks juba enne seda, kui meil polnud üldse veel aimu, mida see tegelikult tähendama hakkab viiruse leviku ja piirangute kontekstis. Põhjus, miks digikultuuriaasta välja kuulutati, oli muus, sest digikultuuris oli aastate jooksul tulnud nii palju uusi kultuuriilminguid, et need väärisid tutvustamist ja tähelepanu. Märtsis 2020 sai kõik aga palju suurema ja olulisema tähenduse. Nii sai 2020. aasta ja ka järgnev aasta tuhandeid kordi rohkem digikultuuriaastaks, kui eales aimata võis. Kontserdid, teater, arutelud, kunstinäitused – kõik said uue vormi. Kuid muutus ka digitaalse kultuuri olemus – see ei olnud enam ülekannete vaatamine, vaid leidis aset ka digitaalse kultuurse olemise vormi muutus. Näiteks kui me läheme kontserdile, mis toimub digitaalselt, siis kas me peame ütlema “tere”, kas me peaksime emotikonidega oma tundeid ja reaktsioone nähtule-kuuldule väljendama, kuidas me üldse ekraanide vahendusel suheldes käitume jne. Tehti lausa uuringuid, mis tõestasid, et koosolekute tõhusus, mis tehti veebitsi, ei olnud nii efektiivne kui reaalelus toimuvad koosolekud, kuna inimestel läks palju aega sellele, et nad keskendusid, kuidas ekraanidel välja näha, kuidas end kehtestada jne. Palju energiat läks uue olukorraga harjumisele. Nii on ka minu arvates kultuuriga – me ei hakka seda kunagi enam endisel viisil tarbima, vaid uued lahendused tungivad peale, niisamuti uued põlvkonnad, kelle arvamust tuleb varakult arvestada, et ajaga kaasas käia.
Kui valmimas on uus uhke maja kultuurisündmusteks, siis kuidas see saaks kaasaja muudatustega kaasas käia?
Tõsi, eks ongi tekkinud ka küsimus kõrgkultuuri ellujäämisest. Harjumused on muutunud. On suur vahe, kas me läheme teatrisse etendust vaatama või vaatame kodus telelavastust. Teatrisse minekuga kaasnevad muud rituaalid, seda ei saa võrrelda kodus telekast või arvutiekraanilt saadava kogemusega. Iseasi on, kas inimene on valmis ostma pileti, kui ta näeb sündmust vaid ekraani vahendusel. Selleks tuleb uut moodi ka pingutada, see ei saa olla enam lihtsalt ülekanne, kus keegi lülitab kaamera nupu sisse ja pärast välja. Digilahenduse osas on palju uusi võimalusi – sa saad luua metaruume, mis teevad ekraanilt jälgitava sündmuse hoopis teiseks ja sellel on eraldi väärtus. Nii saab kasvõi Artiumis, mis on ju multifunktsionaalne maja, luua kohapeal toimuvaid sündmusi kui ka virtuaalsel viisil inimesteni jõudvaid sündmusi. Võib ju küsida, et kumb on huvitavam, kas me näeme ekraani vahendusel maali või seda, kuidas kunstnik seda maali teeb? Ikka on põnevam jälgida protsessi. See lähenemine on ka üks võtmekohti digikultuuri vahendamisel. Et mis see on, mida me hakkame vahendama.
Üks asi on veel, millega peab kindlasti arvestama – palju publikust, kes varem käisid teatris, kinos ja kontserdil on siin paari aastaga oma elu ümber korraldanud, neil on tekkinud teised valikud ja harjumused, käiakse pigem rabas, metsas, ollakse rohkem perega. See publik ei pruugi tagasi tulla, lisaks on peale kasvanud ka need noored, kel pole seda harjumust olemas olnudki. Küsimus ongi selles, kas Artium jääb vanasse mudelisse või läheb kaasa uute lahendustega. Seetõttu me Viimsi vallas kutsumegi kokku oma ala proffe, visionääre, asjatundjaid ja ka noori, et koos mõelda välja parimad lahendused, mida Artium võiks pakkuda kogu oma võimalustega. Et mitte ajale jalgu jääda, vaid olla suunanäitaja.
Intervjueeris Katrin Tegova
Õnnitleme Linda Madalikku!
Akustik Linda Madalik, kes on välja töötanud ka Artiumi saalide akustilised lahendused, pälvis riigi kultuuri elutööpreemia.
Jagame Teiega intervjuusid Linda Madalikuga nii Postimehes kui Sirbis.
Viimsi Artium otsib oma ruumidesse kohvik-restorani!
Viimsi Artium otsib toitlustuspartnerit uude kultuuri- ja hariduskeskusesse eesmärgiga anda rendile toitlustusega seotud ruumid. Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid.
Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt 13. märtsiks 2022 (k.a.) Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
Täpsem info siit.
Galerii Artiumi ehitusest. Autor Tiit Mõtus.
Üleskutse ideekorjeks
Selleks, et Viimsi Artiumist kujuneks atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt ning kogukonna süda, on kõik oodatud kaasa mõtlema! Viimsi Artiumi KODULEHEL leiad lingi, kus saad esitada meile oma idee, millised sündmused võiksid Viimsi Artiumis toimuda.
Viimsi Artium soovib kaunist tärkavat kevadet!