Viimsi Artium avatakse väärika avakuuga
19. augustil saab alguse kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumi avakuu, mis vältab kogu septembri.
Pikalt oodatud Viimsi Artiumi maja on valmis saamas ja viimased tööd peaksid majas lõppema maikuus. Kuni augustini tehakse majas prooviks erinevaid vallaga seotud üritusi, millega uue maja tehnikat ning võimalusi katsetatakse. SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolvi sõnul on oluline, et multifunktsionaalse hoone võimalused oleks enne publiku saabumist testitud ja täpselt õigeks seadistatud.
Reidolvi sõnul on Artiumi avamiseks mõeldud enam kui kuu vältav festival, mis algab 19. augustil ja saab väärika punkti 1. oktoobril, kui tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva.
“Avakuule pühendatud festivaliga on plaan anda kollaaž kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas. See aitab publikule tutvustada Artiumi erinevaid saale ja maja võimalusi. Võib öelda, et avakuu programm koosneb kolmest tasandist – rahvusvaheline kultuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud sündmused,” rääkis Reidolv, kelle kinnitusel on kokkulepped esinetajaga juba sõlmitud või sõlmimisel. Viimsi Artiumi juhi sõnutsi kuulutatakse avakuu programm välja suvel.
Haabneeme kooli kõrvale rajatud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumis on koos kõrvalhoonete ja välialaga 9000 ruutmeetrit pinda. Keskusest leiavad uued sobivad ruumid valla muusikakool, kunstikool, teaduskool ja huvikeskus ning publikule hakatakse kõrgtasemel kultuurielamusi pakkuma 457-kohalise kontserdisaali kõrval ka 190-kohalises blackboxis ja 160-kohalises kammersaalis. Kõiki Artiumisse rajatavaid võimalusi saavad oma igapäevases õppetöös hakata kasutama ka Viimsis asuvad koolid.
Intervjuu Kristiina Reidolviga ajakirjas Director
Ajakirjas Director ilmus Artiumi juhi Kristiina Reidolviga pikk intervjuu pealkirjaga “Pidev areng eeldab julgust riskida”, mida on võimalik lugeda nii Directori lehelt, aga ka ilma maksumüürita Artiumi kodulehelt. Intervjueeris Kadri Kütt.
Osa intervjuust on lugemiseks siinsamas uudiskirjas.
Iga samm karjääriteel on sind justkui ette valmistanud järgmiseks. Kas tunned ise ka nii?
Kultuur on olnud minu kirg lapsest peale ja võib öelda küll, et minu karjäär on edenenud loomulikult. Peamine motivaator või missioon ongi mul meeletu huvi kultuurivaldkonna vastu laiemalt. Olen õppinud kunstifilosoofiat ja teatriteadust ning teisalt tegutsenud praktikuna, käivitanud uusi kultuuriorganisatsioone ja andnud oma panuse sellesse valdkonda.
Millises etapis oli Viimsi Artiumi projekt, kui sellega möödunud sügisel liitusid?
Hoone ehitus käis ja see on väga tore, et Viimsi vald on sellesse projekti tohutult panustanud, nii kohalik omavalitsus kui ka inimesed. Mul on nüüd hea võimalus rakendada kahe Vaba Lava keskuse käivitamise kogemust Artiumis – ma tean päris täpselt, mida ning kuidas teha. Selle võrra liigume ka kiiremini edasi, sest kompamist on vähem. Muutunud on aga ühiskondlik situatsioon: koroonaaeg on juba mitu aastat kestnud ja olnud kultuurikorraldajatele tõsiseks kooliks. Pandeemia ajal Tartu PÖFFi ja Tartuffi filmifestivale korraldades on mul tekkinud ka see kogemus, et alati peab korraga mitu plaani töös olema, et lülituda vajadusel stsenaariumilt A ümber plaanile B, C või D.
Mis on vaja Artiumi avamiseks veel ära teha?
Kõik sõltub ehitusest. Paralleelselt tuleb organisatsioon koos personaliga üles ehitada ja programm paika panna. Meil tuleb Artiumisse 15 töökohta. Plaanime korraldada avafestivali ja koostame juba ka mängukava uueks hooajaks.
Milliseid trende sa veel kultuuris näed?
Vahetult enne koroonakriisi sai suure hoo sisse voogedastus ja nende platvormide tulemusena tekkis audiovisuaalsektoris tootmisuputus. Kultuuris laiemalt toimub revolutsioon. Muusikatööstusest alguse saanud voogedastus, mis liikus kiiresti edasi filmitööstusesse ja arvutimängutööstusesse, on nüüd otsapidi teatrisse jõudnud. Kooskogemine jääb, aga kindlasti peaks ka hübriidlahendusi pakkuma. Voogedastusplatvormide tulemusena on tekkinud nn nõudekultuur. See kõik on mõjutanud nii kultuuritarbimist kui ka loomist, näiteks Cannes’i filmifestivalil arutlesid režissöörid, kuidas teha filme, mis on mõeldud väikestele ekraanidele. Kultuurivaldkondade vahel ei ole enam väga selgeid piire ja palju on üksteiselt laenamist. Juba on etenduskunste, mis sulavad kokku filminduse või arvutimängudega, kasutades sealset loogikat. Uue kultuuri sünnipaik on sulatusahi ja ühisaladest sünnib innovatsioon. Kindlasti on üks tendents ka interaktiivsuse kasv, sest ei ole enam selgeid piirjooni looja, tarbija, vahendaja ning kommenteerija vahel. Kunstiteosed võivad sündida loojate ja publiku koosmõjus ja osalusteater on selle üks näide. Osaluskultuur on nüüdseks liikunud filmindusse, kus vaataja saab otsustada, kuidas stsenaarium edasi areneb. Roheteema puudutab samuti kultuuri, aga eriti filmindust, mis on teatavasti kõige raiskavam. Tegeletakse rohelise ja keskkonnasäästliku filmiproduktsiooni põhimõtete väljatöötamisega.
Loe täismahus intervjuud siit.
Intervjuu Viimsi Huvikeskuse juhi Heidi Kirsimäega
Hiljuti tähistas Viimsi Huvikeskus oma 25. juubelit, sel puhul intervjueeris Katrin Tegova Viimsi Huvikeskuse juhti Heidi Kirsimäed ning uuris, kuidas huvikeskusel läheb, millised on lähiaja plaanid ning keda huvikeskusesse oodatakse.
Rääkige lähemalt nägemusest, kuidas Viimsi Huvikeskus Artiumi hoones tegutsema hakkab.
Viimsi Huvikeskus saab Artiumis juurde ühe treeningsaali, mis annab meile võimaluse oma tegevuste laiendamiseks. Nelgi teel asuvas Viimsi Huvikeskuse hoones on meil kasutusel 2 treeningsaali, suur saal (nö teatrisaal), õppeklass, lauluklass, pilliõppe klass ning käsitööklass, mis ootavad huviringides osalejaid ka peale Artiumi valmimist. Artiumi treeningsaalis leiab oma uue kodu rahvatantsurühm Valla-alune, kellele me varem ei ole saanud pakkuda treeninguteks ruumi, sest saalide õhtused ajad on väga hõivatud. Uus saal annab võimaluse meie praegustel huviringidel laiendada tegevust Haabneeme keskusesse. Samuti toome uusi huviringe Viimsisse, mis seni on pidanud siin tegutsemisest loobuma, kuna ei ole leidnud treeningsaalides vabu aegu.
Milline on Huvikeskuse olulisus Viimsis?
Viimsi Huvikeskus tähistab sel aastal oma 25. juubelit. Oleme koduks mitmetele väärikatele rahvakultuurikollektiividele ja legendaarsele Viimsi Muusikaliteatrile. Meie majas tegutseb üle 60 huviringi, kus osalevad erinevas vanuses inimesed – beebidest eakateni. Alates 2011. aastast oleme kutsunud regulaarselt erinevaid külalisteatreid ja kontserttuure Viimsisse, mis on olnud väga populaarsed nii kohalike elanike kui ka kaugemalt tulijate seas. Viimsi Huvikeskus on kahel korral pälvinud Rakvere Teatri külalislahkuse preemia, mille üle oleme väga uhked. Lisaks teatritele ja kontsertidele saavad kohalikud elanikud külastada meie majas näituseid ja osaleda põnevates õpitubades. Meie ruumides toimuvad erinevad üritused, nagu doonoripäevad, mälumängud, eraisikute sünnipäevad, korteriühistute ja külaseltside koosolekud jne.
Mida huvikeskuses õppida saab?
Huvikeskuse ruumides tegutseb suur arv huviringe ja -koole. Huvilised saavad õppida muusikat (laulmist ja pilliõpet), keeli (inglise, hispaania ja itaalia keel), infotehnoloogiat (programmeerimine alates 3. eluaastast, arvutimängude loomine ja robootika), malet, tantsida (nii balletti, tänavatantsu, showtantsu, idamaiseid tantse kui seltskonnatantsu), teha käsitööd, keraamikat või osaleda loovusringis, täiendada oma teadmisi enne lõpueksameid (eesti keele ja matemaatika kursustel), osaleda erinevatel treeningutel (nt. beebide- ja väikelaste võimlemine, laste spordiring, täiskasvanutele nt. jooga, shindo, pilates) jne. Meie majas tegutsevad mitmed tuntud huvikoolid, nagu Kaie Kõrbi Balletistuudio, JJ- Street Tantsukool, Maire Eliste Muusikakool, LA Klaverikool, Studio Melos Muusikakool, Helen Doron English huvikool ja Digiruum Robootika huvikool. Viimase aasta jooksul osales huviringides üle 900 inimese. 2022. aasta kevadel alustame koostööd ka Tallinna Rahvaülikooliga, mis hakkab pakkuma erinevaid koolitusi täiskasvanutele. Huviringide info leiab meie kodulehelt www.huvikeskus.ee ja tasub silma peal hoida ka meie Facebooki lehel ja Instagramil.
Keda ootate huvikeskusesse?
Huvikeskuse uksed on avatud kõigile, kellel soov õppida uusi oskusi, avardada oma silmaringi, hoida end vormis nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks huviringide külastajatele ootame meiega ühendust võtma erinevaid huviringide juhendajaid, kes soovivad pakkuda midagi uut kohalikele elanikele.
Miks on Teie jaoks Artiumi maja eriline?
Artiumit on nii Viimsi elanikud kui ka teatri- ja kontserdikorraldajad oodanud pikisilmi. Viimsi Huvikeskuse saal on piiratud võimalustega ja paljud teatrite suure saali etendused ei ole huvikeskuse saali mahtunud. Artium saab pakkuda suurepäraseid võimalusi nii mitmekülgsete saalide kui ka väga heade tehniliste tingimustega. Uus maja pakub suurepäraseid võimalusi ja viib kultuurikorralduse Viimsis uuele tasemele.
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Viimsi Artiumist saab tõmbekeskus nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele. Artiumi ruumid pakuvad võimalusi nii valla sündmuste, teatrietenduste, kontsertide, festivalide ja ka näiteks ettevõtete jõulupidude korraldamiseks. Sündmuste kava võiks olla väga mitmekülgne – kohalikest harrastajatest kuni rahvusvahelise kõrgkultuurini. Kuna Viimsi rahvas armastab väga teatris käia, siis kindlasti peaks olema mängukavas erinevaid teatrietendusi. Samuti kontserte popist klassikani. Artiumi hoone pakub võimalusi ka lihtsalt ajaveetmiseks – avatud on kohvik ja imelise vaatega terrass, mis on ühendatud terviserajaga. Väga põnevad on ümber ehitatud kütusemahutid, kus saab korraldada samuti erinevaid üritusi. Kui rääkida erinevatest festivalidest, siis kindlasti oleks väga põnev kui suuremad festivalid toimuksid samal ajal erinevates kohtades Viimsis – nii Artiumis, huvikeskuses, raamatukogus, muuseumis kui hoolekandekeskuses. Hea näide on nt. Viimsi Happy Jazz festival, mis on pakkunud tipptasemel muusikaelamusi juba aastaid. Meil on Viimsis ka teisi suurte kogemustega festivalide korraldajaid – Viimsi Vallavalitsuse kultuuriosakonnas töötab suurepärane saksofonist Villu Veski, kes on aastaid korraldanud Muhu saarel Juu Jääb Tulevikumuusika Festivali ning Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv oli filmifestivalide Tartuff ja Tartu PÖFF korraldaja. Kindlasti tuleb neilt häid mõtteid uute festivalide osas.
Hiljuti avasite huvikeskuse 25. juubelile pühendatud näituse, mida see endast kujutab?
Viimsi Vallavalitsuse, Viimsi Huvikeskuse ja Rannarahva Muuseumi koostöös valmis sel kevadel näitus Nelgi tee 1 hoone ajaloost. Hoone on olnud koduks Pirita Lillekasvatussovhoosile, Viimsi Vallavalitsusele kui ka Viimsi Huvikeskusele. Näitus on pühendatud Viimsi Huvikeskuse 25. juubelile ja Viimsi Kultuuriaastale ning jutustab loo Viimsi kultuurielust ning sellega seotud inimestest ja sündmustest. Väljapanek on andnud võimaluse Viimsiga seotud mälestusi koguda ja neid kogukonnaga jagada. Näitus on avatud kuni 31. augustini. Kõik on oodatud näitust külastama ja avastama meie põnevat kultuurilugu!
Eesti-Soome kultuurisild
Soome Instituudi kevadisel õppereisil Helsingisse tutvusime ja lõime koostöösidemeid Helsingi kultuurikeskuste, etenduskunstide organisatsioonide, teatrikompaniide ja festivalikorraldajatega. Reisi eesmärgiks on tugevdada Eesti-Soome kultuurikontakte ja arutada tulevast koostööd.
Soome teatriekspordi lipulaev Tero Saarineni Company kutsus meid suurepärase kaasaegse tantsu kassettlavastuse „HZ/HUNT“ esietendusele (koreograafid Johanna Nuutinen ja Tero Saarinen). Esietendus toimus vastavatud moodsas tantsukeskuses Tanssin Talo.
Nädala jooksul külastasime veel Glasshouse Helsinkit, Caisa kultuurikeskust, uue tantsu keskust Zodiac, Vallilan konepaja loomelinnakut, Tanssin Talo ja Viirusteatterit ning kohtusime Helsinki Festivali, Lux Helsinki, CircusInfo Finland juhtide ja erinevate etenduskunstnikega. Õppereis toimus 28. märtsist 3. aprillini. Õppereisil osalesid Hannele Valkeeniemi, Ave Anniste ja Duha Elsayed Soome Instituudist, Marika Jahilo ja Inna Laanmets MTÜ Kohila Paberivabrikust, Inga Koppel ja Kristiina Reidolv Viimsi Artiumist ning Matti Vainio Viimsi kunstikoolist.
Õnnitlused Soome Instituudile 31. sünnipäeva puhul! Jätkame kindlasti ühiselt Eesti-Soome kultuurisilla loomist!
Kutse SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium toitlustuspartneri leidmiseks ja ruumide rendile andmiseks
Seoses SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium avamisega 19. augustil on toitlustuspartneri leidmise ja ruumide rendile andmise kutse uus kuupäev esmaspäev, 16. mai kl 12.00.
Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid. Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt 16. maiks kl 12.00 Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@
Täpsem info Viimsi Artiumi kodulehel:
viimsiartium.ee
See kevad saabub teisiti. Vabariigi aastapäev tuletas meelde kõige olulisema – vabadus ja maailmale avatus ei ole midagi iseenesestmõistetavat, vaid need on väärtused, mida hoida, mille üle rõõmu tunda ja mida tähistada mitte ainult pidupäeval, vaid igal argipäeva hetkel. Seega toetame kõiki ukrainlasi ja kindlasti neid, kes on Artiumi ehitusse oma panuse andnud.
Viimsi Artiumis käivad ettevalmistustööd Artiumi avamiseks – ehituses terendab lõpufaas ja noorel organisatsioonil kasvufaas. Artium on avatud nii kultuurile kui kogukonnasündmustele ning programmi planeerimine juba käib. Kes soovib Artiumis üritusi korraldada, on väga oodatud ühendust võtma.
Artiumi teises uudiskirjas tutvustame Teile Viimsi muusikakooli uut juhti Edmar Tuult ning küsitleme Viimsi valla kultuuriosakonna juhti ja legendaarset jazzmuusikut Villu Veskit, kes tähistas jaanuaris oma 60ndat sünnipäeva. Oma uudiskirjas õnnitleme ka värskelt riikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud Linda Madalikku, kes on Artiumi saalide akustik. Sel nädalal, 12. märtsil möödub ka 1 aasta SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium asutamisest. Suured tänud kõigile, kes on Artiumi loomisel osalenud ja selle arengusse panustanud!
Intervjuu Viimsi muusikakooli uue juhi Edmar Tuulega
Miks on Artiumi maja oluline?
Meie muusikakooli pere jaoks on valmiv Artium äärmiselt oluline, kuna oleme kaua aega pidanud tegutsema väga kitsastes ja vananenud oludes. Muusika tegemine vajab spetsiaalseid ruume ja keskkonda. Uus maja tekitab uue mõnusa õhkkonna ja kindlasti süstib ka õpilastele uut elujõudu ja motivatsiooni. Oleme väga uhked, et saame sellises majas tegutsema hakata, kuna Eestis on väga vähe muusikakoole, millel on nii head ruumid, ja mis kõige tähtsam – kontserdisaalid, mida kasutada.
Milline on muusikakooli roll ja tähtsus Viimsis?
Läbi aegade on muusika olnud see, mis ravib, lohutab ja toob kokku inimesi. Muusikal on eestlaste jaoks olnud alati eriline koht südames, sest tänu muusikale (laulu- ja tantsupeole) on säilinud meie rahvus läbi aegade. Muusikakooli ülesandeks ongi rikastada Viimsi vallas olevaid inimesi selle haruldase oskusega teha muusikat, seda rahvuseid ja hingi päästvat oskust. Loodan, et Viimsi muusikakooli ja Artiumi koostööst sünnib mitmeid selliseid sündmusi ja projekte, mis leiavad oma erilise koha viimsilaste südametes.
Mis erialasid muusikakoolis õpetatakse?
Viimsi muusikakoolil on lai valik erialasid: löökpillid, flööt, viiul, klaver, kitarr, tšello, vaskpuhkpillid, saksofon, kontrabass, akordion. Lisaks on võimalik ühineda keelpilli- või puhkpilliorkestriga. Koolis tegutseb ka jazzband. Kindlasti on plaanis lähitulevikus laiendada õppekavade valikut, et õppida saaks erinevad bändipille, laulu ja kindlasti kõiki puhkpille. Tänapäeval on samuti populaarseks saanud arvuti abil tehtud muusika. Viimast eriala plaanime ette valmistada pigem vanematele lastele või täiskasvanud noortele.
Keda oodatakse kooli õppima?
Kõiki inimesi, kes soovivad ära õppida ühe lisakeele, milleks on muusika. Muusika tegemine aitab igaüht eluteel ning on mõnus seltskondlik tegevus sõpradega, tuttavatega ning miks mitte ka perega. Üheks ideeks oleks just julgustada looma erinevaid perebände. Meie sooviks on, et muusikakool saaks üheks soojaks kogukonda ühendavaks paigaks.
Missugused sündmused võiks Viimsi Artiumis toimuda?
Esiteks ootan sedasama, mida paljud viimsilased – kogukonna ürituste väärikat toimumispaika. Et me kõik mahuksime oma kogukonna olulistele üritustele. Teiseks ootan värvikirevat kava, kus ei puudu kõrgkultuur, aga kus saab vahepeal ka kergemal muusikal oma kõrvu paitada lasta. Kolmandaks – nautida seda luksust, mida uus maja suudab pakkuda ehk maailma tipptasemel kultuuriliste ürituste korraldamist. Ehk lisaks meie kohalikele staaridele võiks meie maja külastama hakata ka rahvusvahelisel skeenel tegutsevad teatrid, muusikalised kollektiivid ja kõneisikud. Usun, et Artium võiks saada meie kogukonda ühendavaks keskuseks, sest selles on palju võimalusi. Hommikul ja päeval perekondlikud või sotsiaalsed üritused lastele, väikelaste emadele ning eakatele. Õhtul aga juba pikema kleidi ja smokiga üritused neile, kes tahavad end tunda tõeliste staaridena.
Intervjueeris Katrin Tegova
Intervjuu Viimsi valla kultuuriosakonna juhi ja jazzmuusiku Villu Veskiga
Mida tähendab kultuuriaasta 2022 Viimsi jaoks?
Loomulikult eelkõige kauaoodatud Viimsi Artiumi valmimist ja avamist. Viimsi vald on kõiges väga eesrindlik, siin on seitse kaubanduskeskust, lisaks planeeritakse ka Prismat, on kunstlumega suusamäed, tenniseväljakud, veekeskus, kuid suur ammune võlg Viimsi valla elanike ees on olnud kaasaegse tõsiseltvõetava kultuuri- ja hariduskeskuse puudumine. Koht, kus kohalikud saaksid koguneda, et ise korraldada sündmusi, ning teisalt paik, kuhu tulla professionaalset rahvusvahelist kultuuri nautima. Miks see viibinud on, siis üheks põhjuseks on kindlasti see, et Tallinn on siinsamas ja kultuurini on sõita 15-20 minutit kesklinna. Nüüd loodame vastupidist, et tallinlane jõuab ka Viimsi Artiumi, aga muidugi ootame külalisi ka mujalt Eestist ja väljastpoolt Eestit. Artiumi valmimisega saavad need kaks suurt võlga likvideeritud – kogukond saab maja sündmuste korraldamise jaoks ja samas ka ise sündmusi nautida, lisaks on oluline kolmas aspekt, et huviharidus saab oma ruumid. Kindlasti ei ole ainult see oluline, et Artiumis on kaasaegne tehnoloogia ning ruumid, vaid ennekõike ikka sisu, mis majas toimuma hakkab.
Miks on Artiumi maja eriline?
Maja on eriline mitmel põhjusel. See on planeeritud multifunktsionaalseks – kõigis Artiumi kolmes saalis saavad olla eraldi sündmused korraga, kuna saalid on helikindlad. Teine võimalus on, et kõikide saalide uksed on avatud ning kasutusel on fuajee ja kohvik, siis saab korraldada suure 800 inimesele mõeldud sündmuse, kus kõik saavad liikuda ühest ruumis teise. Lisaks on suures saalis võimalus lasta lava parteriga samale tasapinnale, mis annab võimaluse kujundada suur saal peoks ja miks mitte ka tantsupeoks. Samuti sobib maja konverentside korraldamiseks. Artiumis on kõrvalruumid, kus saab korraldada erinevaid töötube, monteerida filme ja videosid, kasutada helistuudiot, on olemas harjutusruumid muusikutele jmt. Ja üks pluss on Artiumil veel – siin on olemas tasuta parkla, mis võimaldab ettevõtetel näiteks oma sündmusi korraldada nii, et ei pea muretsema, kuhu kõik 200 töötajat parkida saavad.
See on muidugi kõik Artiumi väline pool, kõige tähtsam on loomulikult sisu ja inimesed. See, mis sündmused siin toimuma hakkavad ning kes need inimesed on, kes seda sisu looma asuvad. Inimeste looming, kunst ja muusika on see, mis seda maja värske ja uuena hoidma hakkavad. Viimsi valda tuleb uusi maju muudkui juurde, kohe valmib ka spordikeskus, mistõttu tähelepanu läheb peagi uutele objektidele. Sellepärast on eriti oluline, et Artium hakkaks peale avamist ise oma elu elama. Ka siis, kui meedia ja valla tähelepanu on mujal.
Milliseid artiste ja loojaid ise ootaksid Artiumisse?
Mina võin oma lemmikuid siia soovida, aga iseasi on, kas neid ka saab alati kohale tuua. Kuna olen jazzmuusik ja juba 25 aastat korraldanud ka festivali Juu Jääb, siis olen kursis, mis maailmas toimub ning omad eelistused on aastatega tekkinud. Nimetan siin vaid mõned, kes võiksid minu arvates Viimsi Artiumisse tulla, kui see oleks minu “soovikontsert”: trompetimängija Jukka Eskola Soomest, Persian Electro Orchestra Taanist, Sigur Ros Islandilt või siis innuiidi (eskimo) kultuur Gröönimaalt, Gilles Peterson Suurbritanniast jne. Näitustest võiks tuua Lauren Greenfieldi “Generation Wealth”, mis jättis mulle väga sügava mulje. See on selline šokeeriv ja äratundmist pakkuv näitus – vaade rikaste elule, kuidas rikaste kuvand läbi aegade on muutunud.
Artiumi avamisega on veel natuke aega, kuidas seni kultuuriaasta sündmustest viimsilased osa saavad?
Meil on covidi piirangute tõttu loodud voogedastusplatvorm Viimsi Viva TV – tööriist, mille kaudu saame viimsilasele ja teistele pakkuda ülekandeid sündmustest, mis toimuvad Viimsis ja ka mujal. Kuid valime alati midagi sellist, mida keegi teine üle ei kanna, et oleks sündmusväärtus. Ja salvestused jäävad ka hilisemaks vaatamiseks alles Youtube’i, mis on omaette väärtus, kuna sageli ei mäletata aasta eest toimunud sündmusi. Selline arhiveerimine annab hea võimaluse sündmusi järelvaadata. Näiteks kasvõi emadepäevakontsert, mis salvestatud mõni aastat tagasi, on praegustele juba suurematele lastele ja nende vanematele järelvaadatavalt tõeline rariteet.
Kas pigem on suund digilahenduste poole?
Jah, üks teema, millel peatuksin pikemalt, on kultuuri edastamise ja jagamise viis, mis on piirangute tõttu paari aasta jooksul täielikult muutunud ja see ei saa kunagi enam endiseks, mistõttu peavad nii kultuuriloojad kui ka -korraldajad ümber orienteeruma ja ajaga kaasas käima. Nagu me mäletame kuulutati 2020. aasta digikultuuriaastaks juba enne seda, kui meil polnud üldse veel aimu, mida see tegelikult tähendama hakkab viiruse leviku ja piirangute kontekstis. Põhjus, miks digikultuuriaasta välja kuulutati, oli muus, sest digikultuuris oli aastate jooksul tulnud nii palju uusi kultuuriilminguid, et need väärisid tutvustamist ja tähelepanu. Märtsis 2020 sai kõik aga palju suurema ja olulisema tähenduse. Nii sai 2020. aasta ja ka järgnev aasta tuhandeid kordi rohkem digikultuuriaastaks, kui eales aimata võis. Kontserdid, teater, arutelud, kunstinäitused – kõik said uue vormi. Kuid muutus ka digitaalse kultuuri olemus – see ei olnud enam ülekannete vaatamine, vaid leidis aset ka digitaalse kultuurse olemise vormi muutus. Näiteks kui me läheme kontserdile, mis toimub digitaalselt, siis kas me peame ütlema “tere”, kas me peaksime emotikonidega oma tundeid ja reaktsioone nähtule-kuuldule väljendama, kuidas me üldse ekraanide vahendusel suheldes käitume jne. Tehti lausa uuringuid, mis tõestasid, et koosolekute tõhusus, mis tehti veebitsi, ei olnud nii efektiivne kui reaalelus toimuvad koosolekud, kuna inimestel läks palju aega sellele, et nad keskendusid, kuidas ekraanidel välja näha, kuidas end kehtestada jne. Palju energiat läks uue olukorraga harjumisele. Nii on ka minu arvates kultuuriga – me ei hakka seda kunagi enam endisel viisil tarbima, vaid uued lahendused tungivad peale, niisamuti uued põlvkonnad, kelle arvamust tuleb varakult arvestada, et ajaga kaasas käia.
Kui valmimas on uus uhke maja kultuurisündmusteks, siis kuidas see saaks kaasaja muudatustega kaasas käia?
Tõsi, eks ongi tekkinud ka küsimus kõrgkultuuri ellujäämisest. Harjumused on muutunud. On suur vahe, kas me läheme teatrisse etendust vaatama või vaatame kodus telelavastust. Teatrisse minekuga kaasnevad muud rituaalid, seda ei saa võrrelda kodus telekast või arvutiekraanilt saadava kogemusega. Iseasi on, kas inimene on valmis ostma pileti, kui ta näeb sündmust vaid ekraani vahendusel. Selleks tuleb uut moodi ka pingutada, see ei saa olla enam lihtsalt ülekanne, kus keegi lülitab kaamera nupu sisse ja pärast välja. Digilahenduse osas on palju uusi võimalusi – sa saad luua metaruume, mis teevad ekraanilt jälgitava sündmuse hoopis teiseks ja sellel on eraldi väärtus. Nii saab kasvõi Artiumis, mis on ju multifunktsionaalne maja, luua kohapeal toimuvaid sündmusi kui ka virtuaalsel viisil inimesteni jõudvaid sündmusi. Võib ju küsida, et kumb on huvitavam, kas me näeme ekraani vahendusel maali või seda, kuidas kunstnik seda maali teeb? Ikka on põnevam jälgida protsessi. See lähenemine on ka üks võtmekohti digikultuuri vahendamisel. Et mis see on, mida me hakkame vahendama.
Üks asi on veel, millega peab kindlasti arvestama – palju publikust, kes varem käisid teatris, kinos ja kontserdil on siin paari aastaga oma elu ümber korraldanud, neil on tekkinud teised valikud ja harjumused, käiakse pigem rabas, metsas, ollakse rohkem perega. See publik ei pruugi tagasi tulla, lisaks on peale kasvanud ka need noored, kel pole seda harjumust olemas olnudki. Küsimus ongi selles, kas Artium jääb vanasse mudelisse või läheb kaasa uute lahendustega. Seetõttu me Viimsi vallas kutsumegi kokku oma ala proffe, visionääre, asjatundjaid ja ka noori, et koos mõelda välja parimad lahendused, mida Artium võiks pakkuda kogu oma võimalustega. Et mitte ajale jalgu jääda, vaid olla suunanäitaja.
Intervjueeris Katrin Tegova
Õnnitleme Linda Madalikku!
Akustik Linda Madalik, kes on välja töötanud ka Artiumi saalide akustilised lahendused, pälvis riigi kultuuri elutööpreemia.
Jagame Teiega intervjuusid Linda Madalikuga nii Postimehes kui Sirbis.
Viimsi Artium otsib oma ruumidesse kohvik-restorani!
Viimsi Artium otsib toitlustuspartnerit uude kultuuri- ja hariduskeskusesse eesmärgiga anda rendile toitlustusega seotud ruumid. Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid.
Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt 13. märtsiks 2022 (k.a.) Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
Täpsem info siit.
Galerii Artiumi ehitusest. Autor Tiit Mõtus.
Üleskutse ideekorjeks
Selleks, et Viimsi Artiumist kujuneks atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt ning kogukonna süda, on kõik oodatud kaasa mõtlema! Viimsi Artiumi KODULEHEL leiad lingi, kus saad esitada meile oma idee, millised sündmused võiksid Viimsi Artiumis toimuda.
Viimsi Artium soovib kaunist tärkavat kevadet!
Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga Postimehes
Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv mõtestab Postimehes kaasaegse kultuuri suundumusi ning tutvustab Artiumi tulevikuplaane: “Programmi planeerimisel lähtume kolmest tasandist – rahvusvaheline ja Eesti tippkultuur ning kogukondlikud sündmused – ja vaatame ka, et eri kultuurivaldkonnad – muusika, teater, film, tants, kunst – oleksid kaetud.”
Loe artiklit “Eesti tippkultuur kohtub Viimsis rahvusvahelise kõrgkultuuriga” edasi Postimehest.
Intervjuu Viimsi kunstikooli juhi Matti Vainioga
Viimsi Artiumisse on planeeritud ruumid Viimsi kunstikoolile. Uurisime Viimsi kunstikooli juhilt Matti Vainiolt, millised on kunstikooli plaanid Viimsi Artiumis ning mis sündmusi Matti ise ootaks värskelt valmivasse kultuurikeskusesse.
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Artium on minu jaoks eriline keskus, kuna võimaldab erinevate kultuurivaldkondade kohtumist ühes majas. Tahaksin, et Artiumis tegutsevate koolide, nii kunsti-, muusika- kui teaduskooli vahel tekiks hea koostöö. Muusika inspireerib lapsi joonistama ja maalima, saaksime teha koos mitmeid näituseid ja muusikakooli õpilased saaksid ka näituste avamistel esineda. Samamoodi loodame teha koostööd teaduskooliga. Kunstil ja teadusel on palju ühiseid sidepunkte, näiteks värvispektri uurimine, keemilised ühendid (emulgaatorid) jne. Ilma teadlaste ja kunstnike koostööta ei oleks renessansi tehnikaidki.
Viimsi Artiumis võiksid aset leida interdistsiplinaarsed kunstinäitused, häppeningid ja kontserdid koos traditsioonilisemate visuaal-, heli- ja etenduskunsti sündmustega. Tahaksin näha eksperimentaalteatrit ja -tantsu, näiteks Von Krahli teatri etendusi ja Kanuti Gildi SAALi etenduskunstnikke. Kindlasti võiks kutsuda Soomest esinejaid – tantsukeskust Zodiak, stand-up koomikuid – ja miks mitte ka tantsuvaldkonna professionaale Rootsist Dansens Husist.
Artium on koht, kus tarkus, teadmised, nauding ja tuleviku kunst saavad kohtuda ja õitseda. Tahaksin näha lisaks näitustele ja kontsertidele ka ühiskonna ja kultuuri mõtestajate ning teadlaste esinemist Artiumi laval, näiteks Viimsi TEDx, Dr. Jordan Petersoni, Mihkel Rauda, Sven Grünbergi ja Ööülikooli esinejaid ja filosoofe. Artiumis võiks olla kunstnike vestlusõhtuid ja Viimsi huvikoolide tutvustuspäevi. Mina kunstikooli juhatajana saaksin teha ringkäike Viimsi kunstikooli ruumides, rääkida kunstist ja viia läbi vestlusi näiteks kaasaegse kunsti teemal.
Artiumisse sobiksid samuti valla vastuvõtud ja riiklike sündmuste tähistamised. Ja miks mitte ka kino.
Rääkige lähemalt nägemusest, kuidas Viimsi kunstikool Artiumi hoones tegutsema hakkab.
Viimsi Kunstikool õpetab läbi vaatamise, avastamise, nägemise ja tegemise visuaalse kunsti oskusi, mis on elementaarne osa kunsti baas- ja huviharidusest ja oluline professionaalse kunstniku töös. Kunstikooli eesmärk on inimestele meelde tuletada, kui oluline eriala kunst on, sest meid ümbritsev maailm on täis visuaalset ilu ja informatsiooni. Viimsi kunstikooli juhina näeksin, et koolist saaks lisaks tugevatele traditsioonilistele kunstitehnikatele ka laiapõhjalised digitaalkunsti teadmised. See on kool, kus iga laps leiab endale sobiliku kunstisuuna, on selleks siis maalimine, skulptuur, joonistamine, graafika või grafiti. Viimsi kunstikool võiks olla kool, kuhu tahetakse tulla ka väljaspoolt Viimsit.
Keda ootate kooli õppima?
Ootame Viimsi kunstikooli kunstitundidesse osalema kõiki alates 5-eluaastast, algkooliõpilastest kuni ärijuhtide ja pensionärideni. Eesmärgiks on nautida kunsti tegemist ja õppimise protsessi, aga kool hoiab silma peal ka neil õpilastel, kel on soov edaspidi süvitsi kunsti õppida. Ühiskond liigub üha rohkem visuaalsete märkide loomise ja kasutamise suunas ning näen, et kunstikooli üks missioon on õpetada visuaalset lugemisoskust kõigile.
Loomisel on nii kaasaegse kunsti galerii kui ka Viimsi kunstikooli galerii. Kuidas hakkab kujunema näitusteplaan?
Galerii tegevus on oluline osa kunsti loomisel. Tahaksin, et juba varakult saaksid Viimsi kunstikooli õpilased tuttavaks galerii tegevusega ja enda teoste eksponeerimisega kunstikooli galeriis. Galerii võiks olla eksperimentaalse kunsti ruum, kus noorte talentide mõttekäigud ja katsetused saaksid esile tulla ja teisi inspireerida. Kunstikooli galerii võiks olla ka laste ja nende vanemate ühine ruum, kus koguneda vestlema seminarivormis kunsti, kunstiteoste ja Viimsi kultuurielu üle.
Artiumi galerii on Viimsi vallas kaasaegse kunsti galerii, kus saaksid oma töid eksponeerida professionaalsed kunstnikud.
Koos Artiumi juhi Kristiina Reidolviga kutsume kuraatoreid tegema näituseplaani igaks aastaks. Paneme kokku komisjoni, mis hakkab arvestama aasta näituseplaaniga. Pakume kunstnikele näitusepinda, mis on eriline ja eristuv teistest galeriidest.
Lisaks on plaanis uue kultuuri ja uue meedia festival? Mida see endast kujutab?
Oleme koos Kristiina Reidolviga ja Villu Veskiga planeerinud ellu kutsuda uue festivali. Tegemist oleks festivaliga, mis hakkaks igal aastal tooma kaasaegseid eri alade kunstnikke Artiumisse. Kaasatud oleksid etenduskunstid, (audio)visuaalkunstid, uus meedia ja muusika. Festivali ajal oleksid erinevad programmid – lisaks etendustele ja kontsertidele ka noorteprogrammid, töötoad, häppeningid ja vestlusfoorumid. Näiteks koostöö soome kunstnike Teemu Lehmusruusu ja Pasi Rauhalaga on juba alanud.
Intervjuueerija Katrin Tegova.
Intervjuu Viimsi Artiumi arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga arhitektuuribüroost KAVAKAVA
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumisse toimuda, kui maja valmis saab? Milliseid sündmusi ootate?
Arhitektidele muidugi meeldiksid kõik sellised üritused, mis suhestuksid ja kasutaksid ära maja erilisi ruumilisi võimalusi – kõrged ruumid, läbipaistvus, seos väliruumiga, suures saalis ringrõdu jne. Hästi palju uusi ja üllatavaid kombinatsioone saaks luua ruumi ja näiteks etenduskunstide vahel. Aga me loodame, et maja hakkab toimima lisaks sündmustele ka kogukonnakeskusena.
Miks on Artiumi maja eriline?
Meie arvates on see maja mitmes mõttes tulevikku vaatav. Nii selles mõttes, et toob erinevate erialade inimesed kokku ühte majja, kui ka näiteks sellepärast, et majal on haljastatud katus ja loodusega kokku sulav olek.
Millega peavad arvestama ja arvestavad arhitektid, kui nad nii mitmefunktsioonilist kultuurikeskust looma hakkavad?
Taolisi hooneid ehitatakse pikaks ajaks ja seepärast peab neisse olema sisse programmeeritud võime muutuseks ja kohandusteks. Paindlikkus on oluline. Samas oleme märganud, et tihti just tugeva karakteriga ruum on köitev pikaks ajaks ja võimaldab aina uusi, huvitavaid kasutusi (näiteks tööstushoonete populaarsus).
Mis on põnevaim osa Teie tööst seoses Artiumiga. Mis teid selle juures sütitab?
Võimalus siduda arhitektuuri maastiku ja loodusega. Eestis üldiselt mitte kunagi ei ole maja kõrval 30-40 m kõrgust nõlva ürgmetsaga – seose otsimine klindi ja metsikusega ongi olnud ülimalt köitev selle töö juures.
Intervjuueerija Katrin Tegova.
Festival d’Automne à Paris
Festival d’Automne à Paris, Pariisis toimuv interdistsiplinaarne festival tähistab tänavu 50ndat juubelit. Igal sügisel, septembrist detsembrini, toob festival Pariisi maailma paremiku nii etenduskunstide, kaasaegse tantsu, muusika, visuaalkunsti kui filmi valdkonnast:
https://www.festival-automne.com/en/program
Prantsuse lavastaja Julien Gosselin ja produtsent Eugénie Tesson kutsusid Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolvi festivalile vaatama Gosselini uuslavastust “Le Passé”teatris Odéon-Théâtre de l’Europe. Ühtlasi oli võimalus kohtuda ka prantsuse-austria koreograafi Gisèle Vienne´i ja tema produtsendiga ning vaadata tantsulavastust “Crowd”. Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumis sai tutvuda Vienne näitusega “GISÈLE VIENNE TRAVAUX 2003-2021”. Samuti oli võimalus kohtuda prantsuse koreograafi Boris Charmatziga, kes 2022. aasta septembrist hakkab juhtima kaasaegse tantsu teatrit Tanztheater Wuppertal Pina Bausch ja vaadata tema uuslavastust „SOMNOLE“. Lisaks suurepärasele programmile sai festivalil sõlmitud Artiumi jaoks olulisi väliskontakte ja arutatud koostöövõimalusi.
Üleskutse ideekorjeks
Selleks, et Viimsi Artiumist kujuneks atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt ning kogukonna süda, on kõik oodatud kaasa mõtlema! Viimsi Artiumi KODULEHEL leiad lingi, kus saad esitada meile oma idee, millised sündmused võiksid Viimsi Artiumis toimuda.
Galerii Tiit Mõtuselt
Viimsi Artium soovib kõigile kauneid jõulupühi ning loomingulist ja inspireerivat uut aastat!
Autor: filmikriitik Eva Kübar
Artikkel SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juhi Kristiina Reidolviga ilmus 13. detsembril. Täismahus saab seda lugeda Postimehest.
Kristiina Reidolv (sünd 1978) Eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht. Endine Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht (2012–2019) ja Tartu Loomemajanduskeskuse juht (2019–2021), Tartuffi ja Tartu PÖFFi juht (2020-2021) Alates 1. septembrist 2021 Viimsi kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juht.
Viimsis, Haabneeme kooli kõrval, paljude tallinlaste armastatud karulauguradade läheduses käib suuremat sorti ehitus. Tuleva aasta aprillis avab seal uksed Viimsi Artium: kultuuri- ja hariduskeskus, kus hakkab tegutsema noobel kultuurikeskus ning kunsti-, muusika- ja teaduskoolid noortele.
Milline kultuur eri kunstiliikide ühtesulandumisel tekib?
Tänapäeval muutuvad piirid etenduskunstide, visuaalkunsti, filmi, televisiooni, muusika ja arvutimängude vahel üha hägusamaks. Samuti ei ole enam üheselt selgeid piire looja, tarbija, vahendaja või kommenteerija vahel. Võib öelda, et aina rohkem tekib hübriidprojekte, mis kasutavad elemente eri kultuurivaldkondadest. Seega uue kultuuri sünnipaik on tiigel.
Näitena võiks tuua saksa nüüdisteatri trupid Rimini Protokoll või machina eX, mille lavastused toetuvad sageli näiteks arvutimängude loogikale. Eesti arvutimäng Disco Elysium, mis on ZAUMi loodud ja mis võitis ülemaailmselt väga kõrgeid auhindu, on näiteks tipptasemel visuaalne kunst, mis kasutab ka näitekunsti elemente. Üha enam tuuakse kultuuriprojektidesse ka immersiivseid ehk kõiki meeli hõlmavaid tehnoloogiaid, niisamuti virtuaalreaalsust, liitreaalsust või tehisintellekti. Minu jaoks on Viimsi Artiumi juhina huvitav anda oma panus uue kultuuri tekkesse. Kindlasti tahaks ka üles ehitada rahvusvahelise kultuuriorganisatsioonide võrgustiku eesmärgiga roteerida kultuurisündmusi. Kui näiteks Aasia tipptantsuteater tuleb Stockholmi Dansens Husi, siis oleks igati mõistlik esitleda seda ka Helsingis ja Viimsis Artiumis.
Artiumi tuleb ka väga hea sümfooniaorkestri saal. Kas hakkame lisaks tänapäevasele
hübriidkultuurile kuulma ka klassikalist muusikat?
Tahaks nii nüüdisaegset kultuuri tutvustada kui ka sümfoonilist ja koorimuusikat esitleda. Tänapäeva ja traditsioone ühendab minu arvates väga hästi näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Mingis mõttes on ta nüüdisaegne ja uuenduslik, aga samas kasutab ka regilaulude töötlusi, mis loob sideme varem
looduga.
Ehitasid kunagi üles Vaba Lava Tallinnas ja seejärel Vaba Lava Narvas, kus programmi panid
kokku kuraatorid. Kas sellise süsteemi järgi hakkab tööle ka Artium?
Tegelikult on mõte luua Viimsi Artiumi juurde kaasamõtlejate ring, nn loomenõukoda eesmärgiga koondada mitmesuguseid kultuuriinimesi, kes tunneksid ennast Artiumiga seotuna ja mõtleksid kaasa, mida võiks siin esitleda. Sinna võiksid kuuluda näiteks Eesti tippmuusikud ja -lavastajad, aga ka rahvusvahelised loojad, kuraatorid, programmijuhid jne.
Räägime ka filmist. Oled eelnevalt maininud koostööd PÖFFiga. Kas Artiumist võiks saada üks PÖFFi kinosid?
Olen ise viimased aastad just filmivaldkonna arendamisse panustanud, nii Tartu Filmifondi vedanud kui ka Tartuffi ja Tartu PÖFFi korraldanud. Põgusalt oleme PÖFFiga Artiumi teemat ka puudutanud. Muidugi tahaks teha Artiumis filmilinastusi, aga on ka pikemad plaanid filmivaldkonna arendamiseks, mis praegu on läbirääkimiste faasis. Minu arvates peitub filmivaldkonnas väga tugev potentsiaal.
Samas ei taha inimesed pärast koroonat enam kinno tulla, selles mõttes on kinopidajad praegu ikkagi hädas.
Globaalses plaanis võib öelda, et jah, koroonakriis mõjutas väga tugevalt traditsioonilist filmitööstust: kinod panid uksed kinni, filmifestivalid kolisid veebi, esilinastused lükati edasi. Samas tegi globaalse filmitööstuse maht 2019. aastal, vahetult enne koroonapandeemiat tänu voogedastusplatvormide tulekule võrreldes 2018. aastaga väga suure hüppe. Seda kutsutakse tootmisuputuseks, suureks pauguks ja kasutatud on isegi piibellikku terminit «üleujutus». Praegu toimub digiplatvormide sõda kohaliku, regionaalse ja globaalse turu pärast, mille käigus mängitakse ümber ka rahvusvaheliste turgude piirid. Kui Eesti film tahab ennast globaalselt kehtestada, on täna õige aeg tegutseda. On vaja luua filmistuudiod, filmifondid ja arendada filmitööstust, nii tööjõudu kui ka tugiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. On näha, et Baltikumi praegu skaneeritakse, et tulla siia välisfilme tegema.
Juba praegu käib meil väga palju välisproduktsioone.
Jah, palju käiakse, aga väga paljud Eesti produtsendid on ka öelnud, et nad momendil veel pidurdavad seda protsessi, sest meil ei ole veel ei filmistuudiot ega ka piisavalt tööjõudu. Kuid kui infrastruktuur areneb, kasvavad kindlasti ka Eesti filmitööstuse mahud.
Kuidas sa voogedastust Artiumi ja filmi kontekstis ette kujutad? Kas hakkate filmilinastusi ja kontserte veebis üle kandma?
Iga kultuuriorganisatsioon peab täna arendama n-ö paralleelseid maailmu ja tehnilist baasi ning olema valmis järgmisteks kriisideks, ja ka uueks virtuaalseks kultuuriloomeks ja -tarbimiseks. Oluline on, et need ülekanded ei oleks halvasti tehtud koduvideod, vaid väga heal tasemel kontserdid. Platvormistumine algas muusikatööstusest, liikudes kiirelt edasi audiovisuaaltööstusesse ja arvutimängudesse, ning täna sekundeerib sellele voogteater. Voogteater on midagi muud, kui lihtsalt teleteatri võtmes etenduste ülekandmine. Eestis tegeleb voogteatriga elektron.art, mis on loonud ka spetsiaalse virtuaalse fuajee, kus publik kohtub juba enne etendust ja saab omavahel suhelda. Ja kuigi näiteks film on virtuaalkeelde paremini tõlgitav kui teater, arutlesid ka Cannes’i filmiturul režissöörid selle üle, et ka nende jaoks on loomisprotsess voogedastusplatvormide tulekuga kõvasti muutunud, kuna nad peavad mõtlema väikestele formaatidele ja kohandama ennast telefoni- või arvutiekraanidele.
Artiumi suures saalis on 500 kohta. Kas teil väikest hirmu ei ole, et äkki need kohad ei tule täis? Kas Viimsis on ikka viissada kultuurihuvilist või kas inimene viitsib kesklinnast siia sõita?
Artiumi kultuurikeskus hakkaks kindlasti teenindama laiemat piirkonda kui ainult Viimsi või Tallinn ja Harjumaa. Külalised on oodatud ikka üle Eesti. Lisaks tahaks edendada ka rahvusvahelist kultuuriturismi nii sisulises mõttes kui ka potentsiaalse publiku mõttes.
Näiteks pakett Viimsi Spa pluss teatrietendus, pärast workshop?
Viimsis on väga toredad mereäärsed restoranid. Võiks isegi öelda, et Viimsil on ka kuurordikarakterit: pikk rannajoon, saared, mitmesugused vaatamisväärsused. Piirkond ise pakub juba päris palju ja tuleb hakata mõtlema selles võtmes, et see oleks huvitav nii Eesti kui ka välispublikule.
Kas saaks kasutada ka kogu Artiumi ümber olevat ala?
Matkarajad ja sillad ning ka kuus kütusemahutit, millest kaks on korda tehtud. Kindlasti saaks seal teha kohaspetsiifilisi lavastusi ja minu meelest on see ka suurepärane festivalide ala. Meie välialad asuvad otse klindi ääres, mis on väga ilus. Praegu on meil renoveerimisel kaks endist sõjaväe kütusemahutit. Üks läheb kasutusse kunstigalerii ja etenduspaigana, kus saab teha mitmesuguseid üritusi. Teises on praegu väliõppeklass ja vabaõhulava. Aga neid mahuteid on veel. Viimsi vallal on idee tulevikus ka planetaarium rajada. Kindlasti tahaks kütusemahutid ka välialadega integreerida ja kohaspetsiifilisi või rännaklavastusi teha.
Rännaklavastus koos karulaugu korjamisega kevadel?
Tegelikult ju EMTA füüsilise teatri magistrandid juba tegid Viimsi põldudel rännaklavastuse, nii et Viimsi on kohaspetsiifiliste lavastuste jaoks üles leitud. Ja ma usun, et ka Artiumi juurest võiksid hargneda nii-öelda eri teed.
Mille alusel oma programmi loote? Kas pakute kohapeal ka produktsiooni?
Programmi loomiseks on kolm võimalust. Kõige lihtsam on tõesti see, et me rendime ruume külalislavastusteks või -kontsertideks. Teine strateegia on kaasproduktsioon ning kolmas hakata pikas perspektiivis ka omaproduktsioone tegema. Liigume selles suunas samm-sammult, mingit survet ei ole peale sisemise soovi. Programmi planeerimisel lähtume kolmest tasandist – rahvusvaheline ja Eesti tippkultuur ning kogukondlikud sündmused – ja vaatame ka, et eri kultuurivaldkonnad – muusika, teater, film, tants, kunst – oleksid kaetud. Eks see ole paras pusle.
Artium avatakse 2022. aasta aprillis. On sul mõtteid, milliseid kooslusi sa tahaksid siia
esmajärjekorras kutsuda?
Mõtteid on palju. Plaanis on ka ellu kutsuda uus festival, mille fookus oleks tänapäevasel kultuuril ja uuel meedial ning mille kontseptsiooni kokkupanemine praegu käib. Seal oleks esindatud lisaks etenduskunstidele ka muusika ja audiovisuaalne kunst. Väga hea kaasamõtleja kunstiprogrammi asjus on ka Viimsi kunstikooli uus juht Matti Vainio. Ta on pärit Soomest, elab Viimsis ja on Helsingi Aalto ülikoolis lõpetanud magistrantuuri Teemu Mäki juhendamisel, kes teadupärast on ju ka väga tugev etenduskunstnik.
Mainisid ka kogukondlikku tegevust. Mida sa selle all täpsemalt mõtled?
Viimsis on tippkultuur väga jõuliselt esindatud. Siin elavad näiteks Priit ja Olga Pärn, Tõnu Kaljuste, Aarne Saluveer jpt. Nende kunsti Artiumis esitledes tabame me kohe eelpool mainitud kolme tasandit. Aga arvestades, et Viimsis on ka väga tugev kogukondlik liikumine, on keskuse uksed avatud ka kogukonnale mitmesugusteks üritusteks. Kuigi meie saalid on loodud professionaalset kultuuri silmas pidades ja neis on olemas ka kõik vastavad tehnilised lahendused, on ka kogukondlikud üritused meie jaoks väga olulised. Niisamuti koostöö Viimsi kunstikooli, muusikakooli ja teaduskooliga, et noori arendada ja inspireerida.
Milliseid esinejaid sa Viimsi Artiumi kolmes saalis näeksid?
Suur saal on loodud eelkõige akustilise muusika jaoks, seal on väga hea kontserte korraldada, aga ka muusikateatrit esitleda. Linda Madalik, legendaarne akustik, on ka projekteerimisel osalenud ja siin on suurepärane järelkaja. Sinna sobiks hästi näiteks filharmoonia kammerkoor või Hortus Musicus, aga ka orkestrid, nagu ERSO. Kui nad külaliskontserte planeerivad, on Artiumi uksed alati avatud. Aga kindlasti tahaksime ka muusikateatrit vastu võtta. Minu unistuseks on kunagi kutsuda Eestisse prantsuse-austria koreograaf Gisèle Vienne, näiteks sooviks väga esitleda tema tantsulavastust «Crowd», mis sobib ideaalselt suurele lavale. Nägin seda kunagi Berliinis Volksbühnes ja minu arust on see üks viimaste aastate võimsamaid tantsulavastusi. Kuna trupp on suur, tekivad seal muidugi kohe finantsilised küsimused. Sooviks luua koos partneritega rahastusmudeli, mis aitaks tuua Eestisse maailma tippteatrit. Kripeldama on mul jäänud näiteks Julien Gosselin, nn prantsuse imelaps, keda olen Avignoni teatrifestivalil näinud. Tema puhul räägime väga suurtest, võib-olla natuke NO99 teatri võtmes formaatidest, mis võivad kesta lausa kaksteist tundi, aga hoiavad kogu selle aja kunstiliselt erakordselt ärksana. Gosselin kasutab laval ka palju meediume: videot, elavat muusikat jne. Kunagi tahaksin Eestisse tuua ka Hispaania lavastaja ja etenduskunstniku Angelica Liddelli. Lisaks nüüdisaegsele teatrile on hariduslikus mõttes minu meelest väga oluline tuua Eestisse kavõib-olla kümme, kakskümmend aastat vanu, aga ilmselgelt Euroopa kultuuriloo võtmelavastusi,mida eesti publikul pole olnud võimalus siiani näha.
Kes on Artiumi projekti rahastanud?
Viimsi Artiumit on peaaegu saja protsendi ulatuses finantseerinud Viimsi vald, tehes nii väga jõulise ja üsna erakordse panuse Eesti kultuuri. Projekti on ette valmistatud 2016. aastat saadik ning juba ainuüksi hoone ehitus läheb maksma ca 15 miljonit eurot. Harilikult on kohalike omavalitsuste panus kultuuri marginaalne, pigem toetatakse väiksemaid projekte. Seega võiks Viimsi olla ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks, pakkudes elanikele suurepärast kultuuri loomise ja kogemise keskkonda. Ilmselge on, et kultuur seob kogukonda, tõstab elukeskkonna väärtust ning loob juurde ka uusi töökohti, edendades seeläbi ka majandust. Strateegiliselt on nutikas kultuuri panustada.
Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium Hoones üldpinnaga 6742 m2 on:
SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium ehitus on jõudnud olulise tähiseni – sarikapeoni. Pidu toimub teisipäeval, 14. septembril kell 14.
Viimsi Artiumi sarikapeol saab tutvuda valmiva hoonega ja kuulda senisest tööst ja tulevikuplaanidest. Üles astuvad ETV tütarlastekoor ja Viimsi laululapsed dirigent Aarne Saluveeri juhatamisel. Kõigil huvilistel on võimalus sündmusest osa saada Viimsi ViVa ülekande vahendusel.
Viimsi Artium avatakse 2022. aasta kevadel. Viimsi Artiumisse tuleb kontserdisaal, mis mahutab üle 500 kuulaja, ning väiksemad kammer- ja black box-saalid, mis võimaldavad Viimsisse tuua tipptasemel muusikaelamusi, teatrietendusi ja muid kultuuriüritusi. Keskus koondab ühe katuse alla ka valla muusika-, kunsti- ja teaduskoolid ning huvikeskuse.
Loe edasi siit.
Viimsis kevadeks valmivat uut kultuurimekat Artium tutvustab selle juht Kristiina Reidolv.
Tänases (10.11) Raadio 2 saates Pulss vestles Robin Juhkental Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga. Juttu tuli nii plaanitavatest sündmustest, kultuurikeskuse ruumidest ja saalidest, Artiumi nimest ja veel paljust muustki.
Intervjuu on järelkuulatav siit.
Täna paigaldati nurgakivi kultuuri- ja hariduskeskusele Viimsi Artium. Aasta pärast valmivasse hoonesse rajatakse ka tipptasemel 500kohaline kontserdisaal.
Artium saab ühiseks koduks seni eri kohtades tegutsenud Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskoolidele ning huvikeskusele, teatab Viimsi vallavalitsus.
Viimsi vallavolikogu esimehe Taavi Kotka arvates on Artiumi puhul kõige erilisem see, et maja ehitatakse kogukonna raha eest, riigi osalus projektis on alla 10 protsendi. „See on ehitis, milleks kogukond paneb oma rahad kokku ja teeb midagi sellist, millest sünnib naeru, kultuuri, tantsu, muusikat, kunsti, teadust ja kõike muud. Aitäh, kallid viimsilased selle panuse eest!“ ütles Kotka nurgakivi asetamisel.
Loe lisaks siit.
Tartu loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv hakkab juhtima Viimsi Artiumi.
Tuleva aasta kevadel valmiva Viimsi uue kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juhiks valiti Kristiina Reidolv, kes juhib praegu Tartu loomemajanduskeskust.
Sihtasutuse kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumi nõukogu valis Reidolvi keskuse juhi kohale neljakümne kandidaadi hulgast. Uus juht asub ametisse 1. septembrist ning tema esimesteks ülesanneteks enne Artiumi ehituse valmimist on komplekteerida kõrgelt motiveeritud meeskond, panna paika organisatsiooni toimimiseks jätkusuutlik finantsplaan ning hakata ette valmistama kõrgetasemelise ja atraktiivse kultuuriprogrammi koostamist.
Kristiina Reidolv on varem olnud seitse aastat SA Vaba Lava juht alates selle asutamisest. Samuti on ta olnud etendusasutuste liidu tegevjuht ja pikaajaline juhatuse liige. 2019. aastast kuni tänaseni on Reidolv juhtinud Tartu loomemajanduskeskust, mille alla kuulub Tartu Filmifond. Samuti on ta alates eelmisest aastast filmifestivalide tARTuFF ja Tartu PÖFF peakorraldaja.
Reidolv ütles, et kaalus pikalt, kas Tartu loomemajanduskeskuse juhi kohalt lahkuda. «Otsustavaks saigi see, et saan olla abiks uue kultuuriorganisatsiooni ellu kutsumisel,» lausus ta.
Loe edasi siit.
Viimsi vallavolikogu otsustas teisipäeval, 16. veebruaril toimunud istungil asutada Sihtasutuse Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium. Loodava organisatsiooni eesmärgiks on edendada valla kultuuritegevust ning korraldada Randvere tee äärde ehitatava Viimsi Artiumi ruumide igapäevast haldamist ja majandamist.
Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul on sihtasutuse asutamine järgmine oluline samm äsja nurgakivi saanud kultuuri- ja hariduskeskuse töö käivitamisel. „Järgmise aasta veebruaris-märtsis peab keskus olema vallaelanike teenistuses ja selleks on lisaks ehitamisele tarvis teha veel väga palju erinevaid ettevalmistustöid. Seetõttu oli sihtasutuse asutamiseks just õige aeg,“ lausus Lemetti.Asutamisotsusega määrati sihtasutuse nõukogusse vallavolikogu liikmed Urve Palo, Riina Aasma ja Jan Trei. Põhikirja järgi võib nõukogus olla kuni viis liiget ning edaspidi on plaanis sihtasutuse nõukogu täiendada veel kahe liikmega.
Lähinädalatel kuulutab vallavalitsus välja avaliku konkursi sihtasutusele juhatuse liikme leidmiseks.
Loe edasi pikemalt siit.
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.