Soome etenduskunstide tipud Artiumis!
Viimsi Artium kutsub vaatama kolme rahvusvaheliselt tuntud Soome etenduskunstniku – Tero Saarineni, Johanna Nuutineni ja Rauli Dahlbergi lavastusi ning kuulama eesti muusiku Maarja Nuudi kontserti, mis toimuvad Viimsi Artiumi avakuu raames. Nende üritustega tähistab Artium Eesti-Soome kultuurisilla sepistamist.
Programm
25.08 kell 19
Nüüdistsirkuse ja visuaalteatri lavastus „O´DD“, autor, lavastaja ja koreograaf Rauli Dahlberg (Race Horse Company, Soome).
30.08 kell 19
Tantsulavastus “HUNT”, koreograaf Tero Saarinen (Tero Saarinen Company, Soome). Artist talk Tero Saarineniga, modereerib koreograaf Teet Kask. Linastub Saarineni loomingut käsitlev dokumentaalfilm “Rooted with wings” (režissöör Thomas Freundlich).
1.09 kell 19
Tantsulavastus “HZ”, koreograaf Johanna Nuutinen (Tero Saarinen Company, Soome).
Kontsert “Hinged”, muusiku ja helilooja Maarja Nuut (Eesti).
Race Horse Company on üks enim tuntud Soome etenduskunstide truppidest, mis on kaasaegse tsirkuse maastikul omandanud kindla kvaliteedimärgi. Mitmete rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide programmides olev
“O´DD” pärjati 2021. aastal Soome kaasaegse tsirkuse Sirkuksen Lumo auhinnaga.
Tero Saarinen Company loodi 1996. aastal tantsija ning koreograaf Tero Saarineni poolt. Trupi repertuaar koosneb peamiselt Saarineni töödest. Helsingis baseeruv trupp on soome kultuuri peamine ekspordiartikkel, kes on esinenud kaugelt üle neljakümnes riigis. Lisaks viib Tero Saarinen Company läbi arvukaid rahvusvahelisi õppeprogramme ja töötubasid ning loob pidevalt koreograafiat maailma juhtivatele tantsuorganisatsioonidele. Seega valmivad trupi lavastused põhiliselt rahvusvaheliste kaasproduktsioonidena.
Tero Saarinen on soome tantsija ja koreograaf, kes on pälvinud mõlemas rollis arvukalt olulisi auhindu nii Soomes kui välismaal. Saarinen on loonud ainuüksi Tero Saarinen Company jaoks kokku 17 originaalteost, kusjuures peab rõhutama, et just lavastus “HUNT” on pälvinud erakordset rahvusvahelist tähelepanu.
Johanna Nuutinen on soome interdistsiplinaarne kunstnik ja koreograaf, kelle lavastused valmivad koostöös uuendusmeelsete heli-, valgus- ja kostüümikunstnikega. Nuutineni huviorbiidis on lisaks koreograafiale viimasel ajal olnud erinevate tajumehhanismide uurimine – meie sensoorne (audio, taktiilne ja visuaalne) kogemus. Oma loomingus uurib Nuutinen erinevate kunstiliikide kokkupuutepunkte ning teeb selles valguses rahvusvahelist koostööd.
Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Ta on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ning andnud kontserte üle terve ilma.
KOGU AVAKUU PROGRAMM
VAATA PROGRAMMI TUTVUSTAVAT SAATELÕIKU AKTUAALSES KAAMERAS
Intervjuu Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemiga
Viimsi Artium on koostöös Soome Instituudiga tugevdamas Eesti-Soome kultuurisilda. Katrin Tegova uuris Soome Instituudi juhatajalt Hannele Valkeeniemilt, mis aitaks Eesti ja Soome kultuurisuhteid tugevamaks muuta ning kuidas näeb Hannele Artiumi rolli selles.
Kuidas on olnud teie nägemist mööda Eesti ja Soome suhted läbi ajaloo? Ning kuidas neid hetkel tuleks veel arendada?
See on väga lai küsimus. Meie oleme ju algselt sama Läänemere rahvas. Oleme läbi ajaloo täiendanud teineteist. Kuna siin on alati olnud paremad põllud ja Soome rannikul paremad kalaveed, siis aastasadu vahetati vilja ja silku omavahel. Oleme vahetanud alati ”ressurssi”, ja selle ressursi vahetamise ja täiendamise kaudu oleme saanud tugevamaks. See on olnud nii kultuurse ressursi vahetus, nt rahvuslikul ärkamise ajal, kui ka sõjalise ressursi vahetamine, vabatahtlikud on tulnud üle mere appi sõjaolukorras. Hetkel peaksime tulema selle vana ressursi vahetamise juurde rohkem tagasi. Vaatama meid ühtsema üksusena.
Milline on praegu Eesti-Soome kultuurisild? Kas see toimib, mis kujul ja mida saaks paremini teha?
Soome ja Eesti kultuurisild on väga pika ajalooga ning kultuur oli ka ainus viis hoida suhteid Eestiga okupatsiooni ajal. Just kultuurikontaktide kaudu tulid soomlased Eestisse laulva revolutsiooni ajal poliitilist toetust andma. Keel ja kultuur on meie sügavam ühisosa. Kui vaatame kultuurisilda praeguses ajas, siis ma näen, et kõvasti on arenguruumi. Vaatame suhteid enamasti majanduse ja turvalisuse kaudu, aga ka nende alus on tegelikult seotud tunnetusega ühisest kultuuriruumist. Me ei kasuta oma võimalusi koostegemisele nii palju kui võiksime. Mida teha paremini? Lihtsalt tuleks kogeda rohkem koos kultuurielamusi, see toob ka rohkem majaduslikku edu ja lõpuks ka turvatunnet.
Artiumi avakuu programmis on mitmeid Soome kultuuri tippe. Keda veel võiks tuua lähiajal Eestisse?
Keda Soomest kutsuda, on küsimus, millele Artiumi oma inimesed on kõige kompetentsemad vastama. Ega nad muidu juba poleks leidnud nii häid esinejad avakuu programmi. Soovitusi ma selleks eriti ise ei tahakski anda, las professionaalid teevad selle osa, aga kui vaadata asukohta ja maja iseloomu, tundub, et see sobiks eriti hästi multidistsiplinaarsele kunstile, mille tipptegijate hulka kuulub nt Wauhaus kollektiiv, mis oli Helsinki Biennaali üks osalejatest. Kaasaegse tsirkuse ja etenduskunsti ühendavaid tegijaid on Soomes ka mitmeid, nt Kallo Collective. Auhinnatud soomlasest meediakunstnikku Kaino Wennerstrand võiks olla ka huvitav siin näha. Valguskunstnik Mikki Kunttu võiks talvisel ajal midagi välja mõelda nii Artiumi majja kui õuealale. Kimmo Pohjonen on nagunii juba Eestis tuntud, olen kindel, et Artiumi suurepärane saal teeks temalegi au.
Kas ja mida plaanite Artiumi avakuu programmist vaatama minna ja mida soovitate?
Püüan minna vaatama nii palju, kui vähegi kalender lubab. Ja eks ma soomlasena soovitan ikka neid soomlastest esinejaid (Tero Saarinen, Race Horse Company, Johanna Nuutinen). Priit ja Olga Pärna näitusest ja filmidest ma ka ei taha kindlasti ilma jääda.
Milline roll võiks olla praegu ja tulevikus Artiumil Soome kultuuri toomises Eestisse ja vastupidi?
Ma soovin, et Artium võiks olla koht, mis hakkab kureerima kunsti- ja kultuuriprojekte üle lahe. Võimalusel võiks toimida koostöö Helsingi Festivaliga (Helsinki Juhlaviikot) ja Helsinki Biennaaliga. Nii, et nad saavad laieneda üle lahe ja Artiumis oleks osa nende programmist. Mitte täpselt sama kava, vaid koosloome, mis tuleb välja ühel viisil põhjakaldal ja teisel viisil siin. Koosloome on see, mis tõstaks ühise tegevuse uuele tasemele, mitte ainult üksikute teoste importimine ja eksportimine. Igasuguseid kokkusaamisi võiks korraldada, näiteks Eesti ja Soome tehisintellekti kunsti tegijatel oleks kindlasti huvitav koostöös midagi teha. Koos tuleviku poole!
Avaõhtu programmiga esitles Viimsi Artium kõike seda, mida hoone ja selle välialad võimaldavad, tuues publiku ette sümbioosi klassikalise muusika tippudest, kunstinäitusest ning etendus- ja audiovisuaalkunstidest.
Viimsi Artiumi avapeost võtsid osa kutsutud külalised nii Eestist kui ka mujalt. Artiumi avakõned pidasid Vabariigi President Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, Viimsi vallavanem Illar Lemetti ja Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Avakontserdil “Õhtumissa” astusid üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatamisel. Seejärel said külalised osa Ingmar Jõela lavastatud audiovisuaalsest rännakust “Võimalikkus”, mis tutvustas vastavatud hoonet ja välialasid. Blackbox’is avati Kristjan Järvi nEscapes Lounge ning vastavatud kaasaegse kunsti galeriis animafilmirežissööride Olga ja Priit Pärna joonisfilmi näitus “Ole paigal – las ma vaatan!” ja illustratsioonide näitus “Läks lendu”, mida saatis klaveril helilooja Olav Ehala. Kammersaalis astusid üles kamermuusika tipud Peep Lassmann ja Toomas Vavilov. Fuajees ja välialadel hoolitsesid muusikavaliku eest DJ-d Martin Saar ja Erkin Antov ning üles astus lauljatar Sarah Murray (Tšiili, Norra). Õhtut ilmestasid videomappingud Alyona Movkolt ning valgusinstallatsioonid ja lasershow. Õhtust sai öö Lexsoul Dancemachine’i kaasahaaravate rütmide saatel. Õhtut juhtis näitleja Karmo Nigula.
Avakontserdi eel peetud kõnes rõõmustas Vabariigi President Alar Karis selle üle, et üks vald on otsustanud lisaks asfaltteedesse ja tänavavalgustitesse investeerimisele panustada ka vaimukeskuse loomisse.
Peaminister Kaja Kallase sõnul tundus kümme aastat tagasi üsna utoopiline, et kontserdid võiksid toimuda Viimsis. “Kui vaadata programmi, siis siia tuleb väga palju häid kontserte, nii et pigem ma kahtlustan, et edaspidi saab olema nii, et Tallinna poolt tullakse Viimsisse kontsertidele ja see tõmbekeskus tuleb hoopis siiapoole”, sõnas peaminister.
Viimsi Artiumi põhjamaiselt minimalistliku hoone autorid on arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava büroost. Viimsi vald investeeris Artiumi ehitamisesse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Kõrgetasemelist kultuuriprogrammi on võimalik nautida nii 457-kohalises suures saalis, 190-kohalises blackbox´is, 160-kohalises kammersaalis kui ka endistesse kütusemahutitesse rajatud kaasaegse kunsti galeriis, vabaõhulaval ja katuseterrassil. Hoones asuvad ka Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus.
Viimsi Artiumi avamisele järneb rahvusvahelise programmiga avakuu, mis päädib 1. oktoobril rahvusvahelise muuskapäeva tähistamisega.
“Väga oluline on, et Eesti publik saaks orgaaniliselt osa Põhjamaade ja Euroopa, aga ka laiemalt rahvusvahelisest kultuuriruumist: just sel põhjusel on meil plaanis tuua hooaja sees Eestisse väliskultuuri, nii kaasaegset välisteatrit kui ka muusikat”, ütleb Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.
Artiumi avakuul on võimalus näha Soome kaasaegset tantsuteatrit ja nüüdistsirkust, Saksa interdistsiplinaarset dokumentaalteatrit, kuulata Eesti tippmuusikuid nii klassikalise, jazz- kui ka popmuusika vallast ning vaadata Eesti animafilmide paremikku.
Tutvu programmiga lähemalt: www.viimsiartium.ee
Fotod avamisest (fotograafid Aron Urb ja Arno Mikkor) leiab SIIT.
Ülekanne avakontserdist on järelkuulatav Klassikaraadio koduleheküljel.
Nüüdisaegse tippkultuuri, põhjamaise arhitektuuri ja ürgse looduse kohtumispaik Viimsi Artium avaneb!
Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium avakuu saab alguse 19. augustil, mis lõpeb 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäevaga. Avakuule pühendatud festival on kollaaž kõigest sellest, mida on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalkunsti valdkonnas. Avakuu programm koosneb kolmest tasandist: rahvusvaheline kultuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud sündmused.
Vaata siit:
Artiumi avakuu programmi soovitusi!
Etenduskunstid
Tero Saarineni tantsulavastus “HUNT” ja dokumentaalfilm “Rooted with wings” (Soome)
30.08 kell 19
Viimsi Artiumil on erakordne võimalus esitleda Soome kaasaegse tantsu lipulaeva, Tero Saarinen Company lavastust “HZ | HUNT”, mille esietendus toimus 31. märtsil 2022 aastal Helsingis, vastvalminud kaasaegse tantsu keskuses Tanssin Talo. 30. augustil esitletakse Artiumis Tero Saarineni lavastust “HUNT”.
Igor Stravinski balletist “Kevadpühitsus” inspireeritud “HUNT” esietendus 2002. aastal Veneetsia biennaali tellimusel. Nii kriitikute kui ka publiku poolt kõrgelt hinnatud lavastust on esitatud kokku 83 linnas ja 32 riigis. 2022. aastal valmis ikooniliseks saanud lavastusest uusversioon – seekord on laval tantsijad Auri Ahola või Atte Kilpinen. Etendusele järgneb kohtumine Tero Saarineniga ja linastub tema loomingut käsitlev dokumentaalfilm “Rooted with wings” (režissöör Thomas Freundlich).
Johanna Nuutineni tantsulavastus “HZ” (Soome) ja Maarja Nuudi kontsert “Hinged”
1.09 kell 19
Tero Saarinen Company lavastuse “HZ I HUNT” teise osa „HZ“ toome publikuni 1. septembril, mille koreograafiks on Johanna Nuutinen. Lisaks toimub Maarja Nuudi kontsert “Hinged”.
“HZ” autoriks on Soome noor tantsija ja koreograaf Johanna Nuutinen. Tema audiosensoorses lavastuses sukeldub publik sügavale helilainetesse, kus kuulmine muutub kogemiseks. Veealusest helireostusest saab “HZ-s” moodsa maailma sensoorsete stiimulite metafoor.
“HZ” etendusele järgneb eesti muusiku Maarja Nuudi kontsert “Hinged”, millega loome kultuurisilla Eesti ja Soome vahel.
Muusika
Kristjan Järvi NEscapes Live Lounge
Kristjan Järvi loomingut esitlevad Elina Nechayeva (“Burnt”), Angeelia Pedaja (“Runic Prayer”) ja Ott Lepland (“Kirbu Epiphany” EP esitlus). Õhtu päädib folktroonika bändi OOPUS reiviga, kus tuleb esitlusele ka Oopuse “Runic Prayer’i” remix´i live.
21.08 kell 20:00
Kristjan Järvi NEscapes Lounge
Kristjan Järvi ja Mick Pedaja kontsert “Põhjamaine palve”
26.08 kell 22
Kontsert: NOËP ja Sander Mölder
2.09 kell 21
Andres Mustoneni ja Ivo Sillamaa kontsert „Müstiline Bach“
4.09 kell 19
Eva Kolditsa ja Mingo Rajandi kontsert-etendus “Elajannad”
9.09 kell 19
Põhja- ja Baltimaade Jazz Meeting Viimsi Artiumis
Ingrid Rabi Group (Eesti) / Tapani Rinne (Soome) / Deniss Paškevich trio (Läti)
22.09 kell 19
Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester “SANCTUS”
29.09 kell 19
Visuaalkunstid
Kaasaegse kunsti galeriis on Artiumi avakuul 19.08–1.10 animafilmirežissööride Priit ja Olga Pärna näitused “Ole paigal – las ma vaatan” ja “Läks lendu” ning joonisfilmide retrospektiiv.
Kogu avakuu programm – vaata siit!
Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on nüüdisaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde. Katrin Tegova uuris Viimsi Artiumi juhilt Kristiina Reidolvilt Artiumi loomise printsiipe, tagamaid, ja tulevikuplaane.
On erakordne, et praegusel ajal avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Kuidas see initsiatiiv sündis?
Tänastel turbulentsetel aegadel, kui globaalset küla raputavad nii tervishoiu- kui julgeolekukriisid, on kindlasti paljude jaoks üllatav, kui panustatakse kultuurivaldkonda ning avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus. On igati loogiline eeldada, et praegu on aeg keskenduda Maslow´ püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia kõige aluseks olevatele tasanditele, milleks on füsioloogilised ja turvalisuse vajadused. Kuid siin ongi minu meelest peidus moodsa ühiskonna trikster: kui ühiskondlik kude mureneb, siis lisaks bioloogiliste ja turvalisuse vajaduste tagamisele on tekkinud soov tunda ka suuremat sotsiaalset sidet üksteisega ning mõtestada ja tunnetada nii maailma unikaalsust kui ka kaduvust. See on just see, mida kultuur saab pakkuda – tuua inimesi kokku ja panna nad siin ja praegu ühes rütmis hingama. Selles valguses on ainuõige aeg panustada kultuuri ja avada ühelt poolt maailmakultuuriga siduv ning teisalt kogukonda ja erinevaid põlvkondi kokku toov uus kultuuri- ja hariduskeskus.
Tõesti, Viimsi vald on teinud erakordse investeeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, investeerides Viimsi Artiumi ehitusse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Vallavalitsus on tegelenud uue kultuuri- ja hariduskeskuse kavandamisega alates aastast 2018. Viimsi vald võiks olla kindlasti ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja julgustuseks. Kultuuri panustamine seob kogukonda, pakub elanikele positiivseid ja unikaalseid emotsioone, tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja väärtust, loob uusi töökohti ning lõppeks – lisaks kultuurilistele ja sotsiaalsetele aspektidele, vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele, mille järgi kultuuri panustatud üks euro toob piirkonda tagasi vähemalt neli eurot, elavdab ka kohalikku majanduselu.
Kuivõrd Artium asub vaid 15-minutilise sõidu kaugusel Tallinna südalinnast, siis kindlasti on see loodud ja avatud kõigile – nii viimsilastele, tallinlastele kui üle-eestilisele publikule.
Loe edasi siit.
Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on nüüdisaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde. Katrin Tegova uuris Viimsi Artiumi juhilt Kristiina Reidolvilt Artiumi loomise printsiipe, tagamaid, ja tulevikuplaane.
On erakordne, et praegusel ajal avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Kuidas see initsiatiiv sündis?
Tänastel turbulentsetel aegadel, kui globaalset küla raputavad nii tervishoiu- kui julgeolekukriisid, on kindlasti paljude jaoks üllatav, kui panustatakse kultuurivaldkonda ning avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus. On igati loogiline eeldada, et praegu on aeg keskenduda Maslow´ püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia kõige aluseks olevatele tasanditele, milleks on füsioloogilised ja turvalisuse vajadused. Kuid siin ongi minu meelest peidus moodsa ühiskonna trikster: kui ühiskondlik kude mureneb, siis lisaks bioloogiliste ja turvalisuse vajaduste tagamisele on tekkinud soov tunda ka suuremat sotsiaalset sidet üksteisega ning mõtestada ja tunnetada nii maailma unikaalsust kui ka kaduvust. See on just see, mida kultuur saab pakkuda – tuua inimesi kokku ja panna nad siin ja praegu ühes rütmis hingama. Selles valguses on ainuõige aeg panustada kultuuri ja avada ühelt poolt maailmakultuuriga siduv ning teisalt kogukonda ja erinevaid põlvkondi kokku toov uus kultuuri- ja hariduskeskus.
Tõesti, Viimsi vald on teinud erakordse investeeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, investeerides Viimsi Artiumi ehitusse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Vallavalitsus on tegelenud uue kultuuri- ja hariduskeskuse kavandamisega alates aastast 2018. Viimsi vald võiks olla kindlasti ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja julgustuseks. Kultuuri panustamine seob kogukonda, pakub elanikele positiivseid ja unikaalseid emotsioone, tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja väärtust, loob uusi töökohti ning lõppeks – lisaks kultuurilistele ja sotsiaalsetele aspektidele, vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele, mille järgi kultuuri panustatud üks euro toob piirkonda tagasi vähemalt neli eurot, elavdab ka kohalikku majanduselu.
Kuivõrd Artium asub vaid 15-minutilise sõidu kaugusel Tallinna südalinnast, siis kindlasti on see loodud ja avatud kõigile – nii viimsilastele, tallinlastele kui üle-eestilisele publikule.
Viimsi Artium on uue kultuuri keskus – mis on uus kultuur?
Võib öelda, et nii, nagu toimuvad praegu ühiskonnas drastilised muutused, ümberjoondumised ja uute lahenduste otsingud, toimub sama ka kultuurivaldkonnas ning seda nii kunstilises kui kultuurikorralduslikus mõttes. Jäikade ja selgete piirjoontega struktuuride ja ühiskonnakorralduse aeg on ümber – uue kultuuri sünnipaik on tiigel. Meie kaasaja kultuuris on märgatav kultuurivaldkondade kokkusulandumise tendents – üha enam hägustuvad piirjooned etenduskunstide, visuaalkunsti, filmi, televisiooni, muusika ja arvutimängude vahel. Valdkondade ühisalas sünnib aga innovatsioon. Samuti on märgatav interaktiivsuse suundumus – hägustuvad piirjooned looja, tarbija, vahendaja ja kommenteerija vahel. Digikultuuri areng on muutnud kultuuri loomise, vahendamise ja tarbimise praktikaid – nüüd toimub kultuuriloome ja -tarbimine hübriidruumis ehk paralleelselt nii füüsiliselt kui virtuaalselt, hägustades sealjuures piirjoont ka ühiskondlike institutsioonide ja privaatsfääri vahel. Kuid viimase kevade valguses tundub, et üksteisele lähenevad ka eri generatsioonide loojad, tehes koostööprojekte ning hoides ja tugevdades kultuurilist sidet ja järjepidevust, sealjuures antakse võimalus varemloodu ümbermõtestamiseks. Julgen väita, et just praegu pannakse alus uuele rahvusvahelisele kultuuritööstusele.
Kas ka organisatsioonikultuuris toimuvad muutused?
Võib küll öelda, et toimub ka töökultuuri põhimõtteline muutumine. Kui 19. sajandil iseloomustas töökultuuri peamiselt meistri ja selli suhe ning 20. sajandil suured korporatsioonid selge hierarhia ja püramiidliku struktuuriga, siis 21. sajandi töökultuur on ilmselgelt muutunud – kõige enam iseloomustab seda võrgustikupõhisus. Nii organisatsiooni struktuur kui suhted teiste organisatsioonidega toimivad võrgustikuna, sh pole selget püramiidlikku hierarhiat ega enam ka distinktseid töökohti. Võrgustiku juhtimine eeldab aga horisontaalset ja demokraatlikku lähenemist, kus töötajad osalevad otsustusprotsessides, mitte enam autoritaarset stiili. Ka töökoht ja tööaeg on muutunud paindlikuks. Innovatsioon toimub tänapäeval eelkõige väikestes organisatsioonides, mis on mobiilsed ja varmad kiirelt ühiskondlikele muutustele reageerima.
Võikski öelda, et nutikas strateegia on tänasel päeval positsioneerida end väikse kalana suures ookeanis, mitte suure kalana väikses tiigis, sealjuures on veelgi parem, kui tiim ujub kui kalaparv, teades ja tunnetades nii üksteist, suunda, kuhu liikuda, kui vajadusel ka strateegilisi suunamuutusi, mida ühiselt ette võtta.
On oluline, et Viimsi Artium, mis soovib olla uue kultuuri sünnipaik, oleks ka organisatsioonikultuurilt ja -mudelilt uut tüüpi ja tulevikku vaatav ehk kokkuvõttes riskialdis, otsinguline ja eksperimenteeriv.
Mis iseloomustab Artiumi avakuu sündmusi?
Avakuu programm peegeldab uue kultuuriga seotud printsiipe – toome kokku erinevad distsipliinid, nii rahvusvahelise ja Eesti tippkultuuri kui ka kogukondlikud sündmused, erinevate põlvkondade loojad, et tunnetada kultuurilist järjepidevust ja sidekude ning ühtlasi anda võimalus loodu reinterpretatsiooniks, sest kunst on elav organism, resoneerudes ühiskondlike muutustega ja sõltudes vastuvõtja tõlgendustest. Tähtis on pakkuda võimalust ka publiku maailmavaate, tunnetuse ja miks mitte ka meelte avardamiseks.
Mida Viimsi Artiumi esimene hooaeg endaga veel kaasa toob?
Väga oluline on, et Eesti publik saaks orgaaniliselt osa kindlasti Põhjamaade ja Euroopa, aga ka laiemalt rahvusvahelisest kultuuriruumist: just sel põhjusel on meil plaanis tuua hooaja sees Eestisse väliskultuuri, nii kaasaegset välisteatrit kui muusikat. Koos Soome Instituudiga Tallinnas on pikk plaan ehitada üles Eesti-Soome kultuurisild, mille üks eesmärke on kultuuriprogrammi roteerumine. Niisamuti on plaanis koostöö eri riikide kultuuriorganisatsioonide ja saatkondadega, samuti kultuuriturismi edendamine. Tahaksime, et Viimsi Artium kehtestaks ennast lisaks Eesti kultuuriruumile ka rahvusvahelises plaanis.
Kindlasti soovime anda oma panuse kultuuriloomesse ja mõjutada uue kultuuri sündi oma- ja kaasproduktsioonide kaudu nii etenduskunstide kui muusika valdkonnas.
Juba oktoobris esietendub Karl Laumetsa uuslavastus “Lennart. Pöördtooliaastad” (Ekspress Meedia produktsioon).
Artiumi hoone on nüüd valmis – mis on Artiumi omapära?
Kõigepealt tuleks kindlasti tuua esile Viimsi Artiumi originaalset arhitektuuri. Hoone on projekteerinud KAVAKAVA arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, kes on väga meisterlikult sidunud põhjamaise minimalistliku arhitektuuri looduskaitsealade, klindiastangu ja matkaradadega. Nende jaoks on olnud ülimalt oluline tuua kokku moodne arhitektuur, loodus, kultuur ja sotsiaalne suhtlus. Rohelist mõtteviisi on silmas peetud erinevatel tasanditel: hoones on rohevööndiga fuajee, katusel päikesepaneelid, kõrreliste, sõstrapõõsaste ja kasvuhoonega katuseterrass, murukatus ning elurikkust ja bioloogilist mitmekesisust soosiv haljastus koos niidutaimedega. Väga omanäolised ja originaalsed arhitektuursed lahendused on loodud ka endistele nõukogudeaegsetele sõjaväe kütusemahutitele, millest ühes on kaasaegse kunsti galerii ja teises vabaõhulava.
Legendaarne akustik Linda Madalik on aidanud projekteerida Artiumisse väga hea akustikaga saalid. Meil on pika järelkajaga suur saal ja kammersaal, mis sobivad eelkõige sümfoonilisele ja koorimuusikale, kuid akustikat sametkardinatega muutes ka teatrile, võimendusega muusikale, konverentsidele või muudele sündmustele, samuti akustiliselt mati kõlaga blackbox, mis sobib võimendusega muusikale, etenduskunstidele, filmile ja seminaridele.
Hoone on kergesti ligipääsetav ka erivajadustega inimestele: saab liikuda ratastooliga, aga olemas on ka taktiilsed põrandapinnad ja seinajuhised vaegnägijatele.
Lõpetuseks tuleks aga Artiumi unikaalsuse ja tugevusena kindlasti rõhutada kultuuri- ja haridusvaldkonna kokkutoomist: meie juures asuvad ka Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus, et toetada just noore põlvkonna arengut ja olla kasvupinnaseks tulevikuloojatele. Nii on Viimsi Artiumi jaoks olulised haridus- ja kultuurivaldkonna ühisosa ja -tegevus: meistriklassid ja haridusprogrammid nii professionaalidele, noortele kui ka laiemale publikule.
Ootused kandidaadile:
Publikuteenindaja tööülesanded:
Omalt poolt pakume:
Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuri- ja haridusorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare. Tööle asumine töövõtulepingu alusel, töökorraldus graafiku alusel.
Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri 22. augustiks (k.a) Artiumi korraldusjuhi aadressile hannele.kand@viimsiartium.ee
Märgusõna: Publikuteenindaja konkurss (lisada e-kirja teemareale).
Avakuu, mis kestab 19. augustist 1. oktoobrini, toob publiku ette Eesti tippkultuuri, Soome parima tantsukunsti, Läänemeremaade jazzmuusika ja palju muud.
(veel …)Viimsi Artiumi maja on peaaegu valmis, toimuvad veel vaid vaegtööd, ning esimesed Viimsi valla sündmusedki majas juba aset leidnud. Suveperioodil kuni augustini tehakse aga Artiumis prooviks erinevaid vallaga seotud üritusi, et katsetada uue maja võimalusi ja tehnikat.
Viimsi Artiumi avakuu saab alguse 19. augustil ning kestab 1. oktoobrini, kui toimub rahvusvaheline muusikapäev. Avakuule pühendatud festivaliga antakse kollaaž kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas. Avakuu programm kuulutatakse välja suvel Artiumi kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Kui soovite uuel hooajal korraldada oma sündmusi Viimsi Artiumis, võtke meiega julgelt ühendust Artiumi kodulehe viimsiartium.ee kaudu või kirjutades kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
Intervjuu disainer Robi Jõelehega
Viimsi Artiumi visuaalse identiteedi ideekonkursi võitsid ühistööga disainistuudiod Polaar ja AKU. Uurisime disainer Robi Jõelehelt disainistuudiost Polaar, kuidas Viimsi Artiumi visuaalne lahendus sündis.
Milline oli Artiumi visuaalse identiteedi kontseptsioon? Millest lähtusite ja kuidas lahendus sündis?
Visuaalse identiteedi kontseptsioon keskendub Artiumi esitähele – ”a”-st algab tähestik ja sümboolselt saab sellest alguse ka kogu kultuur. Idee oli luua lihtne kujund, mis tekitab tugeva seose keskuse nimega ning kinnistab selle kiirelt inimeste teadvusesse. Et kogu visuaalne identiteet moodustaks harmoonilise terviku, põhineb graafika sümboli erinevatel kadreeringutel ja logo sümboli dekonstrueerimisel saadud lihtsatel vormidel, mistõttu on graafika võimalik kasutus dünaamiline ja mänguline.
Kas CVI loomine Artiumile oli raske väljakutse?
Konkurside puhul võib idee loomine olla natuke keerukam, kuna puudub eeltöö ja suhtlus kõikide ootuste ja vajaduste läbiarutamiseks ning idee tuleb natuke “pimesi” välja mõelda. Siiski oli Artiumi lähteülesanne põhjalik ja hästi koostatud ning seetõttu oli ülesanne palju kergem. Ülesande juures oli põnev leida lahendust kultuurist rääkimiseks ilma kultuuri kujutamata ning leida visuaalset vastust verbaalsele ülesandele.
Millised on Teie isiklikud ootused uuele kultuuri- ja hariduskeskusele?
Et sellest saaks kaasaegne suunda näitav koht, kus oleks ruumi muusikale, etenduskunstidele, filmile, kunstile, teadusele, haridusele ja loodetavasti ka disainile!
Intervjueeris Katrin Tegova
Vaata Artiumit tutvustavat videoklippi SIIT. Klipi autorid on Robi Jõeleht (Polaar) ja Joosep Volk (TOLM).
Intervjuu Viimsi teaduskooli direktori Kadri Saluriga
Viimsi teaduskooli juhina alustas 1.juunist viimsilane Kadri Saluri. Uurisime Kadrilt, mis innustas teda teaduskooli juhiks kandideerima ning millisena ta teaduskooli tulevikku näeb.
Rääkige oma taustast. Kuidas olete Viimsiga ise seotud?
Olen elanud Viimsis alates kolmandast elukuust pisemate pausidega, mis olid seotud ülikooliõpingutega. Käisin kogu lasteaiatee tänaseks lammutatud armsas Piilupesa lasteaias, keskkooli lõpetasin samas oranžis majas, kus hetkel tegutseb põhikoolina Viimsi Kool. Olen ka Viimsi kunstikooli vilistlane ning õppisin viis ja pool aastat Viimsi muusikakoolis. Ülikooliõpingute raames olen tudeerinud aasia- ja araabiamaadega seonduvat (sh hiina ning pisut ka türgi ja jaapani keelt), bioloogiat, keemiat ning hetkel tegelen doktorantuuris analüütilise biokeemia õppekaval vetikapolüsahhariidide struktuuri ning biotoimete uurimisega. Viimsis elan ka praegu, kaunil Lubja künkal. Minu kolmest lapsest kaks õpivad Viimsi Koolis ning kolmas käib Pargi lasteaias.
Mis ajendas kandideerima teaduskooli direktoriks? Miks see töö köidab?
Teaduskooli dokumentide ettevalmistamisega olin seotud juba varem, sest olen töötanud nii õpetaja, huvikooli õpetaja kui ka põhikooli õppejuhina ning oman põhjalikku ettekujutust kooli toimimisest nii dokumendi- kui ka personalitöö mõistes. Teaduskooli direktoriks ajendas kandideerima nägemus ühest vägevast huvikoolist, kus seotud nii piirkondlikud arengusuunad kui tugev tulevikuvaade. Teaduskooli direktori töö köidab oma uudsuse poolest. Eestis ei ole teaduskoolid kuigi pika traditsiooniga ning Viimsi teaduskoolist võiks ja peakski saama omanäoline mitmekülgse teadusliku suunitlusega erinevaid vanusegruppe kaasav huvikool.
Mida ise ootate, et uus amet Teile pakkuda võiks? Mis plaanid Teil teaduskooliga on?
Usun, et uus amet on täis erinevaid väljakutseid. Koostöös teiste valla asutustega on plaanis Viimsi teaduskoolile luua omanäoline ressurss õpetajate näol ning pakkuda huvialasid ja kursusi, mida vallarahvas atraktiivsena näeb ja mis on kooskõlas tulevikuvisiooniga haridusmaastikul laiemalt.
Mis saab olema teaduskooli sisu? Mida seal õppida saab? Keda ootate teaduskooli?
Teaduskoolis saab õppida erinevaid huvialasid, millest käesoleva aasta sügisel avanevad kaks elumatemaatika, kaks bioloogia, kaks üldloodusteaduslikku, üks väitlemise ning üks filmiloome õppekava. Teaduskooli põhifookus on 14-19-aastasel õppijal, aga oodatud on ka kõik teised vanuserühmad, k.a. täiskasvanud. Plaanis on pakkuda ka linnalaagreid – sellekohane info täpsustub augustikuuks.
Millised võiksid olla teaduse ja kultuuri ühisosad ja -projektid Teie arvates?
Teaduskool saab kindlasti olema asutus, kus koostöös teiste osapooltega saab korraldada erinevaid festivale. Sellekohased arutelud on juba käima lükatud ning kindlasti hakkab toimuma rohkelt vahvaid üritusi.
Milline on teaduskooli olulisus Viimsis?
Viimsis puudus seni munitsipaalhuvikool, mille fookus oleks teadusel. Viimsi teaduskool suudab selle tühimiku täita ning kaasata õppijad, kes soovivad valmistuda järgmisel haridusastmel toimetamiseks või on huvitatud osalisest või täielikust ümberõppimisest. Teaduskool on kindlasti elukestva õppe propageerija ja elluviija.
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Viimsi Artiumis võiks kahtlemata kõiksugu üritusi toimuda iganädalaselt, ootan rahvusvahelisi muusika- ja kunstifestivale ja väliskülalisi, keda Eestis teistes keskustes ei kohta. Kindlasti on ootused ka Viimsi teaduskooli ürituste osas kõrged, annan endast parima, et need oleksid meeldejäävad ja meeleolukad kogu Viimsi elanikkonnale.
Intervjueeris Katrin Tegova.
Kadri Saluri õpib 2017. aastast Tallinna ülikoolis doktorantuuris analüütilise biokeemia erialal. Ka oma magistri- ja bakalaureusekraadi on ta omandanud samas ülikoolis loodusteaduste valdkonnas. Oma haridusteed alustas Kadri Viimsi Koolis, mille lõpetas 2007. aastal. Praeguseni on Kadri töötanud Merivälja koolis loodusainete ja matemaatika õpetajana ning täidab ka Erasmus+ projektijuhi rolli.
Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli tagasivaade Pariisi sügisfestivalile
Teater.Muusika.Kino mainumbris ilmus Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli artikkel „Olevikus ja tulevikus idanevad seemned on külvatud juba minevikus. Tagasivaade Pariisi sügisfestivalile“. Artiklis analüüsib ta prantsuse lavastaja Julien Gosselini uuslavastust “Le Passé“ (“Möödunud aeg”) ning prantsuse-austria koreograafi Gisèle Vienne’i tantsulavastust „Crowd“ ja näitust „Gisèle Vienne travaux 2003–2021” Pariisi Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Musée d’Art Moderne de Paris).
Loodame nende lavastajate loomingut tulevikus ka Viimsi Artiumis esitleda.
Head lugemist!
Artiklit saab lugeda SIIT!
Tutvustati 16. oktoobril Artiumis esietenduvat lavastust Lennart Merist
Artiumis esietendub 16. oktoobril Karl Laumetsa uuslavastus “Lennart. Pöördtooliaastad”, mis räägib president Lennart Merist. 6. juuni Aktuaalse Kaamera kultuuriuudistes tutvustati lavastust lähemalt. Laumets ütles saates, et lavastusega soovib lavastustrupp meelde tuletada, kui tänulikud ning õnnelikud peame olema, et meile sattus selline president sellisel hetkel nagu Lennart Meri.
Autor Jaak Jõerüüt selgitas, et “Lennart. Pöördtooliaastad” keskendub Meri esimesele presidendiperioodile ehk neljale aastale. “Mitte Lennart kogu oma elulooga ja isegi mitte kogu presidendiaeg, vaid just see algus, mis oli samal ajal iseseisva Eesti riigi algusega,” tõdes ta ja lisas, et loodetavasti tuleb sellest lavastusest välja ka mingi tahk Lennart Merist, mida me seni ei teadnud.” Jõerüüdi arvates on ka igati kohane, et selline lavastus sünnib praegusel tormilisel ajal. “See suur maailmamuudatus, mis praegu käib, sarnaneb mingis mõttes tolleaegsete maailmamuudatustega, mille sees sai Eesti jälle iseseisvaks, palju muutus, mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas.”
Lavastuse “Lennart. Pöördtooliaastad” autor on Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets. Lennart Meri rollis astub üles Ivo Uukkivi, veel teevad kaasa Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Lavastuse produtsent on Ekspress Meedia.
Vaata AK lõiku ja loe lähemalt SIIT.
Piletid müügil Piletitaskus.
Nordlin Ehituse projektijuht Kaupo Sild kommenteerib Artiumi ehituse kulgu
Kaupo Sild: “Artiumi ehitus on olnud huvitav ja väljakutseid pakkuv protsess. Kindlasti kujuneb hoonest märgiline vaatamisväärsus. Ehitus kulges ilma suuremate probleemideta. Hea oli teha tööd professionaalsete Viimsi valla kultuuri- ning ehitusinimestega, kes kindlasti on oma ala tipud. Panustasime enda poolt palju, et raskel koroonaajal ja Ukraina-Venemaa sõja alguse tõttu tekkinud tarneprobleemide, tööjõupuuduse ja suurte hinnatõusude kiuste objekt valmis saada.”
Viimsi Artium tänab südamest Nordlin Ehitust, Kavakava arhitektuuri-bürood, Viimsi Haldust, akustik Linda Madalikku ja kõiki, kes andsid oma panuse Artiumi ehitusse!
Tiit Mõtuse galerii peagi valmivast Artiumist.
Viimsi Artium soovib kõigile kaunist suve ja
mõnusat peagi saabuvat jaanipäeva!
Kohtumiseni Artiumi avakuul!
See kevad saabub teisiti. Vabariigi aastapäev tuletas meelde kõige olulisema – vabadus ja maailmale avatus ei ole midagi iseenesestmõistetavat, vaid need on väärtused, mida hoida, mille üle rõõmu tunda ja mida tähistada mitte ainult pidupäeval, vaid igal argipäeva hetkel. Seega toetame kõiki ukrainlasi ja kindlasti neid, kes on Artiumi ehitusse oma panuse andnud.
Viimsi Artiumis käivad ettevalmistustööd Artiumi avamiseks – ehituses terendab lõpufaas ja noorel organisatsioonil kasvufaas. Artium on avatud nii kultuurile kui kogukonnasündmustele ning programmi planeerimine juba käib. Kes soovib Artiumis üritusi korraldada, on väga oodatud ühendust võtma.
Artiumi teises uudiskirjas tutvustame Teile Viimsi muusikakooli uut juhti Edmar Tuult ning küsitleme Viimsi valla kultuuriosakonna juhti ja legendaarset jazzmuusikut Villu Veskit, kes tähistas jaanuaris oma 60ndat sünnipäeva. Oma uudiskirjas õnnitleme ka värskelt riikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud Linda Madalikku, kes on Artiumi saalide akustik. Sel nädalal, 12. märtsil möödub ka 1 aasta SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium asutamisest. Suured tänud kõigile, kes on Artiumi loomisel osalenud ja selle arengusse panustanud!
Intervjuu Viimsi muusikakooli uue juhi Edmar Tuulega
Miks on Artiumi maja oluline?
Meie muusikakooli pere jaoks on valmiv Artium äärmiselt oluline, kuna oleme kaua aega pidanud tegutsema väga kitsastes ja vananenud oludes. Muusika tegemine vajab spetsiaalseid ruume ja keskkonda. Uus maja tekitab uue mõnusa õhkkonna ja kindlasti süstib ka õpilastele uut elujõudu ja motivatsiooni. Oleme väga uhked, et saame sellises majas tegutsema hakata, kuna Eestis on väga vähe muusikakoole, millel on nii head ruumid, ja mis kõige tähtsam – kontserdisaalid, mida kasutada.
Milline on muusikakooli roll ja tähtsus Viimsis?
Läbi aegade on muusika olnud see, mis ravib, lohutab ja toob kokku inimesi. Muusikal on eestlaste jaoks olnud alati eriline koht südames, sest tänu muusikale (laulu- ja tantsupeole) on säilinud meie rahvus läbi aegade. Muusikakooli ülesandeks ongi rikastada Viimsi vallas olevaid inimesi selle haruldase oskusega teha muusikat, seda rahvuseid ja hingi päästvat oskust. Loodan, et Viimsi muusikakooli ja Artiumi koostööst sünnib mitmeid selliseid sündmusi ja projekte, mis leiavad oma erilise koha viimsilaste südametes.
Mis erialasid muusikakoolis õpetatakse?
Viimsi muusikakoolil on lai valik erialasid: löökpillid, flööt, viiul, klaver, kitarr, tšello, vaskpuhkpillid, saksofon, kontrabass, akordion. Lisaks on võimalik ühineda keelpilli- või puhkpilliorkestriga. Koolis tegutseb ka jazzband. Kindlasti on plaanis lähitulevikus laiendada õppekavade valikut, et õppida saaks erinevad bändipille, laulu ja kindlasti kõiki puhkpille. Tänapäeval on samuti populaarseks saanud arvuti abil tehtud muusika. Viimast eriala plaanime ette valmistada pigem vanematele lastele või täiskasvanud noortele.
Keda oodatakse kooli õppima?
Kõiki inimesi, kes soovivad ära õppida ühe lisakeele, milleks on muusika. Muusika tegemine aitab igaüht eluteel ning on mõnus seltskondlik tegevus sõpradega, tuttavatega ning miks mitte ka perega. Üheks ideeks oleks just julgustada looma erinevaid perebände. Meie sooviks on, et muusikakool saaks üheks soojaks kogukonda ühendavaks paigaks.
Missugused sündmused võiks Viimsi Artiumis toimuda?
Esiteks ootan sedasama, mida paljud viimsilased – kogukonna ürituste väärikat toimumispaika. Et me kõik mahuksime oma kogukonna olulistele üritustele. Teiseks ootan värvikirevat kava, kus ei puudu kõrgkultuur, aga kus saab vahepeal ka kergemal muusikal oma kõrvu paitada lasta. Kolmandaks – nautida seda luksust, mida uus maja suudab pakkuda ehk maailma tipptasemel kultuuriliste ürituste korraldamist. Ehk lisaks meie kohalikele staaridele võiks meie maja külastama hakata ka rahvusvahelisel skeenel tegutsevad teatrid, muusikalised kollektiivid ja kõneisikud. Usun, et Artium võiks saada meie kogukonda ühendavaks keskuseks, sest selles on palju võimalusi. Hommikul ja päeval perekondlikud või sotsiaalsed üritused lastele, väikelaste emadele ning eakatele. Õhtul aga juba pikema kleidi ja smokiga üritused neile, kes tahavad end tunda tõeliste staaridena.
Intervjueeris Katrin Tegova
Intervjuu Viimsi valla kultuuriosakonna juhi ja jazzmuusiku Villu Veskiga
Mida tähendab kultuuriaasta 2022 Viimsi jaoks?
Loomulikult eelkõige kauaoodatud Viimsi Artiumi valmimist ja avamist. Viimsi vald on kõiges väga eesrindlik, siin on seitse kaubanduskeskust, lisaks planeeritakse ka Prismat, on kunstlumega suusamäed, tenniseväljakud, veekeskus, kuid suur ammune võlg Viimsi valla elanike ees on olnud kaasaegse tõsiseltvõetava kultuuri- ja hariduskeskuse puudumine. Koht, kus kohalikud saaksid koguneda, et ise korraldada sündmusi, ning teisalt paik, kuhu tulla professionaalset rahvusvahelist kultuuri nautima. Miks see viibinud on, siis üheks põhjuseks on kindlasti see, et Tallinn on siinsamas ja kultuurini on sõita 15-20 minutit kesklinna. Nüüd loodame vastupidist, et tallinlane jõuab ka Viimsi Artiumi, aga muidugi ootame külalisi ka mujalt Eestist ja väljastpoolt Eestit. Artiumi valmimisega saavad need kaks suurt võlga likvideeritud – kogukond saab maja sündmuste korraldamise jaoks ja samas ka ise sündmusi nautida, lisaks on oluline kolmas aspekt, et huviharidus saab oma ruumid. Kindlasti ei ole ainult see oluline, et Artiumis on kaasaegne tehnoloogia ning ruumid, vaid ennekõike ikka sisu, mis majas toimuma hakkab.
Miks on Artiumi maja eriline?
Maja on eriline mitmel põhjusel. See on planeeritud multifunktsionaalseks – kõigis Artiumi kolmes saalis saavad olla eraldi sündmused korraga, kuna saalid on helikindlad. Teine võimalus on, et kõikide saalide uksed on avatud ning kasutusel on fuajee ja kohvik, siis saab korraldada suure 800 inimesele mõeldud sündmuse, kus kõik saavad liikuda ühest ruumis teise. Lisaks on suures saalis võimalus lasta lava parteriga samale tasapinnale, mis annab võimaluse kujundada suur saal peoks ja miks mitte ka tantsupeoks. Samuti sobib maja konverentside korraldamiseks. Artiumis on kõrvalruumid, kus saab korraldada erinevaid töötube, monteerida filme ja videosid, kasutada helistuudiot, on olemas harjutusruumid muusikutele jmt. Ja üks pluss on Artiumil veel – siin on olemas tasuta parkla, mis võimaldab ettevõtetel näiteks oma sündmusi korraldada nii, et ei pea muretsema, kuhu kõik 200 töötajat parkida saavad.
See on muidugi kõik Artiumi väline pool, kõige tähtsam on loomulikult sisu ja inimesed. See, mis sündmused siin toimuma hakkavad ning kes need inimesed on, kes seda sisu looma asuvad. Inimeste looming, kunst ja muusika on see, mis seda maja värske ja uuena hoidma hakkavad. Viimsi valda tuleb uusi maju muudkui juurde, kohe valmib ka spordikeskus, mistõttu tähelepanu läheb peagi uutele objektidele. Sellepärast on eriti oluline, et Artium hakkaks peale avamist ise oma elu elama. Ka siis, kui meedia ja valla tähelepanu on mujal.
Milliseid artiste ja loojaid ise ootaksid Artiumisse?
Mina võin oma lemmikuid siia soovida, aga iseasi on, kas neid ka saab alati kohale tuua. Kuna olen jazzmuusik ja juba 25 aastat korraldanud ka festivali Juu Jääb, siis olen kursis, mis maailmas toimub ning omad eelistused on aastatega tekkinud. Nimetan siin vaid mõned, kes võiksid minu arvates Viimsi Artiumisse tulla, kui see oleks minu “soovikontsert”: trompetimängija Jukka Eskola Soomest, Persian Electro Orchestra Taanist, Sigur Ros Islandilt või siis innuiidi (eskimo) kultuur Gröönimaalt, Gilles Peterson Suurbritanniast jne. Näitustest võiks tuua Lauren Greenfieldi “Generation Wealth”, mis jättis mulle väga sügava mulje. See on selline šokeeriv ja äratundmist pakkuv näitus – vaade rikaste elule, kuidas rikaste kuvand läbi aegade on muutunud.
Artiumi avamisega on veel natuke aega, kuidas seni kultuuriaasta sündmustest viimsilased osa saavad?
Meil on covidi piirangute tõttu loodud voogedastusplatvorm Viimsi Viva TV – tööriist, mille kaudu saame viimsilasele ja teistele pakkuda ülekandeid sündmustest, mis toimuvad Viimsis ja ka mujal. Kuid valime alati midagi sellist, mida keegi teine üle ei kanna, et oleks sündmusväärtus. Ja salvestused jäävad ka hilisemaks vaatamiseks alles Youtube’i, mis on omaette väärtus, kuna sageli ei mäletata aasta eest toimunud sündmusi. Selline arhiveerimine annab hea võimaluse sündmusi järelvaadata. Näiteks kasvõi emadepäevakontsert, mis salvestatud mõni aastat tagasi, on praegustele juba suurematele lastele ja nende vanematele järelvaadatavalt tõeline rariteet.
Kas pigem on suund digilahenduste poole?
Jah, üks teema, millel peatuksin pikemalt, on kultuuri edastamise ja jagamise viis, mis on piirangute tõttu paari aasta jooksul täielikult muutunud ja see ei saa kunagi enam endiseks, mistõttu peavad nii kultuuriloojad kui ka -korraldajad ümber orienteeruma ja ajaga kaasas käima. Nagu me mäletame kuulutati 2020. aasta digikultuuriaastaks juba enne seda, kui meil polnud üldse veel aimu, mida see tegelikult tähendama hakkab viiruse leviku ja piirangute kontekstis. Põhjus, miks digikultuuriaasta välja kuulutati, oli muus, sest digikultuuris oli aastate jooksul tulnud nii palju uusi kultuuriilminguid, et need väärisid tutvustamist ja tähelepanu. Märtsis 2020 sai kõik aga palju suurema ja olulisema tähenduse. Nii sai 2020. aasta ja ka järgnev aasta tuhandeid kordi rohkem digikultuuriaastaks, kui eales aimata võis. Kontserdid, teater, arutelud, kunstinäitused – kõik said uue vormi. Kuid muutus ka digitaalse kultuuri olemus – see ei olnud enam ülekannete vaatamine, vaid leidis aset ka digitaalse kultuurse olemise vormi muutus. Näiteks kui me läheme kontserdile, mis toimub digitaalselt, siis kas me peame ütlema “tere”, kas me peaksime emotikonidega oma tundeid ja reaktsioone nähtule-kuuldule väljendama, kuidas me üldse ekraanide vahendusel suheldes käitume jne. Tehti lausa uuringuid, mis tõestasid, et koosolekute tõhusus, mis tehti veebitsi, ei olnud nii efektiivne kui reaalelus toimuvad koosolekud, kuna inimestel läks palju aega sellele, et nad keskendusid, kuidas ekraanidel välja näha, kuidas end kehtestada jne. Palju energiat läks uue olukorraga harjumisele. Nii on ka minu arvates kultuuriga – me ei hakka seda kunagi enam endisel viisil tarbima, vaid uued lahendused tungivad peale, niisamuti uued põlvkonnad, kelle arvamust tuleb varakult arvestada, et ajaga kaasas käia.
Kui valmimas on uus uhke maja kultuurisündmusteks, siis kuidas see saaks kaasaja muudatustega kaasas käia?
Tõsi, eks ongi tekkinud ka küsimus kõrgkultuuri ellujäämisest. Harjumused on muutunud. On suur vahe, kas me läheme teatrisse etendust vaatama või vaatame kodus telelavastust. Teatrisse minekuga kaasnevad muud rituaalid, seda ei saa võrrelda kodus telekast või arvutiekraanilt saadava kogemusega. Iseasi on, kas inimene on valmis ostma pileti, kui ta näeb sündmust vaid ekraani vahendusel. Selleks tuleb uut moodi ka pingutada, see ei saa olla enam lihtsalt ülekanne, kus keegi lülitab kaamera nupu sisse ja pärast välja. Digilahenduse osas on palju uusi võimalusi – sa saad luua metaruume, mis teevad ekraanilt jälgitava sündmuse hoopis teiseks ja sellel on eraldi väärtus. Nii saab kasvõi Artiumis, mis on ju multifunktsionaalne maja, luua kohapeal toimuvaid sündmusi kui ka virtuaalsel viisil inimesteni jõudvaid sündmusi. Võib ju küsida, et kumb on huvitavam, kas me näeme ekraani vahendusel maali või seda, kuidas kunstnik seda maali teeb? Ikka on põnevam jälgida protsessi. See lähenemine on ka üks võtmekohti digikultuuri vahendamisel. Et mis see on, mida me hakkame vahendama.
Üks asi on veel, millega peab kindlasti arvestama – palju publikust, kes varem käisid teatris, kinos ja kontserdil on siin paari aastaga oma elu ümber korraldanud, neil on tekkinud teised valikud ja harjumused, käiakse pigem rabas, metsas, ollakse rohkem perega. See publik ei pruugi tagasi tulla, lisaks on peale kasvanud ka need noored, kel pole seda harjumust olemas olnudki. Küsimus ongi selles, kas Artium jääb vanasse mudelisse või läheb kaasa uute lahendustega. Seetõttu me Viimsi vallas kutsumegi kokku oma ala proffe, visionääre, asjatundjaid ja ka noori, et koos mõelda välja parimad lahendused, mida Artium võiks pakkuda kogu oma võimalustega. Et mitte ajale jalgu jääda, vaid olla suunanäitaja.
Intervjueeris Katrin Tegova
Õnnitleme Linda Madalikku!
Akustik Linda Madalik, kes on välja töötanud ka Artiumi saalide akustilised lahendused, pälvis riigi kultuuri elutööpreemia.
Jagame Teiega intervjuusid Linda Madalikuga nii Postimehes kui Sirbis.
Viimsi Artium otsib oma ruumidesse kohvik-restorani!
Viimsi Artium otsib toitlustuspartnerit uude kultuuri- ja hariduskeskusesse eesmärgiga anda rendile toitlustusega seotud ruumid. Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid.
Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt 13. märtsiks 2022 (k.a.) Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.
Täpsem info siit.
Galerii Artiumi ehitusest. Autor Tiit Mõtus.
Üleskutse ideekorjeks
Selleks, et Viimsi Artiumist kujuneks atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt ning kogukonna süda, on kõik oodatud kaasa mõtlema! Viimsi Artiumi KODULEHEL leiad lingi, kus saad esitada meile oma idee, millised sündmused võiksid Viimsi Artiumis toimuda.
Viimsi Artium soovib kaunist tärkavat kevadet!
Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga Postimehes
Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv mõtestab Postimehes kaasaegse kultuuri suundumusi ning tutvustab Artiumi tulevikuplaane: “Programmi planeerimisel lähtume kolmest tasandist – rahvusvaheline ja Eesti tippkultuur ning kogukondlikud sündmused – ja vaatame ka, et eri kultuurivaldkonnad – muusika, teater, film, tants, kunst – oleksid kaetud.”
Loe artiklit “Eesti tippkultuur kohtub Viimsis rahvusvahelise kõrgkultuuriga” edasi Postimehest.
Intervjuu Viimsi kunstikooli juhi Matti Vainioga
Viimsi Artiumisse on planeeritud ruumid Viimsi kunstikoolile. Uurisime Viimsi kunstikooli juhilt Matti Vainiolt, millised on kunstikooli plaanid Viimsi Artiumis ning mis sündmusi Matti ise ootaks värskelt valmivasse kultuurikeskusesse.
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Artium on minu jaoks eriline keskus, kuna võimaldab erinevate kultuurivaldkondade kohtumist ühes majas. Tahaksin, et Artiumis tegutsevate koolide, nii kunsti-, muusika- kui teaduskooli vahel tekiks hea koostöö. Muusika inspireerib lapsi joonistama ja maalima, saaksime teha koos mitmeid näituseid ja muusikakooli õpilased saaksid ka näituste avamistel esineda. Samamoodi loodame teha koostööd teaduskooliga. Kunstil ja teadusel on palju ühiseid sidepunkte, näiteks värvispektri uurimine, keemilised ühendid (emulgaatorid) jne. Ilma teadlaste ja kunstnike koostööta ei oleks renessansi tehnikaidki.
Viimsi Artiumis võiksid aset leida interdistsiplinaarsed kunstinäitused, häppeningid ja kontserdid koos traditsioonilisemate visuaal-, heli- ja etenduskunsti sündmustega. Tahaksin näha eksperimentaalteatrit ja -tantsu, näiteks Von Krahli teatri etendusi ja Kanuti Gildi SAALi etenduskunstnikke. Kindlasti võiks kutsuda Soomest esinejaid – tantsukeskust Zodiak, stand-up koomikuid – ja miks mitte ka tantsuvaldkonna professionaale Rootsist Dansens Husist.
Artium on koht, kus tarkus, teadmised, nauding ja tuleviku kunst saavad kohtuda ja õitseda. Tahaksin näha lisaks näitustele ja kontsertidele ka ühiskonna ja kultuuri mõtestajate ning teadlaste esinemist Artiumi laval, näiteks Viimsi TEDx, Dr. Jordan Petersoni, Mihkel Rauda, Sven Grünbergi ja Ööülikooli esinejaid ja filosoofe. Artiumis võiks olla kunstnike vestlusõhtuid ja Viimsi huvikoolide tutvustuspäevi. Mina kunstikooli juhatajana saaksin teha ringkäike Viimsi kunstikooli ruumides, rääkida kunstist ja viia läbi vestlusi näiteks kaasaegse kunsti teemal.
Artiumisse sobiksid samuti valla vastuvõtud ja riiklike sündmuste tähistamised. Ja miks mitte ka kino.
Rääkige lähemalt nägemusest, kuidas Viimsi kunstikool Artiumi hoones tegutsema hakkab.
Viimsi Kunstikool õpetab läbi vaatamise, avastamise, nägemise ja tegemise visuaalse kunsti oskusi, mis on elementaarne osa kunsti baas- ja huviharidusest ja oluline professionaalse kunstniku töös. Kunstikooli eesmärk on inimestele meelde tuletada, kui oluline eriala kunst on, sest meid ümbritsev maailm on täis visuaalset ilu ja informatsiooni. Viimsi kunstikooli juhina näeksin, et koolist saaks lisaks tugevatele traditsioonilistele kunstitehnikatele ka laiapõhjalised digitaalkunsti teadmised. See on kool, kus iga laps leiab endale sobiliku kunstisuuna, on selleks siis maalimine, skulptuur, joonistamine, graafika või grafiti. Viimsi kunstikool võiks olla kool, kuhu tahetakse tulla ka väljaspoolt Viimsit.
Keda ootate kooli õppima?
Ootame Viimsi kunstikooli kunstitundidesse osalema kõiki alates 5-eluaastast, algkooliõpilastest kuni ärijuhtide ja pensionärideni. Eesmärgiks on nautida kunsti tegemist ja õppimise protsessi, aga kool hoiab silma peal ka neil õpilastel, kel on soov edaspidi süvitsi kunsti õppida. Ühiskond liigub üha rohkem visuaalsete märkide loomise ja kasutamise suunas ning näen, et kunstikooli üks missioon on õpetada visuaalset lugemisoskust kõigile.
Loomisel on nii kaasaegse kunsti galerii kui ka Viimsi kunstikooli galerii. Kuidas hakkab kujunema näitusteplaan?
Galerii tegevus on oluline osa kunsti loomisel. Tahaksin, et juba varakult saaksid Viimsi kunstikooli õpilased tuttavaks galerii tegevusega ja enda teoste eksponeerimisega kunstikooli galeriis. Galerii võiks olla eksperimentaalse kunsti ruum, kus noorte talentide mõttekäigud ja katsetused saaksid esile tulla ja teisi inspireerida. Kunstikooli galerii võiks olla ka laste ja nende vanemate ühine ruum, kus koguneda vestlema seminarivormis kunsti, kunstiteoste ja Viimsi kultuurielu üle.
Artiumi galerii on Viimsi vallas kaasaegse kunsti galerii, kus saaksid oma töid eksponeerida professionaalsed kunstnikud.
Koos Artiumi juhi Kristiina Reidolviga kutsume kuraatoreid tegema näituseplaani igaks aastaks. Paneme kokku komisjoni, mis hakkab arvestama aasta näituseplaaniga. Pakume kunstnikele näitusepinda, mis on eriline ja eristuv teistest galeriidest.
Lisaks on plaanis uue kultuuri ja uue meedia festival? Mida see endast kujutab?
Oleme koos Kristiina Reidolviga ja Villu Veskiga planeerinud ellu kutsuda uue festivali. Tegemist oleks festivaliga, mis hakkaks igal aastal tooma kaasaegseid eri alade kunstnikke Artiumisse. Kaasatud oleksid etenduskunstid, (audio)visuaalkunstid, uus meedia ja muusika. Festivali ajal oleksid erinevad programmid – lisaks etendustele ja kontsertidele ka noorteprogrammid, töötoad, häppeningid ja vestlusfoorumid. Näiteks koostöö soome kunstnike Teemu Lehmusruusu ja Pasi Rauhalaga on juba alanud.
Intervjuueerija Katrin Tegova.
Intervjuu Viimsi Artiumi arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga arhitektuuribüroost KAVAKAVA
Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumisse toimuda, kui maja valmis saab? Milliseid sündmusi ootate?
Arhitektidele muidugi meeldiksid kõik sellised üritused, mis suhestuksid ja kasutaksid ära maja erilisi ruumilisi võimalusi – kõrged ruumid, läbipaistvus, seos väliruumiga, suures saalis ringrõdu jne. Hästi palju uusi ja üllatavaid kombinatsioone saaks luua ruumi ja näiteks etenduskunstide vahel. Aga me loodame, et maja hakkab toimima lisaks sündmustele ka kogukonnakeskusena.
Miks on Artiumi maja eriline?
Meie arvates on see maja mitmes mõttes tulevikku vaatav. Nii selles mõttes, et toob erinevate erialade inimesed kokku ühte majja, kui ka näiteks sellepärast, et majal on haljastatud katus ja loodusega kokku sulav olek.
Millega peavad arvestama ja arvestavad arhitektid, kui nad nii mitmefunktsioonilist kultuurikeskust looma hakkavad?
Taolisi hooneid ehitatakse pikaks ajaks ja seepärast peab neisse olema sisse programmeeritud võime muutuseks ja kohandusteks. Paindlikkus on oluline. Samas oleme märganud, et tihti just tugeva karakteriga ruum on köitev pikaks ajaks ja võimaldab aina uusi, huvitavaid kasutusi (näiteks tööstushoonete populaarsus).
Mis on põnevaim osa Teie tööst seoses Artiumiga. Mis teid selle juures sütitab?
Võimalus siduda arhitektuuri maastiku ja loodusega. Eestis üldiselt mitte kunagi ei ole maja kõrval 30-40 m kõrgust nõlva ürgmetsaga – seose otsimine klindi ja metsikusega ongi olnud ülimalt köitev selle töö juures.
Intervjuueerija Katrin Tegova.
Festival d’Automne à Paris
Festival d’Automne à Paris, Pariisis toimuv interdistsiplinaarne festival tähistab tänavu 50ndat juubelit. Igal sügisel, septembrist detsembrini, toob festival Pariisi maailma paremiku nii etenduskunstide, kaasaegse tantsu, muusika, visuaalkunsti kui filmi valdkonnast:
https://www.festival-automne.com/en/program
Prantsuse lavastaja Julien Gosselin ja produtsent Eugénie Tesson kutsusid Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolvi festivalile vaatama Gosselini uuslavastust “Le Passé”teatris Odéon-Théâtre de l’Europe. Ühtlasi oli võimalus kohtuda ka prantsuse-austria koreograafi Gisèle Vienne´i ja tema produtsendiga ning vaadata tantsulavastust “Crowd”. Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumis sai tutvuda Vienne näitusega “GISÈLE VIENNE TRAVAUX 2003-2021”. Samuti oli võimalus kohtuda prantsuse koreograafi Boris Charmatziga, kes 2022. aasta septembrist hakkab juhtima kaasaegse tantsu teatrit Tanztheater Wuppertal Pina Bausch ja vaadata tema uuslavastust „SOMNOLE“. Lisaks suurepärasele programmile sai festivalil sõlmitud Artiumi jaoks olulisi väliskontakte ja arutatud koostöövõimalusi.
Üleskutse ideekorjeks
Selleks, et Viimsi Artiumist kujuneks atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt ning kogukonna süda, on kõik oodatud kaasa mõtlema! Viimsi Artiumi KODULEHEL leiad lingi, kus saad esitada meile oma idee, millised sündmused võiksid Viimsi Artiumis toimuda.
Galerii Tiit Mõtuselt
Viimsi Artium soovib kõigile kauneid jõulupühi ning loomingulist ja inspireerivat uut aastat!
Autor: filmikriitik Eva Kübar
Artikkel SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juhi Kristiina Reidolviga ilmus 13. detsembril. Täismahus saab seda lugeda Postimehest.
Kristiina Reidolv (sünd 1978) Eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht. Endine Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht (2012–2019) ja Tartu Loomemajanduskeskuse juht (2019–2021), Tartuffi ja Tartu PÖFFi juht (2020-2021) Alates 1. septembrist 2021 Viimsi kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juht.
Viimsis, Haabneeme kooli kõrval, paljude tallinlaste armastatud karulauguradade läheduses käib suuremat sorti ehitus. Tuleva aasta aprillis avab seal uksed Viimsi Artium: kultuuri- ja hariduskeskus, kus hakkab tegutsema noobel kultuurikeskus ning kunsti-, muusika- ja teaduskoolid noortele.
Milline kultuur eri kunstiliikide ühtesulandumisel tekib?
Tänapäeval muutuvad piirid etenduskunstide, visuaalkunsti, filmi, televisiooni, muusika ja arvutimängude vahel üha hägusamaks. Samuti ei ole enam üheselt selgeid piire looja, tarbija, vahendaja või kommenteerija vahel. Võib öelda, et aina rohkem tekib hübriidprojekte, mis kasutavad elemente eri kultuurivaldkondadest. Seega uue kultuuri sünnipaik on tiigel.
Näitena võiks tuua saksa nüüdisteatri trupid Rimini Protokoll või machina eX, mille lavastused toetuvad sageli näiteks arvutimängude loogikale. Eesti arvutimäng Disco Elysium, mis on ZAUMi loodud ja mis võitis ülemaailmselt väga kõrgeid auhindu, on näiteks tipptasemel visuaalne kunst, mis kasutab ka näitekunsti elemente. Üha enam tuuakse kultuuriprojektidesse ka immersiivseid ehk kõiki meeli hõlmavaid tehnoloogiaid, niisamuti virtuaalreaalsust, liitreaalsust või tehisintellekti. Minu jaoks on Viimsi Artiumi juhina huvitav anda oma panus uue kultuuri tekkesse. Kindlasti tahaks ka üles ehitada rahvusvahelise kultuuriorganisatsioonide võrgustiku eesmärgiga roteerida kultuurisündmusi. Kui näiteks Aasia tipptantsuteater tuleb Stockholmi Dansens Husi, siis oleks igati mõistlik esitleda seda ka Helsingis ja Viimsis Artiumis.
Artiumi tuleb ka väga hea sümfooniaorkestri saal. Kas hakkame lisaks tänapäevasele
hübriidkultuurile kuulma ka klassikalist muusikat?
Tahaks nii nüüdisaegset kultuuri tutvustada kui ka sümfoonilist ja koorimuusikat esitleda. Tänapäeva ja traditsioone ühendab minu arvates väga hästi näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Mingis mõttes on ta nüüdisaegne ja uuenduslik, aga samas kasutab ka regilaulude töötlusi, mis loob sideme varem
looduga.
Ehitasid kunagi üles Vaba Lava Tallinnas ja seejärel Vaba Lava Narvas, kus programmi panid
kokku kuraatorid. Kas sellise süsteemi järgi hakkab tööle ka Artium?
Tegelikult on mõte luua Viimsi Artiumi juurde kaasamõtlejate ring, nn loomenõukoda eesmärgiga koondada mitmesuguseid kultuuriinimesi, kes tunneksid ennast Artiumiga seotuna ja mõtleksid kaasa, mida võiks siin esitleda. Sinna võiksid kuuluda näiteks Eesti tippmuusikud ja -lavastajad, aga ka rahvusvahelised loojad, kuraatorid, programmijuhid jne.
Räägime ka filmist. Oled eelnevalt maininud koostööd PÖFFiga. Kas Artiumist võiks saada üks PÖFFi kinosid?
Olen ise viimased aastad just filmivaldkonna arendamisse panustanud, nii Tartu Filmifondi vedanud kui ka Tartuffi ja Tartu PÖFFi korraldanud. Põgusalt oleme PÖFFiga Artiumi teemat ka puudutanud. Muidugi tahaks teha Artiumis filmilinastusi, aga on ka pikemad plaanid filmivaldkonna arendamiseks, mis praegu on läbirääkimiste faasis. Minu arvates peitub filmivaldkonnas väga tugev potentsiaal.
Samas ei taha inimesed pärast koroonat enam kinno tulla, selles mõttes on kinopidajad praegu ikkagi hädas.
Globaalses plaanis võib öelda, et jah, koroonakriis mõjutas väga tugevalt traditsioonilist filmitööstust: kinod panid uksed kinni, filmifestivalid kolisid veebi, esilinastused lükati edasi. Samas tegi globaalse filmitööstuse maht 2019. aastal, vahetult enne koroonapandeemiat tänu voogedastusplatvormide tulekule võrreldes 2018. aastaga väga suure hüppe. Seda kutsutakse tootmisuputuseks, suureks pauguks ja kasutatud on isegi piibellikku terminit «üleujutus». Praegu toimub digiplatvormide sõda kohaliku, regionaalse ja globaalse turu pärast, mille käigus mängitakse ümber ka rahvusvaheliste turgude piirid. Kui Eesti film tahab ennast globaalselt kehtestada, on täna õige aeg tegutseda. On vaja luua filmistuudiod, filmifondid ja arendada filmitööstust, nii tööjõudu kui ka tugiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. On näha, et Baltikumi praegu skaneeritakse, et tulla siia välisfilme tegema.
Juba praegu käib meil väga palju välisproduktsioone.
Jah, palju käiakse, aga väga paljud Eesti produtsendid on ka öelnud, et nad momendil veel pidurdavad seda protsessi, sest meil ei ole veel ei filmistuudiot ega ka piisavalt tööjõudu. Kuid kui infrastruktuur areneb, kasvavad kindlasti ka Eesti filmitööstuse mahud.
Kuidas sa voogedastust Artiumi ja filmi kontekstis ette kujutad? Kas hakkate filmilinastusi ja kontserte veebis üle kandma?
Iga kultuuriorganisatsioon peab täna arendama n-ö paralleelseid maailmu ja tehnilist baasi ning olema valmis järgmisteks kriisideks, ja ka uueks virtuaalseks kultuuriloomeks ja -tarbimiseks. Oluline on, et need ülekanded ei oleks halvasti tehtud koduvideod, vaid väga heal tasemel kontserdid. Platvormistumine algas muusikatööstusest, liikudes kiirelt edasi audiovisuaaltööstusesse ja arvutimängudesse, ning täna sekundeerib sellele voogteater. Voogteater on midagi muud, kui lihtsalt teleteatri võtmes etenduste ülekandmine. Eestis tegeleb voogteatriga elektron.art, mis on loonud ka spetsiaalse virtuaalse fuajee, kus publik kohtub juba enne etendust ja saab omavahel suhelda. Ja kuigi näiteks film on virtuaalkeelde paremini tõlgitav kui teater, arutlesid ka Cannes’i filmiturul režissöörid selle üle, et ka nende jaoks on loomisprotsess voogedastusplatvormide tulekuga kõvasti muutunud, kuna nad peavad mõtlema väikestele formaatidele ja kohandama ennast telefoni- või arvutiekraanidele.
Artiumi suures saalis on 500 kohta. Kas teil väikest hirmu ei ole, et äkki need kohad ei tule täis? Kas Viimsis on ikka viissada kultuurihuvilist või kas inimene viitsib kesklinnast siia sõita?
Artiumi kultuurikeskus hakkaks kindlasti teenindama laiemat piirkonda kui ainult Viimsi või Tallinn ja Harjumaa. Külalised on oodatud ikka üle Eesti. Lisaks tahaks edendada ka rahvusvahelist kultuuriturismi nii sisulises mõttes kui ka potentsiaalse publiku mõttes.
Näiteks pakett Viimsi Spa pluss teatrietendus, pärast workshop?
Viimsis on väga toredad mereäärsed restoranid. Võiks isegi öelda, et Viimsil on ka kuurordikarakterit: pikk rannajoon, saared, mitmesugused vaatamisväärsused. Piirkond ise pakub juba päris palju ja tuleb hakata mõtlema selles võtmes, et see oleks huvitav nii Eesti kui ka välispublikule.
Kas saaks kasutada ka kogu Artiumi ümber olevat ala?
Matkarajad ja sillad ning ka kuus kütusemahutit, millest kaks on korda tehtud. Kindlasti saaks seal teha kohaspetsiifilisi lavastusi ja minu meelest on see ka suurepärane festivalide ala. Meie välialad asuvad otse klindi ääres, mis on väga ilus. Praegu on meil renoveerimisel kaks endist sõjaväe kütusemahutit. Üks läheb kasutusse kunstigalerii ja etenduspaigana, kus saab teha mitmesuguseid üritusi. Teises on praegu väliõppeklass ja vabaõhulava. Aga neid mahuteid on veel. Viimsi vallal on idee tulevikus ka planetaarium rajada. Kindlasti tahaks kütusemahutid ka välialadega integreerida ja kohaspetsiifilisi või rännaklavastusi teha.
Rännaklavastus koos karulaugu korjamisega kevadel?
Tegelikult ju EMTA füüsilise teatri magistrandid juba tegid Viimsi põldudel rännaklavastuse, nii et Viimsi on kohaspetsiifiliste lavastuste jaoks üles leitud. Ja ma usun, et ka Artiumi juurest võiksid hargneda nii-öelda eri teed.
Mille alusel oma programmi loote? Kas pakute kohapeal ka produktsiooni?
Programmi loomiseks on kolm võimalust. Kõige lihtsam on tõesti see, et me rendime ruume külalislavastusteks või -kontsertideks. Teine strateegia on kaasproduktsioon ning kolmas hakata pikas perspektiivis ka omaproduktsioone tegema. Liigume selles suunas samm-sammult, mingit survet ei ole peale sisemise soovi. Programmi planeerimisel lähtume kolmest tasandist – rahvusvaheline ja Eesti tippkultuur ning kogukondlikud sündmused – ja vaatame ka, et eri kultuurivaldkonnad – muusika, teater, film, tants, kunst – oleksid kaetud. Eks see ole paras pusle.
Artium avatakse 2022. aasta aprillis. On sul mõtteid, milliseid kooslusi sa tahaksid siia
esmajärjekorras kutsuda?
Mõtteid on palju. Plaanis on ka ellu kutsuda uus festival, mille fookus oleks tänapäevasel kultuuril ja uuel meedial ning mille kontseptsiooni kokkupanemine praegu käib. Seal oleks esindatud lisaks etenduskunstidele ka muusika ja audiovisuaalne kunst. Väga hea kaasamõtleja kunstiprogrammi asjus on ka Viimsi kunstikooli uus juht Matti Vainio. Ta on pärit Soomest, elab Viimsis ja on Helsingi Aalto ülikoolis lõpetanud magistrantuuri Teemu Mäki juhendamisel, kes teadupärast on ju ka väga tugev etenduskunstnik.
Mainisid ka kogukondlikku tegevust. Mida sa selle all täpsemalt mõtled?
Viimsis on tippkultuur väga jõuliselt esindatud. Siin elavad näiteks Priit ja Olga Pärn, Tõnu Kaljuste, Aarne Saluveer jpt. Nende kunsti Artiumis esitledes tabame me kohe eelpool mainitud kolme tasandit. Aga arvestades, et Viimsis on ka väga tugev kogukondlik liikumine, on keskuse uksed avatud ka kogukonnale mitmesugusteks üritusteks. Kuigi meie saalid on loodud professionaalset kultuuri silmas pidades ja neis on olemas ka kõik vastavad tehnilised lahendused, on ka kogukondlikud üritused meie jaoks väga olulised. Niisamuti koostöö Viimsi kunstikooli, muusikakooli ja teaduskooliga, et noori arendada ja inspireerida.
Milliseid esinejaid sa Viimsi Artiumi kolmes saalis näeksid?
Suur saal on loodud eelkõige akustilise muusika jaoks, seal on väga hea kontserte korraldada, aga ka muusikateatrit esitleda. Linda Madalik, legendaarne akustik, on ka projekteerimisel osalenud ja siin on suurepärane järelkaja. Sinna sobiks hästi näiteks filharmoonia kammerkoor või Hortus Musicus, aga ka orkestrid, nagu ERSO. Kui nad külaliskontserte planeerivad, on Artiumi uksed alati avatud. Aga kindlasti tahaksime ka muusikateatrit vastu võtta. Minu unistuseks on kunagi kutsuda Eestisse prantsuse-austria koreograaf Gisèle Vienne, näiteks sooviks väga esitleda tema tantsulavastust «Crowd», mis sobib ideaalselt suurele lavale. Nägin seda kunagi Berliinis Volksbühnes ja minu arust on see üks viimaste aastate võimsamaid tantsulavastusi. Kuna trupp on suur, tekivad seal muidugi kohe finantsilised küsimused. Sooviks luua koos partneritega rahastusmudeli, mis aitaks tuua Eestisse maailma tippteatrit. Kripeldama on mul jäänud näiteks Julien Gosselin, nn prantsuse imelaps, keda olen Avignoni teatrifestivalil näinud. Tema puhul räägime väga suurtest, võib-olla natuke NO99 teatri võtmes formaatidest, mis võivad kesta lausa kaksteist tundi, aga hoiavad kogu selle aja kunstiliselt erakordselt ärksana. Gosselin kasutab laval ka palju meediume: videot, elavat muusikat jne. Kunagi tahaksin Eestisse tuua ka Hispaania lavastaja ja etenduskunstniku Angelica Liddelli. Lisaks nüüdisaegsele teatrile on hariduslikus mõttes minu meelest väga oluline tuua Eestisse kavõib-olla kümme, kakskümmend aastat vanu, aga ilmselgelt Euroopa kultuuriloo võtmelavastusi,mida eesti publikul pole olnud võimalus siiani näha.
Kes on Artiumi projekti rahastanud?
Viimsi Artiumit on peaaegu saja protsendi ulatuses finantseerinud Viimsi vald, tehes nii väga jõulise ja üsna erakordse panuse Eesti kultuuri. Projekti on ette valmistatud 2016. aastat saadik ning juba ainuüksi hoone ehitus läheb maksma ca 15 miljonit eurot. Harilikult on kohalike omavalitsuste panus kultuuri marginaalne, pigem toetatakse väiksemaid projekte. Seega võiks Viimsi olla ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks, pakkudes elanikele suurepärast kultuuri loomise ja kogemise keskkonda. Ilmselge on, et kultuur seob kogukonda, tõstab elukeskkonna väärtust ning loob juurde ka uusi töökohti, edendades seeläbi ka majandust. Strateegiliselt on nutikas kultuuri panustada.
Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium Hoones üldpinnaga 6742 m2 on:
Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.