Viimsi Artiumi maja on peaaegu valmis, toimuvad veel vaid vaegtööd, ning esimesed Viimsi valla sündmusedki majas juba aset leidnud. Suveperioodil kuni augustini tehakse aga Artiumis prooviks erinevaid vallaga seotud üritusi, et katsetada uue maja võimalusi ja tehnikat.
Viimsi Artiumi avakuu saab alguse 19. augustil ning kestab 1. oktoobrini, kui toimub rahvusvaheline muusikapäev. Avakuule pühendatud festivaliga antakse kollaaž kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas. Avakuu programm kuulutatakse välja suvel Artiumi kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Kui soovite uuel hooajal korraldada oma sündmusi Viimsi Artiumis, võtke meiega julgelt ühendust Artiumi kodulehe viimsiartium.ee kaudu või kirjutades kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
Intervjuu disainer Robi Jõelehega
Viimsi Artiumi visuaalse identiteedi ideekonkursi võitsid ühistööga disainistuudiod Polaar ja AKU. Uurisime disainer Robi Jõelehelt disainistuudiost Polaar, kuidas Viimsi Artiumi visuaalne lahendus sündis.
Milline oli Artiumi visuaalse identiteedi kontseptsioon? Millest lähtusite ja kuidas lahendus sündis?
Visuaalse identiteedi kontseptsioon keskendub Artiumi esitähele – ”a”-st algab tähestik ja sümboolselt saab sellest alguse ka kogu kultuur. Idee oli luua lihtne kujund, mis tekitab tugeva seose keskuse nimega ning kinnistab selle kiirelt inimeste teadvusesse. Et kogu visuaalne identiteet moodustaks harmoonilise terviku, põhineb graafika sümboli erinevatel kadreeringutel ja logo sümboli dekonstrueerimisel saadud lihtsatel vormidel, mistõttu on graafika võimalik kasutus dünaamiline ja mänguline.
Kas CVI loomine Artiumile oli raske väljakutse?
Konkurside puhul võib idee loomine olla natuke keerukam, kuna puudub eeltöö ja suhtlus kõikide ootuste ja vajaduste läbiarutamiseks ning idee tuleb natuke “pimesi” välja mõelda. Siiski oli Artiumi lähteülesanne põhjalik ja hästi koostatud ning seetõttu oli ülesanne palju kergem. Ülesande juures oli põnev leida lahendust kultuurist rääkimiseks ilma kultuuri kujutamata ning leida visuaalset vastust verbaalsele ülesandele.
Millised on Teie isiklikud ootused uuele kultuuri- ja hariduskeskusele?
Et sellest saaks kaasaegne suunda näitav koht, kus oleks ruumi muusikale, etenduskunstidele, filmile, kunstile, teadusele, haridusele ja loodetavasti ka disainile!
Intervjueeris Katrin Tegova
Vaata Artiumit tutvustavat videoklippi SIIT. Klipi autorid on Robi Jõeleht (Polaar) ja Joosep Volk (TOLM).
Intervjuu Viimsi teaduskooli direktori Kadri Saluriga
Viimsi teaduskooli juhina alustas 1.juunist viimsilane Kadri Saluri. Uurisime Kadrilt, mis innustas teda teaduskooli juhiks kandideerima ning millisena ta teaduskooli tulevikku näeb.
Rääkige oma taustast. Kuidas olete Viimsiga ise seotud?
Olen elanud Viimsis alates kolmandast elukuust pisemate pausidega, mis olid seotud ülikooliõpingutega. Käisin kogu lasteaiatee tänaseks lammutatud armsas Piilupesa lasteaias, keskkooli lõpetasin samas oranžis majas, kus hetkel tegutseb põhikoolina Viimsi Kool. Olen ka Viimsi kunstikooli vilistlane ning õppisin viis ja pool aastat Viimsi muusikakoolis. Ülikooliõpingute raames olen tudeerinud aasia- ja araabiamaadega seonduvat (sh hiina ning pisut ka türgi ja jaapani keelt), bioloogiat, keemiat ning hetkel tegelen doktorantuuris analüütilise biokeemia õppekaval vetikapolüsahhariidide struktuuri ning biotoimete uurimisega. Viimsis elan ka praegu, kaunil Lubja künkal. Minu kolmest lapsest kaks õpivad Viimsi Koolis ning kolmas käib Pargi lasteaias.
Mis ajendas kandideerima teaduskooli direktoriks? Miks see töö köidab?
Teaduskooli dokumentide ettevalmistamisega olin seotud juba varem, sest olen töötanud nii õpetaja, huvikooli õpetaja kui ka põhikooli õppejuhina ning oman põhjalikku ettekujutust kooli toimimisest nii dokumendi- kui ka personalitöö mõistes. Teaduskooli direktoriks ajendas kandideerima nägemus ühest vägevast huvikoolist, kus seotud nii piirkondlikud arengusuunad kui tugev tulevikuvaade. Teaduskooli direktori töö köidab oma uudsuse poolest. Eestis ei ole teaduskoolid kuigi pika traditsiooniga ning Viimsi teaduskoolist võiks ja peakski saama omanäoline mitmekülgse teadusliku suunitlusega erinevaid vanusegruppe kaasav huvikool.
Mida ise ootate, et uus amet Teile pakkuda võiks? Mis plaanid Teil teaduskooliga on?
Usun, et uus amet on täis erinevaid väljakutseid. Koostöös teiste valla asutustega on plaanis Viimsi teaduskoolile luua omanäoline ressurss õpetajate näol ning pakkuda huvialasid ja kursusi, mida vallarahvas atraktiivsena näeb ja mis on kooskõlas tulevikuvisiooniga haridusmaastikul laiemalt.
Mis saab olema teaduskooli sisu? Mida seal õppida saab? Keda ootate teaduskooli?
Teaduskoolis saab õppida erinevaid huvialasid, millest käesoleva aasta sügisel avanevad kaks elumatemaatika, kaks bioloogia, kaks üldloodusteaduslikku, üks väitlemise ning üks filmiloome õppekava. Teaduskooli põhifookus on 14-19-aastasel õppijal, aga oodatud on ka kõik teised vanuserühmad, k.a. täiskasvanud. Plaanis on pakkuda ka linnalaagreid – sellekohane info täpsustub augustikuuks.
Millised võiksid olla teaduse ja kultuuri ühisosad ja -projektid Teie arvates?
Teaduskool saab kindlasti olema asutus, kus koostöös teiste osapooltega saab korraldada erinevaid festivale. Sellekohased arutelud on juba käima lükatud ning kindlasti hakkab toimuma rohkelt vahvaid üritusi.
Milline on teaduskooli olulisus Viimsis?
Viimsis puudus seni munitsipaalhuvikool, mille fookus oleks teadusel. Viimsi teaduskool suudab selle tühimiku täita ning kaasata õppijad, kes soovivad valmistuda järgmisel haridusastmel toimetamiseks või on huvitatud osalisest või täielikust ümberõppimisest. Teaduskool on kindlasti elukestva õppe propageerija ja elluviija.
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Viimsi Artiumis võiks kahtlemata kõiksugu üritusi toimuda iganädalaselt, ootan rahvusvahelisi muusika- ja kunstifestivale ja väliskülalisi, keda Eestis teistes keskustes ei kohta. Kindlasti on ootused ka Viimsi teaduskooli ürituste osas kõrged, annan endast parima, et need oleksid meeldejäävad ja meeleolukad kogu Viimsi elanikkonnale.
Intervjueeris Katrin Tegova.
Kadri Saluri õpib 2017. aastast Tallinna ülikoolis doktorantuuris analüütilise biokeemia erialal. Ka oma magistri- ja bakalaureusekraadi on ta omandanud samas ülikoolis loodusteaduste valdkonnas. Oma haridusteed alustas Kadri Viimsi Koolis, mille lõpetas 2007. aastal. Praeguseni on Kadri töötanud Merivälja koolis loodusainete ja matemaatika õpetajana ning täidab ka Erasmus+ projektijuhi rolli.
Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli tagasivaade Pariisi sügisfestivalile
Teater.Muusika.Kino mainumbris ilmus Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli artikkel „Olevikus ja tulevikus idanevad seemned on külvatud juba minevikus. Tagasivaade Pariisi sügisfestivalile“. Artiklis analüüsib ta prantsuse lavastaja Julien Gosselini uuslavastust “Le Passé“ (“Möödunud aeg”) ning prantsuse-austria koreograafi Gisèle Vienne’i tantsulavastust „Crowd“ ja näitust „Gisèle Vienne travaux 2003–2021” Pariisi Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Musée d’Art Moderne de Paris).
Loodame nende lavastajate loomingut tulevikus ka Viimsi Artiumis esitleda.
Head lugemist!
Artiklit saab lugeda SIIT!
Tutvustati 16. oktoobril Artiumis esietenduvat lavastust Lennart Merist
Artiumis esietendub 16. oktoobril Karl Laumetsa uuslavastus “Lennart. Pöördtooliaastad”, mis räägib president Lennart Merist. 6. juuni Aktuaalse Kaamera kultuuriuudistes tutvustati lavastust lähemalt. Laumets ütles saates, et lavastusega soovib lavastustrupp meelde tuletada, kui tänulikud ning õnnelikud peame olema, et meile sattus selline president sellisel hetkel nagu Lennart Meri.
Autor Jaak Jõerüüt selgitas, et “Lennart. Pöördtooliaastad” keskendub Meri esimesele presidendiperioodile ehk neljale aastale. “Mitte Lennart kogu oma elulooga ja isegi mitte kogu presidendiaeg, vaid just see algus, mis oli samal ajal iseseisva Eesti riigi algusega,” tõdes ta ja lisas, et loodetavasti tuleb sellest lavastusest välja ka mingi tahk Lennart Merist, mida me seni ei teadnud.” Jõerüüdi arvates on ka igati kohane, et selline lavastus sünnib praegusel tormilisel ajal. “See suur maailmamuudatus, mis praegu käib, sarnaneb mingis mõttes tolleaegsete maailmamuudatustega, mille sees sai Eesti jälle iseseisvaks, palju muutus, mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas.”
Lavastuse “Lennart. Pöördtooliaastad” autor on Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets. Lennart Meri rollis astub üles Ivo Uukkivi, veel teevad kaasa Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Lavastuse produtsent on Ekspress Meedia.
Vaata AK lõiku ja loe lähemalt SIIT.
Piletid müügil Piletitaskus.
Nordlin Ehituse projektijuht Kaupo Sild kommenteerib Artiumi ehituse kulgu
Kaupo Sild: “Artiumi ehitus on olnud huvitav ja väljakutseid pakkuv protsess. Kindlasti kujuneb hoonest märgiline vaatamisväärsus. Ehitus kulges ilma suuremate probleemideta. Hea oli teha tööd professionaalsete Viimsi valla kultuuri- ning ehitusinimestega, kes kindlasti on oma ala tipud. Panustasime enda poolt palju, et raskel koroonaajal ja Ukraina-Venemaa sõja alguse tõttu tekkinud tarneprobleemide, tööjõupuuduse ja suurte hinnatõusude kiuste objekt valmis saada.”
Viimsi Artium tänab südamest Nordlin Ehitust, Kavakava arhitektuuri-bürood, Viimsi Haldust, akustik Linda Madalikku ja kõiki, kes andsid oma panuse Artiumi ehitusse!
Tiit Mõtuse galerii peagi valmivast Artiumist.
Viimsi Artium soovib kõigile kaunist suve ja
mõnusat peagi saabuvat jaanipäeva!
Kohtumiseni Artiumi avakuul!