Korralda oma tiimi- või kliendiüritus Viimsi Artiumis! 

Otsid ideaalset paika tiimi- või kliendiürituse jaoks? Viimsi Artium on selleks just õige koht! 

Keskuse avarad ja stiilsed ruumid ei jäta kedagi külmaks. Artiumi Põhjamaise arhitektuuriga hoone sulandub ümbritsevasse looduskaunisse keskkonda. 

Meie juures saate korraldada meeldejääva strateegiapäeva või seminari ning suurema konverentsi ja firmapeo. Erinevad ruumid annavad võimaluse kombineerida paralleelsessioone ja liikuda formaalse osa järel kunstigaleriisse või katuseterrassile, et vabamas õhkkonnas üritusele punkt panna.

Kesklinnast sõidab Viimsi Artiumisse 22 minutit! Keskus on piisavalt lähedal Tallinnale, kuid eemal linnakärast. Lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvas Viimsi SPA-s saavad kaugemalt tulijad ööbida ja lõõgastuda.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST
+372 5886 1261 / rent@viimsiartium.ee

SUUR SAAL

FUAJEE

KAMMERSAAL

BLACKBOX

TÜNNIGALERII

KATUSETERRASS

Lisaprogramm

Soovite oma meeskonnale või klientidele pakkuda midagi uut? Viimsi Artium korraldab koostöös partneritega põnevat ja harivat lisaprogrammi. 

Kunst tassi teega: Chado teetseremoonia Viimsi Artiumi tünnigaleriis

Teetseremoonia on lihtne enesearengupraktika, mis aitab tunnetada kohalolu ja luua sisemist tasakaalu, mida me tänapäeva kiires elutempos kaotama kipume. Istume ühises ringis põrandal patjadel, jätame mõneks ajaks kõrvale ekraanid ja nutiseadmed ning joome Hiina põlismetsadest korjatud teed lihtsal viisil, nagu seda on tehtud tuhandeid aastaid. Teetseremoonia toimub Tünnigaleriis keset kunstinäitust.

3D prindi töötuba Viimsi Loomelaboris

Tule ja avasta 3D-printimise põnev maailm Viimsi Artiumis! Praktilises töötoas, mis toimub Viimsi Loomelaboris, õpid, kuidas luua oma esimene 3D-mudel ning näed, kuidas see füüsiliseks esemeks saab. Eelnev kogemus pole vajalik – sobib igas vanuses huvilistele! Töötuba viib läbi Viimsi Teaduskool.

Lilleseade valmistamise töötuba

Riketsi lilleseade töötoas õpid floristilt nippe ja trikke, kuidas luua kauneid ja elegantseid lilleseadeid, mis toovad koju kevade värskust ja rõõmu. Meie töötoas ootavad Sind professionaalne juhendamine, mitmekesine materjalivalik, aeg iseendale; koju kaasa viimiseks oma kätega valmistatud kaunis lilleseade.

Loodusretk ja ajalootuur

Viimsi Artium asub nii looduslikult kui ka ajalooliselt väga põnevas kohas – Lubja klindiastangu maastikukaitse ala serval. Peahoone tagant jookseb läbi metsarada, kus asub 7 Nõukogude Liidu meresõjalaevastiku kütusemahutit, lisaks Viimsi Kuradikoobas ning Põhjakonna Trepp. Pane oma meeskonnasündmusele punkt hariva ja meeleoluka looduse ja ajaloo retkega giidi juhendamisel.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST
+372 5886 1261 / rent@viimsiartium.ee

Kohtumiseni Viimsi Artiumis!

Lauluvõistlusel “Viimsi Laululaps 2025” selgusid parimad

26. aprillil toimus Viimsi Artiumis „Viimsi Laululaps 2025“ finaal. Lavale astus 53 noort lauljat, kelle seast žürii selgitas välja parimad. 

Lauljaid hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. 

Igas vanuserühmas valiti kuni neli parimat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2025”, mis toimub 17. mail ja 18. mail 2025 Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis. 

📸 Raigo Tõnisalu: Vaata FOTOGALERIID SIIT!

Lauluvõistluse tulemused: 

Kõikide vanuserühmade võidulaulud on järelvaadatavad Viimsi Artiumi Youtube’i vahendusel:

Palju õnne ja tuult tiibadesse kõikidele osavõtjatele!

Selgusid Viimsi Laululaps 2025 lõppvooru pääsejad!

Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena. Lauluvõistlusele registreerus kokku 55 noort lauljat, kes kõik pääsevad ka 26. aprillil kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis toimuvale põhivõistlusele.

Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.

Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!

Põhivõistlusele pääsejad vanuserühmade kaupa:

Viimsi Laululaps 2025 žürii liikmed ja õhtujuht on selgunud! 

Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder. Õhtut juhib Harri Ausmaa.

Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub laupäeval, 26. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20.

Registreerimine ja lisainfo: https://viimsiartium.ee/uritused/viimsi-laululaps-2025/

Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.  

2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal. 

Hedvig Hanson on laulja ja laulukirjutaja, kes tegutsenud Eesti muusikas 30 aastat. Andnud välja 16 albumit, neist 2 rahvusvaheliselt. Esinenud erinevate koosseisudega, soolost bigbändini. Pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Kuigi Hedvigit nimetatakse jazzlauljaks, võib tema muusikas läbi aastate leida mõjutusi nii popist, soulist kui ka klassikalisest muusikast. Viimastel aastatel eelistab ta vaiksemaid väiksemaid kontserte ning olulisimaks on saanud eesti keele ja meele hoidmine läbi mõtliku muusika. 

Helin-Mari Arderit on muusikakriitikud kutsunud eesti jazzilavade päikesekiireks, kes võlub publikut musikaalse siiruse ning vahetu suhtlemisega. Lauljatarile on lähedane nii emakeelne muusika kui ka erinevates stiilides ja keeltes laulud maailma erinevatest nurkadest – svingmuusika ning uued versioonid jazzmuusika pärlitest, samas ka nõtked portugalikeelsed bossad ja sambad ning võluvad prantsuse shansoonid. Helin-Marilt on ilmunud kümmekond heliplaati eesti ja välisautorite laulude uute seadete ning originaalloominguga, mis on sageli loodud armastatud eesti autorite tekstidele (Eeva Park, Olivia Saar, Ilona Laaman, Ott Arder, Leelo Tungal jt). Lisaks muusikutööle annab Helin-Mari laulutunde huvikoolis Meero Muusik. 

Head vabariigi aastapäeva!

Viimsi Artium on 24. veebruaril suletud ning soovime teilegi kaunist pidupäeva lähedaste seltsis! Ootame teid tagasi juba teisipäeval, 25. veebruaril.

Viimsi Artiumisse saab õige pea nr 1 bussiga

Tallinna linn ja Viimsi vald sõlmisid 21. veebruaril hea tahte leppe, mille eesmärk on pikendada praegu Viimsi keskuseni sõitvat bussiliini nr 1 Vimka mäeni. 

Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on valda pealinnaga ühendava bussliini pikendamine oodatud areng valla ühistranspordi korralduses.
„Oleme juba praegu saanud kohalikelt elanikelt sellele plaanile positiivset vastukaja. Liini pikenenud teekonnale jäävad Viimsi Artium, riigigümnaasium ja mitmed teised haridusasutused, mistõttu parandavad muudatused oluliselt paljude viimsilaste liikumisvõimalusi. Lisaks on meie jaoks oluline, et „Pargi ja reisi“ võrgustikuga integreeritus võimaldab viimsilastel eelistada veelgi rohkem ühistransporti,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.

Kõik vajalikud ettevalmistustööd viiakse lõpule septembriks. Viimsi vald rajab seisuplatsi ja loob tingimused liinipikenduse sujuvaks toimimiseks. Tallinna linn tagab bussiliini nr 1 pikendamiseks vajaliku toe ning integreerib Viimsi „Pargi ja reisi“ parkla Tallinna parklate võrgustikku. See muudab Viimsi elanikele ühistranspordile ümberistumise lihtsamaks juba oma valla piires, ilma et peaks esmalt Piritale sõitma. Valla seisukohalt on muudatus oluline, sest tagab senisest oluliselt parema ligipääsu riigigümnaasiumile, Viimsi Artiumile ja teistele haridusasutustele.

Viimsi gümnaasiumi juhi Karmen Pauli sõnul saavad liini pikendamisest kõikide bussiteekonnale jäävate koolide õpilased ja õpetajad.

“Rõõmustame väga selle otsuse üle, mis teeb kooli ja koolist liikumise kui ka näiteks õppekäikudele liikumise logistika palju kiiremaks ning kergemaks. Kõik otsused, mis teevad ühistranspordi kasutamise mugavamaks ja eelistatumaks on kindlasti väärt investeeringuid,” ütles koolijuht.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on ühistranspordi arendamine väga oluline, et pakkuda reaalset alternatiivi sõiduautole ning vähendada autostumist kogu pealinna regioonis. „Kuna suur osa autodest saabub meile teistest omavalitsustest, peame ka lahendusi koos naaberomavalitsustega rakendama. Nii olemegi liinide pikendamise teistesse omavalitsustesse tähelepanu alla võtnud. Varasema kogemuse pealt näeme selgelt, et kiire ja mugav ühistransport paneb inimesi rohkematel päevadel autot koju jätma.“

Viimsi vallavolikogu arutas 18. veebruaril toimunud istungil 2025. aasta esimest lisaeelarvet, millega muuhulgas lisati valla eelarvesse 400 000 eurot liini pikendamiseks vajaliku lõpp-peatuse seisuala taristu rajamiseks.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Foto: Tallinna strateegiakeskus / Aleksandr Gužov

Viimsi Laululaps 2025 registreerimine on avatud!

Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2025 toimub laupäeval, 26. aprillil, algusega kell 11 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20. 

Lauluvõistlusel võivad osaleda kõik Viimsi vallas elanike registrisse kantud lapsed, olenemata sellest, kus nad õpivad ja millises lasteaias käivad. Eelkooliealiste laste puhul võivad osaleda nii kodused kui ka lasteaialapsed.  

VANUSERÜHMAD JA OSALEJATE ARV 
Lauluvõistlusel arvestatakse lapse vanust seisuga 16.05.2025 (Harjumaa Laululaps 2025 juhendi alusel). 

• 3-4 aastased – osalejate arv ilma kvoodita 
• 5-6 aastased – osalejate arv ilma kvoodita 
• 7-9 aastased – kvoot kuni 15 osalejat 
• 10-12 aastased – kvoot kuni 15 osalejat 
• 13-15 aastased – kvoot kuni 15 osalejat 
• 16-18 aastased (19 aastased, kes õpivad veel gümnaasiumis) – osalejate arv ilma kvoodita  

REPERTUAAR 
Ette peab valmistama ühe laulu, mis on lapsele sobiv, arvestades tema vanust ja võimeid. 
• 3-9 aastane laulja esitab eestikeelse või emakeelse laulu. 
• 10 aastane ja vanem esitab eestikeelse, emakeelse või inglisekeelse laulu.  

SAADE 
Laulude saatmisel võib kasutada erinevaid variante: 
• fonogramm – esitada helitehnikule enne võistluse algust mälupulgal, kus on peal ainult esitatava laulu fonogramm  
• klaver või mõni teine muusikainstrument 
• laulu saateinstrumente võib olla mitu, kuid mitte rohkem kui 3 
• laulu võivad saata taustalauljad, kuid mitte rohkem kui 3  

Kõikide eritingimuste osas tuleb kindlasti konsulteerida korraldajatega enne registreerimise lõppkuupäeva kirjalikult ning arvestada kohapealsete võimalustega!  

LAULUVÕISTLUS TOIMUB KAHES VOORUS 
• Eelvoorus vaatab žürii läbi eelsalvestatud video- või helinäited 
• Põhivõistlusele lähevad eelvoorust edasipääsejad.  

Eelvooru tulemused ehk põhivõistlusele pääsejate nimekiri avaldatakse 7. aprillil Viimsi Artiumi kodulehel. 

PROOVID 
Iga laps saab põhivõistluse toimumise päevale eelneval päeval, reedel 25. aprillil, võimaluse teha Viimsi Artiumi blackboxis lavaproovi ajavahemikul kell 14 – 19. 
• Igale esinejale on ettenähtud 3 minutit prooviaega. 
• Kell 14 – 17 osalejad (vanuserühmad 3-4, 5-6) 
• Kell 17 – 19 osalejad (vanuserühmad 7-9, 10-12, 13-15, 16-18)  

HINDAMINE 
Hindamisele lähevad 
• musikaalsus 
• intonatsioon 
• selge diktsioon 
• elementaarne laulutehnika (fraasitunnetus, hingamine) 
• individuaalsed hääle omadused (tämber, ulatus) 
• terviklik interpretatsioon (dünaamika, saatja ja laulja koostöö, laulu sõnumi edastamine kuulajatele, emotsionaalsus).  

Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii. Igas vanuserühmas hinnatakse tüdrukuid ja poisse koos. Igast vanuserühmast valitakse žürii antud punktide summa alusel välja 4 lauljat, kes lähevad Viimsi valda esindama lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2025”, mis toimub 17. mail ja 18. mail 2025 Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis. Žüriil on õigus jätta välja andmata vanuserühma esimest, teist või kolmandat preemiat vastava tasemega lauljate puudumisel.  

AUHINNAD 
• Auhinnalised kohad on iga vanuserühma kolm parimat. 
• Žüriil on õigus anda välja eripreemiaid. 

Registreerimine: https://forms.office.com/e/W5kg8XteSJ

Viimsi Laululaps 2025 registreerimistähtaeg koos eelsalvestuste esitamisega on 31. märts 2025.

Lisainfo: viimsi.laululaps@viimsiartium.ee 

Viimsi Artiumit külastas lõppenud aastal kokku 42 000 inimest

Viimsi Artiumis toimus 2024. aastal ligi 250 sündmust, mida külastas kokku 42 000 inimest. Uus hooaeg tõotab tulla veelgi mitmekülgsema kultuuriprogrammiga, pöörates pilgu lastele ja kogukonnale. 

Möödunud aasta 2. jaanuaril ametisse astunud Andreas Väljamäel on Viimsi Artiumi juhina täitunud aasta. 2024. aastaga võib tema hinnangul igati rahule jääda: “See aeg on näidanud, et oleme sisuloomega õigel teel ja rõõm on tõdeda, et paljud inimesed leidsid tee Viimsi Artiumisse.” 

Viimsi Artiumis toimus möödunud aastal 99 teatrietendust, 84 kontserti, 30 konverentsi, 22 firmapidu/galasündmust, 7 näitust, 4 filmiseanssi ning üks kunstioksjon, mida külastas kokku ca 42 000 inimest. 50 sündmust oli Viimsi Artiumi omaproduktsioon, mida külastas kokku enam kui 8500 inimest. 

“Lõppenud aasta üks tähtsündmusi oli kindlasti Olav Ehala ja Adolf Šapiro muusikali “Buratino” välja toomine koostöös Muusikalikooli, Viimsi Muusikakooli ja Viimsi Kunstikooliga,” ütleb Artiumi juht Andreas Väljamäe. “Tanel Saare lavastatud muusikal tõi võrdselt palju rõõmu nii Muusikalikooli noortestuudio ja Viimsi muusikakooli noortele kui ka publikule. Tõeliselt menukaks osutunud tükk etendus suvel ja sügisel kokku kuuel korral ning seda käis vaatamas üle 2000 teatrisõbra.” Ühtlasi pälvis lavastus Viimsi valla aasta kultuurisündmuse preemia ning on ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuskonkursi “Noorte Heaks Tänu” nominent “Aasta noortesõbralik või nutikas tegu“ kategoorias. Andreas väljamäe lubab, et publiku tungival nõudmisel on plaanis etendust korrata ka sel kevadel. 

Uus aasta tõotab tuua veelgi rohkem elamusi ja kvaliteetset omaprogrammi. “Publikuni toome viimaste kuude kogemuse taustal need sündmused, mis rahva saali tõid ning lisaks on meil varuks uusi üllatusi. Koostöö erinevate teatrimajadega toob uusi etendusi ning palju populaarsust kogunud kunstigalerii saab sisaldama uusi näitusi. Lisaks näitustele on meie galeriimajast saanud järjest enam ka hinnatud sünnipäevade tähistamise koht.” 

Juba jaanuaris ja veebruaris toimub kontserdisarja “LIVE @ViimsiArtium” raames kaks kontserti: 31. jaanuaril avaneb võimalus kuulda Viimsist pärit muusikute, isa ja poja Raul ja Carlos Ukareda, akustilist bluusi- ja kantrihõngulist kontserti blackboxis ning 22. veebruaril ootame kõiki Eesti Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud kontserdile, kus astub üles armastatud laulja ja muusik Siiri Sisask kontserdikavaga “Oma laulud”. 

2024. aasta sügisel alguse saanud ja publiku poolt soojalt vastu võetud DocPoindi paremik @ViimsiArtium jätkub ka sel aastal ning jaanuarist juunini toimub blackboxis 6 filmiseanssi, kus näidatakse festivali DocPoint Tallinn läbi aastate populaarsemaid filme.  

Päris uue algatusena alustab veebruaris kogukonnale suunatud seeria “Kohviku kolmapäevad”, mille raames hakkavad toimuma muusikabingo ja mälumäng. Muusikabingot juhib karismaatiline Robert Linna ning mälumängu viib läbi kogenud mälumängu juht Andres Kaarmann. Mõlemad sündmused leiavad aset kord kuus ühel kolmapäeval Viimsi Artiumi kohvikus, mida opereerib alates sügisest Põhjala Deli. “Kohviku üritustega teeme väikese üleskutse koduseinte vahelt välja astuda, et koguneda mõnusas atmosfääris, võtta aega iseendale ja heale seltskonnale ning teha sinna juurde veidi ajugümnastikat. 

Kes ei ole veel mingil põhjusel jõudnud Artiumisse teatrietenduste, filmiseansside või kontsertide kaudu, leiab ehk tee meieni nüüd läbi “Kohviku kolmapäevade”,” julgustab Viimsi Artiumi programmijuht Elina Kask sündmustel osalema. 

Nooremale publikule mõeldes alustas Viimsi Artium detsembris lastekontsertidega, mille eesmärk on tekitada huvi ja armastust muusika vastu juba varajasest lapsepõlvest. Lastekontsertid jätkuvad veebruarist Artiumi kammersaalis iga kuu ühel pühapäeval. “Lastekontsertidel kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi esimeste kontserdielamuste saamiseks nii lastele kui ka nautimiseks lapsevanematele ning aitavad lastel õppida mõistma kergemuusika kõrval ka klassikalist muusikat,” ütleb Kask. Sarja esimesel kontserdil astub üles Viimsi Artiumi publikule juba armsaks saanud pianist Johan Randvere, kes Vabariigi aastapäeva puhul esitab lastele eestimaist muusikat. 

“Et publikule veelgi rohkem kvaliteetset ja mitmekülgset kultuuriprogrammi pakkuda, oleme valla abiga täiustamas oma tehnilist võimekust,” tutvustab Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe käesoleva aasta olulisemaid plaane. “Nimelt on meie suur saal algselt ehitatud loomuliku akustikaga kontsertide jaoks, nagu klassikaline muusika, ooper ja koorilaul, aga uus tipptasemel helitehnika võimaldab korraldada ka kõrgetasemelisi popi, rocki ja, jazzkontserte. Lisaks on aasta algusest suures saalis olemas blackboxi võimekus, tänu millele saame tuua publikuni kvaliteetseid sõnalavastusi ja mis iganes säärast võimekust vajavaid elamusi,” lisab Väljamäe. 

DocPoindi parimad palad Viimsi Artiumis

Filmiprogramm “DocPoindi paremik @ViimsiArtium” toob kevadhooajal publikuni kuus meeldejäävat linateost festivali eelnevatest aastakäikudest.

Dokumentaalfilmide eriprogrammi “DocPoindi paremik @ViimsiArtium” raames tulevad linastamisele festivali DocPoint Tallinn senise 15 toimumisaasta populaarseimad ja erilisemad filmid. Jaanuarist juunini kord kuus toimuvatel filmiseanssidel jõuab Viimsi Artiumi blackboxis ekraanile kokku 6 meeldejäävat linateost festivali eelnevatest aastakäikudest. 

“Sel hooajal on DocPoindil hea meel kutsuda filmisõpru Viimsi Artiumisse osa saama DocPoindi publiku poolt festivalil läbi aastate enim armastatud filmidest. Need on ajaproovile vastu pidanud publiku lemmikud, mida iga päev suurelt ekraanilt ei näe ning mis tasuvad avastamist seekord Viimsi Artiumi blackbox-is,” ütleb DocPoint Tallinn programmi koostaja Filipp Kruusvall. 

Uue aasta esimene seanss toimub 16. jaanuaril kui Viimsi Artiumi blackbox’is jõuab ekraanile Marie Amiguet ja Vincent Munier’i “Lumeleopard”. Prantsuse loodusfotograaf Vincent Munier ja reisikirjanik Sylvain Tessonasuvad erakordsele rännakule Tiibeti mägismaal, sooviga kohata salapärast lumeleopardit. Põnevad ootuspäevad toovad kaamera ette hundid, jakid, tiibeti rebased ja palju teisi. Filmimuusika on loonud Warren Ellis ja Nick Cave. 

13. veebruaril linastub Sundance’i filmifestivali rahvusvahelise dokumentaalfilmide konkursi võidutöö ning Oscari nominent “Igavene mälu”. Hinnatud Tšiili dokumentalisti Maite Alberdi südantliigutav ja õrn linateos jutustab ajakirjanik Augusto Góngorast, kes tegutses aastakümneid selle nimel, et Pinocheti kuritegusid ei unustataks. Nüüd kustutab Alzheimeri tõbi aga halastamatult tema enese mälu. Mida rohkem ta unustab, seda suurema armastusega ümbritseb teda abikaasa Paulina.  

13. märtsil tuuakse publikuni vene dokumentalistika suurkuju Viktor Kossakovski suurejooneline “Aquarela”. Kuigi pealkiri viitaks justkui leebele ja romantilisele lähenemisele vee stiihiale, on Kossakovski valinud kõiki meeli raputava ja pea tervet maakera hõlmava odüsseia, mis taandab inimese väikseks sipelgaks vee-elemendi võimsuse ees. Tegu on tehniliselt väga keeruka ja lausa füüsilist kogemust pakkuva vaatemänguga, mis on üles võetud uuenduslikus 96 kaadrit sekundis tehnikas ja see annab ekraanil veemöllule seninägematu voolavuse. 

17. aprillil linastub Austria dokumentalisti Ulrich Seidl’i “Keldris”, kus näidatakse inimesi ja nende keldreid inimhinge veidruste ja pimedamate soppide paljastamise vanameistrile omases esteetilises võtmes.  

15. mail linastuv “Veenus” ületab tabud ja valehäbid, avades publikule noorte naiste seksuaalfantaasiad. Filmi ajendiks on kahe Põhjamaade naisrežissööri Lea Globi ja Mette Carla Albrechtseni soov saada aru oma isiklikest seksi ja seksuaalsusega seonduvatest frustratsioonidest ning ihadest. 

Hooaja lõpetab 12. juunil dokumentaalfilm “Rootsi Armastuse mudel”. Film heidab pilgu äärmuseni viidud individualismile Rootsi ühiskonnas. 40 aastat pärast Olof Palme reforme kõneleb statistika iseenda eest: 40% rootslasi elab üksinda ning selle numbriga on Rootsi maailma tipus. Režissöör Erik Gandini tõstatab küsimuse – mis on täiuslikkuseni viidud individualismi hind? Kas üksinda tipus olemine pole mitte kõle – koos vajadusega teiste abist sõltuda on kadunud ka suhtlemisoskused ja elu on muutunud jahedalt pragmaatiliseks ning tõsiseks. Kas inimarengu apoteoosini jõudnud Rootsi ühiskond pole hakanud iseennast saboteerima ning kas tuim ja empaatiavaene elu pakub ikka seda õnne, mis algselt loodeti? 

Viimsi Artiumi avamisajad pühade perioodil