Näitus “Hetked” koondab endas rännakutel kogetud hetki, kus olulisemaks kui konkreetne paik saab emotsioon, mis sellesse hetke on talletunud. Need ei ole dokumentaalsed vaated, vaid mälestused – värvi, liikumise ja atmosfääri kaudu edasi antud seisundid
Näitusel põimuvad kolm erinevat maalikeelt. Voolavamates töödes kannab emotsiooni eelkõige värvi liikumine ja spontaansus. Kollase-pruuni ja kullaga laetud seeria keskmes on piiride teema – nähtamatud raamid, mille inimene on ise loonud läbi normide, ootuste ja seaduste. Selle seeria keskne teos, “Kuldne paragrahv”, avab küsimuse vabadusest ja selle illusioonist. Kolmandas suunas avaldub kihiline spaatlitehnika, kus värvikihid loovad dialoogi vana ja uue, kogetu ja hetkes sündiva vahel. Nii muutub iga maal ajas settinud kogemuste kandjaks, kus ükski kiht ei kao, vaid jääb järgmiste alla hingama.
Minu teekond kunstnikuna on liikunud läbi katsetamise ja pideva otsingu. Alustades realistlikumast lähenemisest, liikudes vabamate ja ekspressiivsemate vormide poole, kus määravaks ei ole enam täpne kujutis, vaid tunne, mis selle taga peitub. Täna on minu jaoks olulisim hetk ise – selle tabamine ja edasiandmine läbi värvi, materjali ja liikumise.
Olen õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetust ning lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja magistriõppe. Õpingud on andnud vundamendi, kuid sama oluline on olnud iseseisev katsetamine, otsimine ja kujundamine.
Reisimine ja liikumine on olnud selle teekonna loomulik osa. Uued kohad, inimesed ja juhuslikud kohtumised on kujundanud minu visuaalset keelt sama palju kui stuudios veedetud aeg. Minu loomingus kohtuvadki need kaks maailma – väliselt kogetu ja sisemiselt läbi elatu.
