Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Palusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.
Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.
2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal.
Hedvig Hanson on laulja ja laulukirjutaja, kes tegutsenud Eesti muusikas 30 aastat. Andnud välja 16 albumit, neist 2 rahvusvaheliselt. Esinenud erinevate koosseisudega, soolost bigbändini. Pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Kuigi Hedvigit nimetatakse jazzlauljaks, võib tema muusikas läbi aastate leida mõjutusi nii popist, soulist kui ka klassikalisest muusikast. Viimastel aastatel eelistab ta vaiksemaid väiksemaid kontserte ning olulisimaks on saanud eesti keele ja meele hoidmine läbi mõtliku muusika.
Helin-Mari Arderit on muusikakriitikud kutsunud eesti jazzilavade päikesekiireks, kes võlub publikut musikaalse siiruse ning vahetu suhtlemisega. Lauljatarile on lähedane nii emakeelne muusika kui ka erinevates stiilides ja keeltes laulud maailma erinevatest nurkadest – svingmuusika ning uued versioonid jazzmuusika pärlitest, samas ka nõtked portugalikeelsed bossad ja sambad ning võluvad prantsuse shansoonid. Helin-Marilt on ilmunud kümmekond heliplaati eesti ja välisautorite laulude uute seadete ning originaalloominguga, mis on sageli loodud armastatud eesti autorite tekstidele (Eeva Park, Olivia Saar, Ilona Laaman, Ott Arder, Leelo Tungal jt). Lisaks muusikutööle annab Helin-Mari laulutunde huvikoolis Meero Muusik.
Viimsi Artium on 24. veebruaril suletud ning soovime teilegi kaunist pidupäeva lähedaste seltsis! Ootame teid tagasi juba teisipäeval, 25. veebruaril.
Tallinna linn ja Viimsi vald sõlmisid 21. veebruaril hea tahte leppe, mille eesmärk on pikendada praegu Viimsi keskuseni sõitvat bussiliini nr 1 Vimka mäeni.
Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on valda pealinnaga ühendava bussliini pikendamine oodatud areng valla ühistranspordi korralduses.
„Oleme juba praegu saanud kohalikelt elanikelt sellele plaanile positiivset vastukaja. Liini pikenenud teekonnale jäävad Viimsi Artium, riigigümnaasium ja mitmed teised haridusasutused, mistõttu parandavad muudatused oluliselt paljude viimsilaste liikumisvõimalusi. Lisaks on meie jaoks oluline, et „Pargi ja reisi“ võrgustikuga integreeritus võimaldab viimsilastel eelistada veelgi rohkem ühistransporti,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Kõik vajalikud ettevalmistustööd viiakse lõpule septembriks. Viimsi vald rajab seisuplatsi ja loob tingimused liinipikenduse sujuvaks toimimiseks. Tallinna linn tagab bussiliini nr 1 pikendamiseks vajaliku toe ning integreerib Viimsi „Pargi ja reisi“ parkla Tallinna parklate võrgustikku. See muudab Viimsi elanikele ühistranspordile ümberistumise lihtsamaks juba oma valla piires, ilma et peaks esmalt Piritale sõitma. Valla seisukohalt on muudatus oluline, sest tagab senisest oluliselt parema ligipääsu riigigümnaasiumile, Viimsi Artiumile ja teistele haridusasutustele.
Viimsi gümnaasiumi juhi Karmen Pauli sõnul saavad liini pikendamisest kõikide bussiteekonnale jäävate koolide õpilased ja õpetajad.
“Rõõmustame väga selle otsuse üle, mis teeb kooli ja koolist liikumise kui ka näiteks õppekäikudele liikumise logistika palju kiiremaks ning kergemaks. Kõik otsused, mis teevad ühistranspordi kasutamise mugavamaks ja eelistatumaks on kindlasti väärt investeeringuid,” ütles koolijuht.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on ühistranspordi arendamine väga oluline, et pakkuda reaalset alternatiivi sõiduautole ning vähendada autostumist kogu pealinna regioonis. „Kuna suur osa autodest saabub meile teistest omavalitsustest, peame ka lahendusi koos naaberomavalitsustega rakendama. Nii olemegi liinide pikendamise teistesse omavalitsustesse tähelepanu alla võtnud. Varasema kogemuse pealt näeme selgelt, et kiire ja mugav ühistransport paneb inimesi rohkematel päevadel autot koju jätma.“
Viimsi vallavolikogu arutas 18. veebruaril toimunud istungil 2025. aasta esimest lisaeelarvet, millega muuhulgas lisati valla eelarvesse 400 000 eurot liini pikendamiseks vajaliku lõpp-peatuse seisuala taristu rajamiseks.
Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond
Foto: Tallinna strateegiakeskus / Aleksandr Gužov
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub laupäeval, 26. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20.
Lauluvõistlusel võivad osaleda kõik Viimsi vallas elanike registrisse kantud lapsed, olenemata sellest, kus nad õpivad ja millises lasteaias käivad. Eelkooliealiste laste puhul võivad osaleda nii kodused kui ka lasteaialapsed.
VANUSERÜHMAD JA OSALEJATE ARV
Lauluvõistlusel arvestatakse lapse vanust seisuga 16.05.2025 (Harjumaa Laululaps 2025 juhendi alusel).
• 3-4 aastased – osalejate arv ilma kvoodita
• 5-6 aastased – osalejate arv ilma kvoodita
• 7-9 aastased – kvoot kuni 15 osalejat
• 10-12 aastased – kvoot kuni 15 osalejat
• 13-15 aastased – kvoot kuni 15 osalejat
• 16-18 aastased (19 aastased, kes õpivad veel gümnaasiumis) – osalejate arv ilma kvoodita
REPERTUAAR
Ette peab valmistama ühe laulu, mis on lapsele sobiv, arvestades tema vanust ja võimeid.
• 3-9 aastane laulja esitab eestikeelse või emakeelse laulu.
• 10 aastane ja vanem esitab eestikeelse, emakeelse või inglisekeelse laulu.
SAADE
Laulude saatmisel võib kasutada erinevaid variante:
• fonogramm – esitada helitehnikule enne võistluse algust mälupulgal, kus on peal ainult esitatava laulu fonogramm
• klaver või mõni teine muusikainstrument
• laulu saateinstrumente võib olla mitu, kuid mitte rohkem kui 3
• laulu võivad saata taustalauljad, kuid mitte rohkem kui 3
Kõikide eritingimuste osas tuleb kindlasti konsulteerida korraldajatega enne registreerimise lõppkuupäeva kirjalikult ning arvestada kohapealsete võimalustega!
LAULUVÕISTLUS TOIMUB KAHES VOORUS
• Eelvoorus vaatab žürii läbi eelsalvestatud video- või helinäited
• Põhivõistlusele lähevad eelvoorust edasipääsejad.
Eelvooru tulemused ehk põhivõistlusele pääsejate nimekiri avaldatakse 7. aprillil Viimsi Artiumi kodulehel.
PROOVID
Iga laps saab põhivõistluse toimumise päevale eelneval päeval, reedel 25. aprillil, võimaluse teha Viimsi Artiumi blackboxis lavaproovi ajavahemikul kell 14 – 19.
• Igale esinejale on ettenähtud 3 minutit prooviaega.
• Kell 14 – 17 osalejad (vanuserühmad 3-4, 5-6)
• Kell 17 – 19 osalejad (vanuserühmad 7-9, 10-12, 13-15, 16-18)
HINDAMINE
Hindamisele lähevad
• musikaalsus
• intonatsioon
• selge diktsioon
• elementaarne laulutehnika (fraasitunnetus, hingamine)
• individuaalsed hääle omadused (tämber, ulatus)
• terviklik interpretatsioon (dünaamika, saatja ja laulja koostöö, laulu sõnumi edastamine kuulajatele, emotsionaalsus).
Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii. Igas vanuserühmas hinnatakse tüdrukuid ja poisse koos. Igast vanuserühmast valitakse žürii antud punktide summa alusel välja 4 lauljat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2025”, mis toimub 17. mail ja 18. mail 2025 Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis. Žüriil on õigus jätta välja andmata vanuserühma esimest, teist või kolmandat preemiat vastava tasemega lauljate puudumisel.
AUHINNAD
• Auhinnalised kohad on iga vanuserühma kolm parimat.
• Žüriil on õigus anda välja eripreemiaid.
Registreerimine: https://forms.office.com/e/W5kg8XteSJ
Viimsi Laululaps 2025 registreerimistähtaeg koos eelsalvestuste esitamisega on 24. märts 2025.
Lisainfo: viimsi.laululaps@viimsiartium.ee
Viimsi Artiumis toimus 2024. aastal ligi 250 sündmust, mida külastas kokku 42 000 inimest. Uus hooaeg tõotab tulla veelgi mitmekülgsema kultuuriprogrammiga, pöörates pilgu lastele ja kogukonnale.
Möödunud aasta 2. jaanuaril ametisse astunud Andreas Väljamäel on Viimsi Artiumi juhina täitunud aasta. 2024. aastaga võib tema hinnangul igati rahule jääda: “See aeg on näidanud, et oleme sisuloomega õigel teel ja rõõm on tõdeda, et paljud inimesed leidsid tee Viimsi Artiumisse.”
Viimsi Artiumis toimus möödunud aastal 99 teatrietendust, 84 kontserti, 30 konverentsi, 22 firmapidu/galasündmust, 7 näitust, 4 filmiseanssi ning üks kunstioksjon, mida külastas kokku ca 42 000 inimest. 50 sündmust oli Viimsi Artiumi omaproduktsioon, mida külastas kokku enam kui 8500 inimest.
“Lõppenud aasta üks tähtsündmusi oli kindlasti Olav Ehala ja Adolf Šapiro muusikali “Buratino” välja toomine koostöös Muusikalikooli, Viimsi Muusikakooli ja Viimsi Kunstikooliga,” ütleb Artiumi juht Andreas Väljamäe. “Tanel Saare lavastatud muusikal tõi võrdselt palju rõõmu nii Muusikalikooli noortestuudio ja Viimsi muusikakooli noortele kui ka publikule. Tõeliselt menukaks osutunud tükk etendus suvel ja sügisel kokku kuuel korral ning seda käis vaatamas üle 2000 teatrisõbra.” Ühtlasi pälvis lavastus Viimsi valla aasta kultuurisündmuse preemia ning on ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuskonkursi “Noorte Heaks Tänu” nominent “Aasta noortesõbralik või nutikas tegu“ kategoorias. Andreas väljamäe lubab, et publiku tungival nõudmisel on plaanis etendust korrata ka sel kevadel.
Uus aasta tõotab tuua veelgi rohkem elamusi ja kvaliteetset omaprogrammi. “Publikuni toome viimaste kuude kogemuse taustal need sündmused, mis rahva saali tõid ning lisaks on meil varuks uusi üllatusi. Koostöö erinevate teatrimajadega toob uusi etendusi ning palju populaarsust kogunud kunstigalerii saab sisaldama uusi näitusi. Lisaks näitustele on meie galeriimajast saanud järjest enam ka hinnatud sünnipäevade tähistamise koht.”
Juba jaanuaris ja veebruaris toimub kontserdisarja “LIVE @ViimsiArtium” raames kaks kontserti: 31. jaanuaril avaneb võimalus kuulda Viimsist pärit muusikute, isa ja poja Raul ja Carlos Ukareda, akustilist bluusi- ja kantrihõngulist kontserti blackboxis ning 22. veebruaril ootame kõiki Eesti Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud kontserdile, kus astub üles armastatud laulja ja muusik Siiri Sisask kontserdikavaga “Oma laulud”.
2024. aasta sügisel alguse saanud ja publiku poolt soojalt vastu võetud DocPoindi paremik @ViimsiArtium jätkub ka sel aastal ning jaanuarist juunini toimub blackboxis 6 filmiseanssi, kus näidatakse festivali DocPoint Tallinn läbi aastate populaarsemaid filme.
Päris uue algatusena alustab veebruaris kogukonnale suunatud seeria “Kohviku kolmapäevad”, mille raames hakkavad toimuma muusikabingo ja mälumäng. Muusikabingot juhib karismaatiline Robert Linna ning mälumängu viib läbi kogenud mälumängu juht Andres Kaarmann. Mõlemad sündmused leiavad aset kord kuus ühel kolmapäeval Viimsi Artiumi kohvikus, mida opereerib alates sügisest Põhjala Deli. “Kohviku üritustega teeme väikese üleskutse koduseinte vahelt välja astuda, et koguneda mõnusas atmosfääris, võtta aega iseendale ja heale seltskonnale ning teha sinna juurde veidi ajugümnastikat.
Kes ei ole veel mingil põhjusel jõudnud Artiumisse teatrietenduste, filmiseansside või kontsertide kaudu, leiab ehk tee meieni nüüd läbi “Kohviku kolmapäevade”,” julgustab Viimsi Artiumi programmijuht Elina Kask sündmustel osalema.
Nooremale publikule mõeldes alustas Viimsi Artium detsembris lastekontsertidega, mille eesmärk on tekitada huvi ja armastust muusika vastu juba varajasest lapsepõlvest. Lastekontsertid jätkuvad veebruarist Artiumi kammersaalis iga kuu ühel pühapäeval. “Lastekontsertidel kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi esimeste kontserdielamuste saamiseks nii lastele kui ka nautimiseks lapsevanematele ning aitavad lastel õppida mõistma kergemuusika kõrval ka klassikalist muusikat,” ütleb Kask. Sarja esimesel kontserdil astub üles Viimsi Artiumi publikule juba armsaks saanud pianist Johan Randvere, kes Vabariigi aastapäeva puhul esitab lastele eestimaist muusikat.
“Et publikule veelgi rohkem kvaliteetset ja mitmekülgset kultuuriprogrammi pakkuda, oleme valla abiga täiustamas oma tehnilist võimekust,” tutvustab Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe käesoleva aasta olulisemaid plaane. “Nimelt on meie suur saal algselt ehitatud loomuliku akustikaga kontsertide jaoks, nagu klassikaline muusika, ooper ja koorilaul, aga uus tipptasemel helitehnika võimaldab korraldada ka kõrgetasemelisi popi, rocki ja, jazzkontserte. Lisaks on aasta algusest suures saalis olemas blackboxi võimekus, tänu millele saame tuua publikuni kvaliteetseid sõnalavastusi ja mis iganes säärast võimekust vajavaid elamusi,” lisab Väljamäe.
Filmiprogramm “DocPoindi paremik @ViimsiArtium” toob kevadhooajal publikuni kuus meeldejäävat linateost festivali eelnevatest aastakäikudest.
Dokumentaalfilmide eriprogrammi “DocPoindi paremik @ViimsiArtium” raames tulevad linastamisele festivali DocPoint Tallinn senise 15 toimumisaasta populaarseimad ja erilisemad filmid. Jaanuarist juunini kord kuus toimuvatel filmiseanssidel jõuab Viimsi Artiumi blackboxis ekraanile kokku 6 meeldejäävat linateost festivali eelnevatest aastakäikudest.
“Sel hooajal on DocPoindil hea meel kutsuda filmisõpru Viimsi Artiumisse osa saama DocPoindi publiku poolt festivalil läbi aastate enim armastatud filmidest. Need on ajaproovile vastu pidanud publiku lemmikud, mida iga päev suurelt ekraanilt ei näe ning mis tasuvad avastamist seekord Viimsi Artiumi blackbox-is,” ütleb DocPoint Tallinn programmi koostaja Filipp Kruusvall.
Uue aasta esimene seanss toimub 16. jaanuaril kui Viimsi Artiumi blackbox’is jõuab ekraanile Marie Amiguet ja Vincent Munier’i “Lumeleopard”. Prantsuse loodusfotograaf Vincent Munier ja reisikirjanik Sylvain Tessonasuvad erakordsele rännakule Tiibeti mägismaal, sooviga kohata salapärast lumeleopardit. Põnevad ootuspäevad toovad kaamera ette hundid, jakid, tiibeti rebased ja palju teisi. Filmimuusika on loonud Warren Ellis ja Nick Cave.
13. veebruaril linastub Sundance’i filmifestivali rahvusvahelise dokumentaalfilmide konkursi võidutöö ning Oscari nominent “Igavene mälu”. Hinnatud Tšiili dokumentalisti Maite Alberdi südantliigutav ja õrn linateos jutustab ajakirjanik Augusto Góngorast, kes tegutses aastakümneid selle nimel, et Pinocheti kuritegusid ei unustataks. Nüüd kustutab Alzheimeri tõbi aga halastamatult tema enese mälu. Mida rohkem ta unustab, seda suurema armastusega ümbritseb teda abikaasa Paulina.
13. märtsil tuuakse publikuni vene dokumentalistika suurkuju Viktor Kossakovski suurejooneline “Aquarela”. Kuigi pealkiri viitaks justkui leebele ja romantilisele lähenemisele vee stiihiale, on Kossakovski valinud kõiki meeli raputava ja pea tervet maakera hõlmava odüsseia, mis taandab inimese väikseks sipelgaks vee-elemendi võimsuse ees. Tegu on tehniliselt väga keeruka ja lausa füüsilist kogemust pakkuva vaatemänguga, mis on üles võetud uuenduslikus 96 kaadrit sekundis tehnikas ja see annab ekraanil veemöllule seninägematu voolavuse.
17. aprillil linastub Austria dokumentalisti Ulrich Seidl’i “Keldris”, kus näidatakse inimesi ja nende keldreid inimhinge veidruste ja pimedamate soppide paljastamise vanameistrile omases esteetilises võtmes.
15. mail linastuv “Veenus” ületab tabud ja valehäbid, avades publikule noorte naiste seksuaalfantaasiad. Filmi ajendiks on kahe Põhjamaade naisrežissööri Lea Globi ja Mette Carla Albrechtseni soov saada aru oma isiklikest seksi ja seksuaalsusega seonduvatest frustratsioonidest ning ihadest.
Hooaja lõpetab 12. juunil dokumentaalfilm “Rootsi Armastuse mudel”. Film heidab pilgu äärmuseni viidud individualismile Rootsi ühiskonnas. 40 aastat pärast Olof Palme reforme kõneleb statistika iseenda eest: 40% rootslasi elab üksinda ning selle numbriga on Rootsi maailma tipus. Režissöör Erik Gandini tõstatab küsimuse – mis on täiuslikkuseni viidud individualismi hind? Kas üksinda tipus olemine pole mitte kõle – koos vajadusega teiste abist sõltuda on kadunud ka suhtlemisoskused ja elu on muutunud jahedalt pragmaatiliseks ning tõsiseks. Kas inimarengu apoteoosini jõudnud Rootsi ühiskond pole hakanud iseennast saboteerima ning kas tuim ja empaatiavaene elu pakub ikka seda õnne, mis algselt loodeti?
23.-26.12 suletud
27.-29.12 avatud tavapärastel aegadel
30.12-02.01 suletud
3.01 peamaja avatud kell 11-18; kaasaegse kunsti galerii avatud kell 15-18
1. novembril alustas Viimsi Artiumis tegevust uus kohvik, Põhjala Deli. Hooajalisest toorainest valmistatud maitseküllaseid toite saavad nautida nii kohalik kogukond, Artiumis tegutsevate huvikoolide õpilased kui ka kultuuripublik.
Põhjala Deli menüüs on soojad lõunapakkumised ning hõrgutav valik kondiitri- ja pagaritooteid. Lisaks maitsev kohv ning rikkalikud võileivad ja salatid.
“Kõik meie tooted valmivad värskelt, otsime alati välja parima hooajalise tooraine ja küpsetame, marineerime, soolame ja valmistame kõik oma tooted täielikult ise,” lubab kohvik kvaliteetset maitseelamust.
Ootame teid uude Põhjala Delisse maitseelamusi nautima E-R kell 11-16 ning kultuurisündmuste eel ja vaheaegadel.
Suuremaid grupibroneeringuid suurusega 20+ inimest ning cateringi tellimusi võtab vastu info@pohjalacatering.ee
Alates 4.11 vastab kõikidele kohvikuga seotud küsimustele ka letitelefon 58655709.
Lõuna-Aafrikast pärit dirigent Xandi van Dijk asutab Viimsis uue orkestri. Äsja loodud Viimsi Sinfoniettas kohtuvad eesti tippmuusikud, muusikaüliõpilased ja neli aastaaega.
6. oktoobril toimub Viimsi Artiumi suures saalis uue orkestri Viimsi Sinfonietta avakontsert “Neli aastaaega”. Dirigent Xandi van Dijk’i juhatusel kõlavad Antonín Dvořáki “Serenaad” ja Antonio Vivaldi “Neli aastaaega” Max Richteri töötluses. Viiulil soleerib Triin Ruubel.
Viimsi Sinfonietta on ainulaadne muusikaline kooslus, mis ühendab Eesti professionaalsete muusikute koorekihi parimate muusikaüliõpilastega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. “See on muusikatudengitele erakordne võimalus esineda koos oma ala professionaalidega Viimsi Artiumi tipptasemel akustikaga saalides” ütleb van Dijk. “Oleme Viimsi Sinfoniettat hoolikalt kureerinud ja saanud kokku suurepärase kollektiivi, mis pakatab lennukatest ideedest ja on täis musitseerimisrõõmu”.
Xandi van Dijki esimene kokkupuude Eestiga oli 2017. aastal Pärnu Muusikafestivalil, kui ta osales Järvi Akadeemia dirigentide meistrikursusel, mida juhendasid Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi. 2020. aasta Järvi Akadeemia dirigentide meistrikursustel esinesid Triin Ruubel ja Xandi van Dijk esimest korda koos. Pärnu Kontserdimajas kõlas van Dijki juhatusel Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert nr 2 “Angel´s Share”.
“Kui Xandi dirigeerib, saan solistina realiseerida kõik oma ideed” räägib Ruubel. “Ta on äärmiselt tundlik dirigent, suurepärane kammermuusik ja rahvusvaheliselt nõutud artist. Tal on Eesti mitmekesisele ja kvaliteetsele muusikamaastikule kindlasti lisada midagi uut” räägib Triin Ruubel, kes on ühtlasi ka Viimsi Sinfonietta kontsertmeister.
Viimsi Sinfonietta on Viimsi Artiumis resideeruv kollektiiv, kus mängivad kaasa eesti tippmuusikud ja muusikaüliõpilased. Kollektiivi peadirigent ja kunstiline juht on Lõuna-Aafrikast pärit Xandi van Dijk.
Sel sügisel saab alguse DocPointi eriprogramm “DocPointi paremik @ViimsiArtium”. Linastamisele tulevad festivali senise 15 toimumisaasta populaarseimad ja erilisemad filmid.
“Sel hooajal on DocPointil hea meel kutsuda filmisõpru Viimsi Artiumisse osa saama DocPointi publiku poolt festivalil läbi aastate enim armastatud filmidest. Need on ajaproovile vastu pidanud publiku lemmikud, mida iga päev suurelt ekraanilt ei näe ning mis tasuvad avastamist seekord Viimsi Artiumi blackbox-is,” ütleb DocPoint Tallinn programmi koostaja Filipp Kruusvall.
Filmiprogrammi avaseanss toimub 5. septembril, kui Viimsi Artiumi blackbox’is jõuab ekraanile legendaarse Noma restorani telgitagustest rääkiv Pierre Deschamps’i dokumentaalfilm “Noma – hullud köögis”. Filmile teeb sissejuhatuse Fotografiska restorani peakokk Peeter Pihel.
16. oktoobril linastub režissöör Christian Frei menukas film “Unetus New Yorgis”, mis kõneleb igihaljal armastuse otsingute teemal.
14. novembril jõuab taas ekraanile 2023. aasta DocPointil täis saalidele linastunud “Tukdam: maailmade vahel”. Enamike inimeste jaoks on surm midagi selgepiirilist, mille olemuse on arstiteadus täpselt paika pannud. Täispikk dokumentaalfilm “Tukdam: maailmade vahel” lükkab need oletused ümber, uurides nähtust, mis ähmastab piiri elu ja surma vahel ennenägematul moel. Olekus, mida Tiibeti budistid kutsuvad tukdam’iks, surevad kõrgeltarenenud budismi praktiseerijad teadlikult kontrollitud viisil.
12. detsembril avaneb filmisõpradel võimalus näha Carl Olssoni filmi“Vintersaga”. Kui talvisest Skandinaavia meeleseisundist saaks teha liikuva röntgenpildi, näeks see välja nagu Carl Olssoni kahekümne neljast peatükist koosnev audiovisuaalne lugulaul “Vintersaga”. Oma loometee jooksul on Olsson välja arendanud isikupärase ja selgelt äratuntava käekirja, kus ta staatilise vaatluse teel leiab üles ühiskonna nukker-jaburad olukorrad ja karakterid. Tema huumoritaju ja vaimukust on õigustatult võrreldud kaasmaalaste Roy Anderssoni ja Ruben Ostlundi omaga.
2024/2025 hooaja jooksul jõuab kord kuus toimuvatel seanssidel ekraanile üheksa meeldejäävat linateost festivali eelnevatest aastakäikudest. Selle aastanumbri sees linastub neist neli.
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.