Soome etenduskunstide tipud Artiumis!
Viimsi Artium kutsub vaatama kolme rahvusvaheliselt tuntud Soome etenduskunstniku – Tero Saarineni, Johanna Nuutineni ja Rauli Dahlbergi lavastusi ning kuulama eesti muusiku Maarja Nuudi kontserti, mis toimuvad Viimsi Artiumi avakuu raames. Nende üritustega tähistab Artium Eesti-Soome kultuurisilla sepistamist.
Programm
25.08 kell 19
Nüüdistsirkuse ja visuaalteatri lavastus „O´DD“, autor, lavastaja ja koreograaf Rauli Dahlberg (Race Horse Company, Soome).
30.08 kell 19
Tantsulavastus “HUNT”, koreograaf Tero Saarinen (Tero Saarinen Company, Soome). Artist talk Tero Saarineniga, modereerib koreograaf Teet Kask. Linastub Saarineni loomingut käsitlev dokumentaalfilm “Rooted with wings” (režissöör Thomas Freundlich).
1.09 kell 19
Tantsulavastus “HZ”, koreograaf Johanna Nuutinen (Tero Saarinen Company, Soome).
Kontsert “Hinged”, muusiku ja helilooja Maarja Nuut (Eesti).
Race Horse Company on üks enim tuntud Soome etenduskunstide truppidest, mis on kaasaegse tsirkuse maastikul omandanud kindla kvaliteedimärgi. Mitmete rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide programmides olev
“O´DD” pärjati 2021. aastal Soome kaasaegse tsirkuse Sirkuksen Lumo auhinnaga.
Tero Saarinen Company loodi 1996. aastal tantsija ning koreograaf Tero Saarineni poolt. Trupi repertuaar koosneb peamiselt Saarineni töödest. Helsingis baseeruv trupp on soome kultuuri peamine ekspordiartikkel, kes on esinenud kaugelt üle neljakümnes riigis. Lisaks viib Tero Saarinen Company läbi arvukaid rahvusvahelisi õppeprogramme ja töötubasid ning loob pidevalt koreograafiat maailma juhtivatele tantsuorganisatsioonidele. Seega valmivad trupi lavastused põhiliselt rahvusvaheliste kaasproduktsioonidena.
Tero Saarinen on soome tantsija ja koreograaf, kes on pälvinud mõlemas rollis arvukalt olulisi auhindu nii Soomes kui välismaal. Saarinen on loonud ainuüksi Tero Saarinen Company jaoks kokku 17 originaalteost, kusjuures peab rõhutama, et just lavastus “HUNT” on pälvinud erakordset rahvusvahelist tähelepanu.
Johanna Nuutinen on soome interdistsiplinaarne kunstnik ja koreograaf, kelle lavastused valmivad koostöös uuendusmeelsete heli-, valgus- ja kostüümikunstnikega. Nuutineni huviorbiidis on lisaks koreograafiale viimasel ajal olnud erinevate tajumehhanismide uurimine – meie sensoorne (audio, taktiilne ja visuaalne) kogemus. Oma loomingus uurib Nuutinen erinevate kunstiliikide kokkupuutepunkte ning teeb selles valguses rahvusvahelist koostööd.
Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Ta on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ning andnud kontserte üle terve ilma.
KOGU AVAKUU PROGRAMM
VAATA PROGRAMMI TUTVUSTAVAT SAATELÕIKU AKTUAALSES KAAMERAS
Intervjuu Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemiga
Viimsi Artium on koostöös Soome Instituudiga tugevdamas Eesti-Soome kultuurisilda. Katrin Tegova uuris Soome Instituudi juhatajalt Hannele Valkeeniemilt, mis aitaks Eesti ja Soome kultuurisuhteid tugevamaks muuta ning kuidas näeb Hannele Artiumi rolli selles.
Kuidas on olnud teie nägemist mööda Eesti ja Soome suhted läbi ajaloo? Ning kuidas neid hetkel tuleks veel arendada?
See on väga lai küsimus. Meie oleme ju algselt sama Läänemere rahvas. Oleme läbi ajaloo täiendanud teineteist. Kuna siin on alati olnud paremad põllud ja Soome rannikul paremad kalaveed, siis aastasadu vahetati vilja ja silku omavahel. Oleme vahetanud alati ”ressurssi”, ja selle ressursi vahetamise ja täiendamise kaudu oleme saanud tugevamaks. See on olnud nii kultuurse ressursi vahetus, nt rahvuslikul ärkamise ajal, kui ka sõjalise ressursi vahetamine, vabatahtlikud on tulnud üle mere appi sõjaolukorras. Hetkel peaksime tulema selle vana ressursi vahetamise juurde rohkem tagasi. Vaatama meid ühtsema üksusena.
Milline on praegu Eesti-Soome kultuurisild? Kas see toimib, mis kujul ja mida saaks paremini teha?
Soome ja Eesti kultuurisild on väga pika ajalooga ning kultuur oli ka ainus viis hoida suhteid Eestiga okupatsiooni ajal. Just kultuurikontaktide kaudu tulid soomlased Eestisse laulva revolutsiooni ajal poliitilist toetust andma. Keel ja kultuur on meie sügavam ühisosa. Kui vaatame kultuurisilda praeguses ajas, siis ma näen, et kõvasti on arenguruumi. Vaatame suhteid enamasti majanduse ja turvalisuse kaudu, aga ka nende alus on tegelikult seotud tunnetusega ühisest kultuuriruumist. Me ei kasuta oma võimalusi koostegemisele nii palju kui võiksime. Mida teha paremini? Lihtsalt tuleks kogeda rohkem koos kultuurielamusi, see toob ka rohkem majaduslikku edu ja lõpuks ka turvatunnet.
Artiumi avakuu programmis on mitmeid Soome kultuuri tippe. Keda veel võiks tuua lähiajal Eestisse?
Keda Soomest kutsuda, on küsimus, millele Artiumi oma inimesed on kõige kompetentsemad vastama. Ega nad muidu juba poleks leidnud nii häid esinejad avakuu programmi. Soovitusi ma selleks eriti ise ei tahakski anda, las professionaalid teevad selle osa, aga kui vaadata asukohta ja maja iseloomu, tundub, et see sobiks eriti hästi multidistsiplinaarsele kunstile, mille tipptegijate hulka kuulub nt Wauhaus kollektiiv, mis oli Helsinki Biennaali üks osalejatest. Kaasaegse tsirkuse ja etenduskunsti ühendavaid tegijaid on Soomes ka mitmeid, nt Kallo Collective. Auhinnatud soomlasest meediakunstnikku Kaino Wennerstrand võiks olla ka huvitav siin näha. Valguskunstnik Mikki Kunttu võiks talvisel ajal midagi välja mõelda nii Artiumi majja kui õuealale. Kimmo Pohjonen on nagunii juba Eestis tuntud, olen kindel, et Artiumi suurepärane saal teeks temalegi au.
Kas ja mida plaanite Artiumi avakuu programmist vaatama minna ja mida soovitate?
Püüan minna vaatama nii palju, kui vähegi kalender lubab. Ja eks ma soomlasena soovitan ikka neid soomlastest esinejaid (Tero Saarinen, Race Horse Company, Johanna Nuutinen). Priit ja Olga Pärna näitusest ja filmidest ma ka ei taha kindlasti ilma jääda.
Milline roll võiks olla praegu ja tulevikus Artiumil Soome kultuuri toomises Eestisse ja vastupidi?
Ma soovin, et Artium võiks olla koht, mis hakkab kureerima kunsti- ja kultuuriprojekte üle lahe. Võimalusel võiks toimida koostöö Helsingi Festivaliga (Helsinki Juhlaviikot) ja Helsinki Biennaaliga. Nii, et nad saavad laieneda üle lahe ja Artiumis oleks osa nende programmist. Mitte täpselt sama kava, vaid koosloome, mis tuleb välja ühel viisil põhjakaldal ja teisel viisil siin. Koosloome on see, mis tõstaks ühise tegevuse uuele tasemele, mitte ainult üksikute teoste importimine ja eksportimine. Igasuguseid kokkusaamisi võiks korraldada, näiteks Eesti ja Soome tehisintellekti kunsti tegijatel oleks kindlasti huvitav koostöös midagi teha. Koos tuleviku poole!