Viimsi Laululaps 2023 toimub teisipäeval, 11. aprillil kell 12.00 – 17.30, Viimsi Artiumi blackbox-saalis. Ootame publikut kaasa elama!
Lauluvõistlusele registreerus 72 noort lauljat. Žürii ettepanekul osaleb finaalis kokku 53 lauljat. Võistlust hindab žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Lauluvõistluse üldajakava:
kell 12.00 vanuserühmad 3–4-aastased, 5–6-aastased;
kell 13.15 vanuserühm 7–9-aastased;
kell 14.45 vanuserühm 10–12-aastased;
kell 16.15 vanuserühmad 13–15-aastased ja 16–19-aastased;
kell 17.30 lauluvõistluse tulemuste teatamine.
Põhivõistluse detailse ajakava leiate siit:
Lauluvõistlus Viimsi Laululaps 2023 toimub kahes voorus: eelvooru ja põhivõistlusena. Lauluvõistlusele registreerus kokku 72 noort lauljat. Eelvoorust pääseb 11. aprillil Viimsi Artiumis toimuvale põhivõistlusele 53 lauljat. Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Palju õnne ja edu kõigile põhivõistlusele pääsejatele!
Edasipääsejad vanuserühmade kaupa:
3-4-aastased
5-6-aastased
7-9-aastased
10-12-aastased
13-15-aastased
16-19-aastased
Sel aastal hindab lauluvõistlusel Viimsi Laululaps noori lauljaid kolmeliikmeline žürii, koosseisus Priit Pajusaar, Pilvi Karu ja Maris Aljaste.
Priit Pajusaar – tunnustatud helilooja Priit Pajusaar ei vaja palju tutvustamist. Ta on loonud eriilmelist muusikat alates lastelauludest, lõpetades kooriteoste, ooperi, filmimuusika ja eurolauludega.
2013. aastal esietendus Rahvusooperis “Estonia” tema ooper „Prints ja kerjus“, valminud on mitu Lotte-teemalist muusikali („Kosmonaut Lotte“, „Detektiiv Lotte“, “Lotte unenäomaailmas”, “Lotte ja vana õunapuu saladus” , lastekontsert „Lotte Jõulupidu“). Priit Pajusaare muusika on kõlanud laulupidudel, tantsupidudel ja laulupäevadel – kantaat „Poistekoori võimas laul“ poistekoorile, kammerorkestrile ja solistidele, „Viikingite laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile, „Tulnukate laul“ poistekoorile ja sümfooniaorkestrile. Tema sulest on ilmunud mitu lastelaulude laulikut. Tema kirjutatud on Eestit Eurovisioonil esindanud lood „Tii“, „Diamond of Night“ ja „Kaelakee hääl“, “Leto svet”. Kirjutanud muusika filmidele “Rohelised kassid” ja “Kohtunik” ning teleseriaalidele “Lotte lood” ning “Papsid”. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat ning enne seda Tallinna muusikakeskkoolis klaverit ja trompetit. Laululoojana debüteeris ta avalikkuse ees Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel 1986. aastal.
Pilvi Karu – Inspira huvikoolis solistide õpetaja, Luce Kooli muusikaõpetaja, Eesti noorte lauljate konkursi Solistica peakorraldaja ja kunstiline juht.
Pilvi on saarlane. Lõpetas Kuressaares keskkooli ja muusikakooli ning pärast muusikaõpinguid Tallinnas tuli tagasi Saaremaale. Ta on 20 aastat juhendanud soliste ja väikeste laste muusikaringe. Pikemate perioodide jooksul juhendanud erinevaid koore ning vokaalansambleid ja andnud muusikatunde nii lasteaedades kui ka koolides.
Tema jaoks olulised loomingulised protsessid on seotud Eesti noorte lauljate konkursi Solistica kunstiliselt heatasemelise korralduse tagamise, mitmete rütmikat ja laulmist siduvate koostööprojektide eestvedamise ning nendes juhendajana osalemisega, samuti kunstilise juhina ja idee ühe autorina Saare maakonna 50. laulupeo korraldamisega ning oma laululoomingu kirjutamise, plaadistamise ja esitlemisega.
Maris Aljaste – Laulustuudio Laulumarjad looja, vokaaltrio The Swingin’ Sisters laulja ja Tallinna laste jazzifestivali Kräsh projektijuht.
Igapäevaselt töötab Maris oma laulupesas Laulumarjad Kadriorus ning toetab armsaid laulusoliste nende teel. Kõige sagedamini näeb ja kuuleb teda muusikuna lavalaudadel vokaaltrioga The Swingin’ Sisters. 2019. aastal ilmus neil debüütalbum “Õnnele vastu”, mis on inspireeritud Eesti Raadio Meeskvartetist, Uno Loobist ja eesti keelest. Juba kolmel järjestikusel suvel, nii ka tänavu, on ta kaastegev suvelavastuses “ADA” Kiidjärvel.
Alates 2018. aastast on ta pakkunud taustavokaaliga lavaenergiat Eesti ainukesele superstaarile Anne Veskile. Lastele ja noortele soovib ta edasi öelda järgmist: „igaüks meist on autentne looja – see, mis tuleb südamest, ka läheb südamesse, ole päriselt kohal ja sina ise, nii koged musitseerimise ja laulmise kõige suuremat väge.“
11. aprillil kell 12 Viimsi Artiumi blackbox-saalis algavale lauluvõistlusele registreerus kokku 72 noort lauljat. Eelmisel, 2022. aastal toimunud lauluvõistlusel oli lauljaid kokku 73.
Vanuserühmade kaupa on sel aastal lauljaid osalemas: 3-4 aastaste rühmas 6 osalejat, 5-6 aastaste rühmas 10 osalejat, 7-9 aastaste rühmas 21 osalejat, 10-12 aastaste rühmas 22, 13-15 aastaste rühmas 9 osalejat ja 16-18 aastaste rühmas 6 osalejat. Lauluvõistluse I voorus kuulavad žürii liikmed läbi lauljate salvestused ja otsustavad, kes lauljatest pääsevad 11. aprillil toimuvale põhivõistlusele.
Edasipääsejate nimekiri avaldatakse alates 24. märtsist Viimsi Artiumi kodulehel. Eelmisel aastal osales põhivõistlusel kokku 53 lauljat.
“Viimsi Laululaps 2023” parimad, igast vanuseklassist kuni 4 lauljat, lunastavad pääsu lauluvõistlusele Harjumaa Laululaps, mis toimub 5.-6. mail Aruküla rahvamajas.
Lauluindu kõigile!
Lauluvõistlus „Viimsi Laululaps 2023“ toimub teisipäeval, 11. aprillil algusega kell 12 Viimsi Artiumi blackboxis, Randvere tee 20. Lauluvõistlusele registreerimise tähtaeg on 10. märts.
Täpsem info ja registreerimine Viimsi Artiumi kodulehel: https://viimsiartium.ee/uritused/registreeri-laululaps/
Lauluvõistluse korraldaja on Viimsi Artium.
Lisainfo: viimsi.laululaps@viimsiartium.ee
Soovime lauljatele ja juhendajatele head valmistumist ja kohtumiseni!
Viimsi Artiumi hooajaline sari “Jazz @ Viimsi Artium” toob sel kevadtalvel publiku ette jazzmuusika tipud Iisraelist, Inglismaalt ja USA-st. Uurisime sünd- mustesarja produtsendilt Villu Veskilt tulevaste jazzkontsertide kohta lähemalt.
Milliseid artiste on peagi Viimsi Artiumisse oodata?
Sel kevadel saab Viimsi Artiumis kuulda nii kontsert-jazzi, sümfoonilist jazzi kui ka disco, soul & house jazzi. Kontsert-jazzi esindajana astub 31. jaanuaril üles Iisraelist pärit maailmaklassi jazzpianist Anat Fort – ECM plaadifirma kvaliteedimärgi all tegutsev artist. Ta astub lavale koos eesti tippjazzmuusikutega: Jaak Sooäär, Taavo Remmel ja Tanel Ruben ning muidugi vanamuusika “guru” Andres Mustonen viiulil. Anati kontserdist on oodata peenemaitselist ECM-i stiilis musitseerimist. Kontsert toimub koostöös MustonenFestiga ja tänu Andres Mustoneni laialdastele sidemetele Iisraeli muusikamaailmas.
Sümfoonilise jazzi esindajana oleme esinema kutsunud Nigeeria juurtega briti jazzsoul vokalisti, helilooja ja produtsendi Ola Onabulé, kes astub Viimsi Artiumi suures saalis üles 4. märtsil. Ola Onabulé on täna maailmas üks olulisemaid jazzartiste, tema häält peetakse praegu maailma meeslauljate hulgas üheks kõige erilisemaks tema meeletu hääleulatuse, sametise tämbri ja hääle valitsemise tõttu. Tema vanemad on pärit Nigeeriast ning seetõttu esindab Ola Onabulé muusikas nii aafrika kultuuri ehedust kui ka inglise kultuuri elegantsust. 2022. aasta Kopenhaageni jazzifestival tõi teda oma plakatil välja kõrvuti Herbie Hancocki, Melody Gardot’, Gilberto Gili ja Dianne Reevesiga – maailma jazzilegendidega. Viimsi Artiumis astub Ola Onabulé üles sümfooniaorkestri ja jazzkvartetiga, kaasates hulgaliselt löökpille, mis on meile tuntud Ladina-Ameerika muusikast. Muusika on sümfooniaorkestrile seadnud saksa arranžeerija Tobias Becker.
10. märtsil astub üles USA-st pärit legendaarne Tortured Soul. Nende disco, soul & house jazzist pakatav kontsert tõotab kujuneda hullumeelseks tantsuõhtuks, sest keegi ei suuda nende kaasahaarava show ajal paigale jääda. Nad on publikut hullutanud nii festivalil Juu Jääb Muhumaal kui ka Disco Tallinna sündmustel. Suurepärane peoõhtu on nendega garanteeritud!Tortured Soul esineb tavaliselt suurtel lavadel – Jakarta rahvusvaheline jazzifestival Indoneesisas jms.
Nii ongi meil neid kolme kontserti külastades juba hea ülevaade sellest kui mitmekülgne võib olla jazz oma eri väljendusvormides.
Loetletud artistide puhul võib öelda, et jazz võib olla vägagi eripalgeline.
Meile on tuntud ju väljendid traditional jazz, pop-jazz, world-jazz, soul-jazz, jazz-house jne. Suurte jazzifestivalide peaesinejad pole ammugi enam ainult traditsioonilise jazzi esindajad. Jazzi mõiste alla mahub praktiliselt kõik, mis ei ole otseselt akadeemiline muusika – populaarsetest lauljatest kuni maailmamuusikani välja. Tahaksingi rõhutada, et kui akadeemilist muusikat esitavad interpreedid, kes järgivad täpselt helilooja kirja pandud partituuri ja ei tohigi lisada muusikasse oma hinge ja natuuri, siis jazzmuusikas on vastupidi – kõige olulisema osa emotsioonist moodustabki just artistide isikupära avanemine laval publiku jaoks, mis on iga kord kordumatu ja eriline.
Milline on su isiklik side nende muusikutega?
Produtsendile ja korraldajale kehtib selline kirjutamata reegel, et ära osta programmi kui sa pole seda ise enne elavas esituses kuulnud – sest mitmed Youtube’i videod ja kutsuvalt monteeritud reklaammaterjalid võivad olla eksitavad ja artist osutub publikule pettumuseks. Olen seda reeglit järginud ja pakkunud ainult seda, mida olen varem kuulnud või kellega isiklikult ka koos laval olnud.
Detsembri lõpuni kehtib valitud “Viimsi Artium esitleb” sündmustele soodushind 20 eurot.
See on hea võimalus kinkida sõbrale või pereliikmele mõnus kultuurielamus.
Tutvu kampaaniaga lähemalt ja osta piletid Piletilevist!
Tutvu Artiumi programmiga SIIN!
“Inimesed õpivad paremini emotsioonide kaudu, siis, kui nad tajuvad, et midagi on valesti. Teater pakub seda võimalust,” ütleb Hollandi koreograaf koreograafi Nicole Beutler.
Amsterdamis töötava koreograafi Nicole Beutleri lavastus „8: Metamorfoos“ etendub 25. ja 26. novembril Viimsi Artiumis. Koreograafiga vestles etenduste eel Kaja Kann.
Loe edasi Eesti Päevalehest: https://epl.delfi.ee/artikkel/120103788/8-metamorfoos-on-patriarhaalse-uhiskonna-lopu-rituaal
Publiku suure huvi tõttu pikendasime Olga ja Priit Pärna näitust. Näitus on Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis taas avatud 15. oktoobrist. Galerii esimesel korrusel on vaatamiseks “Ole paigal – las ma vaatan!”, mis annab sissevaate nelja joonisfilmi visuaalsesse disaini ja teisel korrusel avatud näitus “Läks lendu” mõtestab hea illustratsiooni olemust.
Uurisime autoritelt, kuidas näitus alguse sai.
Kuidas tegite näituse jaoks valikud?
Olime 2020/2021 õppeaastal Tartu Ülikooli Vabade kunstide teaduskonna professorid. Teemaks oli “Animatsioon. Seest ja väljast”. Loengutel käsitlesime animatsiooni kui sellist, animatsiooni maailma ja animatsiooni maailmas, samuti animatsiooniga seostuvaid kunstialasid. Tartu Ülikooli Raamatukogus oli meil kaks näitust – üks animatsioonist, teine illustratsioonist. Need kaks näitust on ka Artiumi näituse tuumikuks.
Miks illustratsioon?
Priit on illustratsiooniga tegelenud 50 aastat, Olga nõks vähem. Oma näitusega tahtsime näidata, et meie illustratsioon saab hakkama ka ilma tekstita. Kui eesti illustratsioon kujutab reeglina seda, mida tekst kirjeldab, siis meie lähenemine on üksjagu erinev. Milles see erinevus seisneb, seda näebki meie näitusel. Lisaksime veel ühe iseärasuse: me eeldame, et nii iga animafilm kui ka illustreeritav raamat väärib ainuomast visuaalset maailma. See teeb meie töö põnevaks ja loodame, et ka vaatajale vaatamise.
Valiku tegime nii, et tohutu hulga heade piltide (mõelge, kui palju pilte on kasvõi üheainsas animafilmis!) hulgast valisime need, mis meile tundusid eriti head.
Mida ise kultuurisündmustest Artiumis juba näinud olete või mida plaanite vaatama tulla?
Kõik, mis seal peale avamist on toimunud, on tundunud äärmiselt põnevana. Kahjuks oleme oma uue filmi tootmisega nii hõivatud, et ei ole näinud/kuulnud veel mitte midagi. Reklaami jälgime, ning ühel päeval oleme me seal.
Küsis: Katrin Tegova
Festivalil „1000 kurge“ tuleb Viimsi Artiumis, Tartu Uues Teatris ja Eesti Rahva Muuseumis esitamisele 9 omanäolist lavastust. Miks just need välja valiti?
Meid inspireerivad tugevad omanäolised artistid, kes ajavad oma asja ning keda motiveerib uudishimu ja avastamise protsess. Suures osas on need juba küpsed artistist, kuid on ka neid, kes on loonud alles oma esimese muljetavaldava teose, milles näeme võimet kujuneda tulevikus silmapaistvaks kunstnikuks.
Festivalile oleme valinud teoseid, kus muusikat kantakse ette elavas esituses ehk siis toimub tantsija ja muusiku dialoog laval. Need etteasted suudavad seda, milleni sõnad ei küündi. Seda kõike jaapani ja korea kultuurile omase mediteeriva esteetika kaudu.
Kes võiks olla eestlaste jaoks tuntuim etenduskunstnik?
Üks kuulsamaid on kindlasti Un Yamada, kes on varasemalt oma trupiga Eestit külastanud 4 korda. Juba esimene visiit näitas, et Uni loomingul on Eestis austajaid. Saalid on alati täis olnud ja publik on kõikidel kordadel püsti tõusnud ja trampinud heakskiiduks jalgu.
See kord teeb ta väga erilise etteaste. Lavastuses “Taevas” (The Sky) astuvad koos temaga lavale Eesti ansambli Una Corda muusikud Kristi Mühling (kannel) ja Liis Jürgens (harf).
Mis iseloomustab Aasia etenduskunste? On neil lavastustel mingi läbiv joon, nagu näiteks meie regiooni puhul on tihti tajutav Põhjamaine tunnetus.
Loodus kui keskkond on see, mis kujundab inimest ja tema võimet suhelda maailmaga. Valitud Jaapani ja Korea artistid on läbi imbunud oma loodusest ja traditsioonidest. Nad on kui raamatud lugudega, mida nad endaga kaasa toovad, et meie siin saaks neid lugusid kogeda. Jaapan ja Korea tulevad nende artistide kaudu meile koju ja enamagi veel.
Ka teie enda “Kuldne tempel“ etendub taas. Kas lavastust näeme samal kujul või olete teinud ka muudatusi? Kuidas „Kuldne tempel“ ülejäänud programmiga kokku kõlab?
Kui miski on juba korralikult läbi tunnetatud siis vajab see vähe muutmist, nii ka “Kuldne tempel”. Artistid on samad – Anna Pärnoja, Theodor Sink, Takatoshi Machiyama, Anita Kurõljova. See on väga unikaalne ja võimas koosseis. “Kuldne tempel” sobitub ülejäänud programmiga ideaalselt: elav muusika, Aasia teema, karismaatilised esitajad.
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.