Viimsi Artiumi uudiskiri NR 3

Viimsi Artium avatakse väärika avakuuga

19. augustil saab alguse kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumi avakuu, mis vältab kogu septembri.

Pikalt oodatud Viimsi Artiumi maja on valmis saamas ja viimased tööd peaksid majas lõppema maikuus. Kuni augustini tehakse majas prooviks erinevaid vallaga seotud üritusi, millega uue maja tehnikat ning võimalusi katsetatakse. SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolvi sõnul on oluline, et multifunktsionaalse hoone võimalused oleks enne publiku saabumist testitud ja täpselt õigeks seadistatud.

Reidolvi sõnul on Artiumi avamiseks mõeldud enam kui kuu vältav festival, mis algab 19. augustil ja saab väärika punkti 1. oktoobril, kui tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva.

“Avakuule pühendatud festivaliga on plaan anda kollaaž kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas. See aitab publikule tutvustada Artiumi erinevaid saale ja maja võimalusi. Võib öelda, et avakuu programm koosneb kolmest tasandist – rahvusvaheline kultuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud sündmused,” rääkis Reidolv, kelle kinnitusel on kokkulepped esinetajaga juba sõlmitud või sõlmimisel. Viimsi Artiumi juhi sõnutsi kuulutatakse avakuu programm välja suvel.

Haabneeme kooli kõrvale rajatud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artiumis on koos kõrvalhoonete ja välialaga 9000 ruutmeetrit pinda. Keskusest leiavad uued sobivad ruumid valla muusikakool, kunstikool, teaduskool ja huvikeskus ning publikule hakatakse kõrgtasemel kultuurielamusi pakkuma 457-kohalise kontserdisaali kõrval ka 190-kohalises blackboxis ja 160-kohalises kammersaalis. Kõiki Artiumisse rajatavaid võimalusi saavad oma igapäevases õppetöös hakata kasutama ka Viimsis asuvad koolid.


Intervjuu Kristiina Reidolviga ajakirjas Director

Foto autor: Meeli Küttim

Ajakirjas Director ilmus Artiumi juhi Kristiina Reidolviga pikk intervjuu pealkirjaga “Pidev areng eeldab julgust riskida”, mida on võimalik lugeda nii Directori lehelt, aga ka ilma maksumüürita Artiumi kodulehelt. Intervjueeris Kadri Kütt.

Osa intervjuust on lugemiseks siinsamas uudiskirjas.

Iga samm karjääriteel on sind justkui ette valmistanud järgmiseks. Kas tunned ise ka nii?


Kultuur on olnud minu kirg lapsest peale ja võib öelda küll, et minu karjäär on edenenud loomulikult. Peamine motivaator või missioon ongi mul meeletu huvi kultuurivaldkonna vastu laiemalt. Olen õppinud kunstifilosoofiat ja teatriteadust ning teisalt tegutsenud praktikuna, käivitanud uusi kultuuriorganisatsioone ja andnud oma panuse sellesse valdkonda.

Millises etapis oli Viimsi Artiumi projekt, kui sellega möödunud sügisel liitusid?


Hoone ehitus käis ja see on väga tore, et Viimsi vald on sellesse projekti tohutult panustanud, nii kohalik omavalitsus kui ka inimesed. Mul on nüüd hea võimalus rakendada kahe Vaba Lava keskuse käivitamise kogemust Artiumis – ma tean päris täpselt, mida ning kuidas teha. Selle võrra liigume ka kiiremini edasi, sest kompamist on vähem. Muutunud on aga ühiskondlik situatsioon: koroonaaeg on juba mitu aastat kestnud ja olnud kultuurikorraldajatele tõsiseks kooliks. Pandeemia ajal Tartu PÖFFi ja Tartuffi filmifestivale korraldades on mul tekkinud ka see kogemus, et alati peab korraga mitu plaani töös olema, et lülituda vajadusel stsenaariumilt A ümber plaanile B, C või D.
 

Mis on vaja Artiumi avamiseks veel ära teha?


Kõik sõltub ehitusest. Paralleelselt tuleb organisatsioon koos personaliga üles ehitada ja programm paika panna. Meil tuleb Artiumisse 15 töökohta. Plaanime korraldada avafestivali ja koostame juba ka mängukava uueks hooajaks.
 

Milliseid trende sa veel kultuuris näed?


Vahetult enne koroonakriisi sai suure hoo sisse voogedastus ja nende platvormide tulemusena tekkis audiovisuaalsektoris tootmisuputus. Kultuuris laiemalt toimub revolutsioon. Muusikatööstusest alguse saanud voogedastus, mis liikus kiiresti edasi filmitööstusesse ja arvutimängutööstusesse, on nüüd otsapidi teatrisse jõudnud. Kooskogemine jääb, aga kindlasti peaks ka hübriidlahendusi pakkuma. Voogedastusplatvormide tulemusena on tekkinud nn nõudekultuur. See kõik on mõjutanud nii kultuuritarbimist kui ka loomist, näiteks Cannes’i filmifestivalil arutlesid režissöörid, kuidas teha filme, mis on mõeldud väikestele ekraanidele. Kultuurivaldkondade vahel ei ole enam väga selgeid piire ja palju on üksteiselt laenamist. Juba on etenduskunste, mis sulavad kokku filminduse või arvutimängudega, kasutades sealset loogikat. Uue kultuuri sünnipaik on sulatusahi ja ühisaladest sünnib innovatsioon. Kindlasti on üks tendents ka interaktiivsuse kasv, sest ei ole enam selgeid piirjooni looja, tarbija, vahendaja ning kommenteerija vahel. Kunstiteosed võivad sündida loojate ja publiku koosmõjus ja osalusteater on selle üks näide. Osaluskultuur on nüüdseks liikunud filmindusse, kus vaataja saab otsustada, kuidas stsenaarium edasi areneb. Roheteema puudutab samuti kultuuri, aga eriti filmindust, mis on teatavasti kõige raiskavam. Tegeletakse rohelise ja keskkonnasäästliku filmiproduktsiooni põhimõtete väljatöötamisega.

Loe täismahus intervjuud siit.

Intervjuu Viimsi Huvikeskuse juhi Heidi Kirsimäega

Foto autor Elise Carola Alajärv

Hiljuti tähistas Viimsi Huvikeskus oma 25. juubelit, sel puhul intervjueeris Katrin Tegova Viimsi Huvikeskuse juhti Heidi Kirsimäed ning uuris, kuidas huvikeskusel läheb, millised on lähiaja plaanid ning keda huvikeskusesse oodatakse.

Rääkige lähemalt nägemusest, kuidas Viimsi Huvikeskus Artiumi hoones tegutsema hakkab. 


Viimsi Huvikeskus saab Artiumis juurde ühe treeningsaali, mis annab meile võimaluse oma tegevuste laiendamiseks. Nelgi teel asuvas Viimsi Huvikeskuse hoones on meil kasutusel 2 treeningsaali, suur saal (nö teatrisaal), õppeklass, lauluklass, pilliõppe klass ning käsitööklass, mis ootavad huviringides osalejaid ka peale Artiumi valmimist. Artiumi treeningsaalis leiab oma uue kodu rahvatantsurühm Valla-alune, kellele me varem ei ole saanud pakkuda treeninguteks ruumi, sest saalide õhtused ajad on väga hõivatud. Uus saal annab võimaluse meie praegustel huviringidel laiendada tegevust Haabneeme keskusesse. Samuti toome uusi huviringe Viimsisse, mis seni on pidanud siin tegutsemisest loobuma, kuna ei ole leidnud treeningsaalides vabu aegu.

Milline on Huvikeskuse olulisus Viimsis?


Viimsi Huvikeskus tähistab sel aastal oma 25. juubelit. Oleme koduks mitmetele väärikatele rahvakultuurikollektiividele ja legendaarsele Viimsi Muusikaliteatrile. Meie majas tegutseb üle 60 huviringi, kus osalevad erinevas vanuses inimesed – beebidest eakateni. Alates 2011. aastast oleme kutsunud regulaarselt erinevaid külalisteatreid ja kontserttuure Viimsisse, mis on olnud väga populaarsed nii kohalike elanike kui ka kaugemalt tulijate seas. Viimsi Huvikeskus on kahel korral pälvinud Rakvere Teatri külalislahkuse preemia, mille üle oleme väga uhked. Lisaks teatritele ja kontsertidele saavad kohalikud elanikud külastada meie majas näituseid ja  osaleda põnevates õpitubades. Meie ruumides toimuvad erinevad üritused, nagu doonoripäevad, mälumängud, eraisikute sünnipäevad, korteriühistute ja külaseltside koosolekud jne.

Mida huvikeskuses õppida saab?


Huvikeskuse ruumides tegutseb suur arv huviringe ja -koole. Huvilised saavad õppida muusikat (laulmist ja pilliõpet), keeli (inglise, hispaania ja itaalia keel), infotehnoloogiat (programmeerimine alates 3. eluaastast, arvutimängude loomine ja robootika), malet, tantsida (nii balletti, tänavatantsu, showtantsu, idamaiseid tantse kui seltskonnatantsu), teha käsitööd, keraamikat või osaleda loovusringis, täiendada oma teadmisi enne lõpueksameid (eesti keele ja matemaatika kursustel), osaleda erinevatel treeningutel (nt. beebide- ja väikelaste võimlemine, laste spordiring, täiskasvanutele nt. jooga, shindo, pilates) jne. Meie majas tegutsevad mitmed tuntud huvikoolid, nagu Kaie Kõrbi Balletistuudio, JJ- Street Tantsukool, Maire Eliste Muusikakool, LA Klaverikool, Studio Melos Muusikakool, Helen Doron English huvikool ja Digiruum Robootika huvikool. Viimase aasta jooksul osales huviringides üle 900 inimese. 2022. aasta kevadel alustame koostööd ka Tallinna Rahvaülikooliga, mis hakkab pakkuma erinevaid koolitusi täiskasvanutele. Huviringide info leiab meie kodulehelt www.huvikeskus.ee ja tasub silma peal hoida ka meie Facebooki lehel ja Instagramil.

Keda ootate huvikeskusesse?


Huvikeskuse uksed on avatud kõigile, kellel soov õppida uusi oskusi, avardada oma silmaringi, hoida end vormis nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks huviringide külastajatele ootame meiega ühendust võtma erinevaid huviringide juhendajaid, kes soovivad pakkuda midagi uut kohalikele elanikele.

Miks on Teie jaoks Artiumi maja eriline?


Artiumit on nii Viimsi elanikud kui ka teatri- ja kontserdikorraldajad oodanud pikisilmi. Viimsi Huvikeskuse saal on piiratud võimalustega ja paljud teatrite suure saali etendused ei ole huvikeskuse saali mahtunud. Artium saab pakkuda suurepäraseid võimalusi nii mitmekülgsete saalide kui ka väga heade tehniliste tingimustega. Uus maja pakub suurepäraseid võimalusi ja viib kultuurikorralduse Viimsis uuele tasemele.

Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?


Viimsi Artiumist saab tõmbekeskus nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele. Artiumi ruumid pakuvad võimalusi nii valla sündmuste, teatrietenduste, kontsertide, festivalide ja ka näiteks ettevõtete jõulupidude korraldamiseks. Sündmuste kava võiks olla väga mitmekülgne – kohalikest harrastajatest kuni rahvusvahelise kõrgkultuurini. Kuna Viimsi rahvas armastab väga teatris käia, siis kindlasti peaks olema mängukavas erinevaid teatrietendusi. Samuti kontserte popist klassikani. Artiumi hoone pakub võimalusi ka lihtsalt ajaveetmiseks – avatud on kohvik ja imelise vaatega terrass, mis on ühendatud terviserajaga. Väga põnevad on ümber ehitatud kütusemahutid, kus saab korraldada samuti erinevaid üritusi. Kui rääkida erinevatest festivalidest, siis kindlasti oleks väga põnev kui suuremad festivalid toimuksid samal ajal erinevates kohtades Viimsis – nii Artiumis, huvikeskuses, raamatukogus, muuseumis kui hoolekandekeskuses. Hea näide on nt. Viimsi Happy Jazz festival, mis on pakkunud tipptasemel muusikaelamusi juba aastaid. Meil on Viimsis ka teisi suurte kogemustega festivalide korraldajaid – Viimsi Vallavalitsuse kultuuriosakonnas töötab suurepärane saksofonist Villu Veski, kes on aastaid korraldanud Muhu saarel Juu Jääb Tulevikumuusika Festivali ning Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv oli filmifestivalide Tartuff ja Tartu PÖFF korraldaja. Kindlasti tuleb neilt häid mõtteid uute festivalide osas.



Hiljuti avasite huvikeskuse 25. juubelile pühendatud näituse, mida see endast kujutab?


Viimsi Vallavalitsuse, Viimsi Huvikeskuse ja Rannarahva Muuseumi koostöös valmis sel kevadel näitus Nelgi tee 1 hoone ajaloost. Hoone on olnud koduks Pirita Lillekasvatussovhoosile, Viimsi Vallavalitsusele kui ka Viimsi Huvikeskusele. Näitus on pühendatud Viimsi Huvikeskuse 25. juubelile ja Viimsi Kultuuriaastale ning jutustab loo Viimsi kultuurielust ning sellega seotud inimestest ja sündmustest. Väljapanek on andnud võimaluse Viimsiga seotud mälestusi koguda ja neid kogukonnaga jagada. Näitus on avatud kuni 31. augustini. Kõik on oodatud näitust külastama ja avastama meie põnevat kultuurilugu!

Eesti-Soome kultuurisild

Soome Instituudi kevadisel õppereisil Helsingisse tutvusime ja lõime koostöösidemeid Helsingi kultuurikeskuste, etenduskunstide organisatsioonide, teatrikompaniide ja festivalikorraldajatega. Reisi eesmärgiks on tugevdada Eesti-Soome kultuurikontakte ja arutada tulevast koostööd.

Soome teatriekspordi lipulaev Tero Saarineni Company kutsus meid suurepärase kaasaegse tantsu kassettlavastuse „HZ/HUNT“ esietendusele (koreograafid Johanna Nuutinen ja Tero Saarinen). Esietendus toimus vastavatud moodsas tantsukeskuses Tanssin Talo.

Nädala jooksul külastasime veel Glasshouse Helsinkit, Caisa kultuurikeskust, uue tantsu keskust Zodiac, Vallilan konepaja loomelinnakut, Tanssin Talo ja Viirusteatterit ning kohtusime Helsinki Festivali, Lux Helsinki, CircusInfo Finland juhtide ja erinevate etenduskunstnikega. Õppereis toimus 28. märtsist 3. aprillini. Õppereisil osalesid Hannele Valkeeniemi, Ave Anniste ja Duha Elsayed Soome Instituudist, Marika Jahilo ja Inna Laanmets MTÜ Kohila Paberivabrikust, Inga Koppel ja Kristiina Reidolv Viimsi Artiumist ning Matti Vainio Viimsi kunstikoolist.

Õnnitlused Soome Instituudile 31. sünnipäeva puhul! Jätkame kindlasti ühiselt Eesti-Soome kultuurisilla loomist!


Kutse SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium toitlustuspartneri leidmiseks ja ruumide rendile andmiseks

Seoses SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium avamisega 19. augustil on toitlustuspartneri leidmise ja ruumide rendile andmise kutse uus kuupäev esmaspäev, 16. mai kl 12.00.


Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid. Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt 16. maiks kl 12.00 Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
 
Täpsem info Viimsi Artiumi kodulehel:
viimsiartium.ee