16. maist 8. juunini on Viimsi Aritumi Tünnigaleriis avatud Sergei Lotsmanovi isikunäitus “Topelthorisondiga meremaastikud”.
Jõhvis elav ja kunstiõpetajana töötav kunstnik õppis Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti, kuid viimasel ajal on ta pühendunud klassikaliste maastikumaalijate loomingust inspireeritud joonistustele.
“Juba klassikalised maastikumaalijad suutsid oma piltide sisse ehitada mitu erinevat tasapinda. Kahjuks on see suurte meistrite poolt leiutatud oskus minu meelest tänapäeval tasapisi kadunud. Mul tekkis vanameistrite suhtes väike kadedus ja proovisin oma topelthorisondiga töödega nende tasemele tõusta,” kirjeldab kunstnik oma huvi traditsiooniliste tehnikate vastu.
Sergei Lotsmanovi topelthorisondiga meremaastikud tähistavad metafoori maailma mitmekihilisusele, -tahulisusele ja ekraanipeegeldustele. Näitusel eksponeeritud tööd on inspireeritud Tallinna ja Viimsi merevaadetest.
“Mere tasapind on sensoorsete ekraanide metafoor. Kui kajakas lendab veepinna kohal, siis kas seda võib võrrelda tänapäevase inimese taktiilse kokkupuutumisega igasuguste ekraanidega?”
Kunstniku sõnul inspireerivad teda looma peamiselt keerulised emotsioonid, millega on muul viisil raske toime tulla: “Hirmud ja keerulised emotsioonid, mis ei anna rahu – need sunnivad looma. Looming aitab neist emotsioonidest vabaks saada.”
Topelthorisont on kunstniku jaoks mitmel pool maailmas probleemiks oleva lõhestatud ühiskonna metafoor: “Näiteks saksa sotsioloog Niklas Luhmann jõudis järeldusele, et suured süsteemid lihtsalt ei kommunikeeri omavahel. Selline apokalüptiline determinism veidi hirmutab ja selleks, et oma hirmudest lahti saada, hakkasime niisugusele vaatenurgale inimlikku kuju otsima ning otsingute käigus sündis topelthorisondiga meremaastiku kuju.”
Sergei Lotsmanov on sündinud 10.09.1983 Tartus ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. Noore kunstnikuna tegutses ta Moskva kaasaegse kunsti maailmas, kuid 2022. aastal pöördus kunstnik tagasi Eestisse. Hetkel elab ta Jõhvis ja töötab kunstiõpetajana. Oma kunstipraktikates kasutab ta nii traditsioonilisi meediume nagu joonistamine ja maalimine kui ka eksperimentaalseid kunstivorme nagu installatsioonid. “Topelthorisondiga meremaastikud” Viimsi Atriumi Tünnigaleriis on tema esimene isikunäitus.
Seascapes with Double Horizon
Seascapes with double horizon is a metaphor. When, during the first wave of coronavirus, I started working with this metaphor, it fascinated and inspired me to create this series of drawings.
Classical landscape painters were able to integrate several different planes into their paintings (up to 5 planes can be counted in some of the best compositions). Regrettably, many nowadays’ artists are no longer keenly skilled in it. In this series of works, I attempted to convey as many planes as possible with the help of a clever trick – a composition with double horizon.
The plain surface of the sea is also a metaphor for touch screens. When a seagull flies over the surface of the water, is it possible to compare this situation with modern Man’s fingers touching an LCD screen?
The double horizon is also a metaphor for a divided society – this problem can be seen today in many parts of the world. For example, the German sociologist Niklas Luhmann found that large systems simply did not communicate with each other. I was kind of scared by this apocalyptic determinism when I was introduced to his theory, and in order to overcome my fears, I started looking for a suitable metaphor for this situation, and while searching I gradually ended up with the image of a seascape with double horizon.
This image can be interpreted in different ways, since it has an existential content and does not really need to be substantiated by any sociological theory. At the same time, these semi-abstract seascapes fit well with the Estonian identity to some extent. Why exactly these landscapes with double horizon? Maybe because Estonia has two independence days!
