Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus: “Säravate asjade salajane hing”

Artiumis Viimsi Kunstikooli galeriis ja Artiumi aatriumis

Avamine 4. aprillil 2025, kell 17.00

Elame keerulisel ajal, ohutunne sunnib kapselduma või hoopis otsima tavapärasest enam tähendusi/endeid ümbritsevast keskkonnast, kokkulangevusi ajaloost ja teatud mustrite kordumisest.
Tänase päeva raudkindlad tõed vōivad homme olla tühistatud, enesekindel sära aga osutuda ühepäevaliblika lennukaareks.
Kunst, mis tegeleb ümbritseva peegeldamise ja/või küsimuste esitamisega, ei pretendeeri muutunud oludes ainutõe kuulutaja tänamatule rollile, pigem ollakse koos oma vaatajaga ühes paadis.
 
II MS vintsutused üle-elanud kunstnikud otsisid 1940-ndatel pidepunkte argielu poeesias, sest hingetu ja kalk neid enam ei kõnetanud. Inimeksistentsi universaalseid arhetüüpe, Carl Gustav Jung´i vaimus, leiti muuhulgas indiaanikultuuride pärandist, nt Jackson Pollock jpt. Itaalia maalikunstnik Carlo Carra kirjutas: „Kõige tavalisemates asjades ilmneb lihtsus, mille kaudu me tunnetame mingi kõrgema, tähendusrikkama sisu olemasolu, milles peitub kogu kunsti võlu.“
Materjali eripärast johtuvalt on klaas parim vahend illusioonide loomiseks, särava ja optiliselt veatu pindmise kihi all ja sees on võimalikud valguse/pimeduse draamad, millest muud materjalikunstid, aga ka maalikunst, võivad vaid unistada!
 
Pealtnäha elutus ja tardunud klaasis võib pulbitseda elu, tung raamidest välja, annab põhjuse rääkida kunstitööde hingest – hõljuda valguse abil kõrgustesse ja kaugustesse, elustuda mitte ainult loodud esemena, vaid kaasates ka kogu ruumi.
Näituseruumides lavastatud „karm reaalsus“ – kus „esemete hing“ on sõna otseses mõttes ladustatud Cramo ehitustellingutele,  esitab ja illustreerib asjade seisu Eesti klaasikunsti rindel.