1.05.2024 on Viimsi Artium ja kaasaegse kunsti galerii suletud!
en
OSTA PILET

Viimsi Artiumi uudiskiri NR 6

Soome etenduskunstide tipud Artiumis!

Viimsi Artium kutsub vaatama kolme rahvusvaheliselt tuntud Soome etenduskunstniku – Tero Saarineni, Johanna Nuutineni ja Rauli Dahlbergi lavastusi ning kuulama eesti muusiku Maarja Nuudi kontserti, mis toimuvad Viimsi Artiumi avakuu raames. Nende üritustega tähistab Artium Eesti-Soome kultuurisilla sepistamist.

Foto: Tero Saarineni lavastusest “HUNT”, foto autor Marita Liulia.

Programm

25.08 kell 19
Nüüdistsirkuse ja visuaalteatri lavastus „O´DD“, autor, lavastaja ja koreograaf Rauli Dahlberg (Race Horse Company, Soome).

30.08 kell 19
Tantsulavastus “HUNT”, koreograaf Tero Saarinen (Tero Saarinen Company, Soome). Artist talk Tero Saarineniga, modereerib koreograaf Teet Kask. Linastub Saarineni loomingut käsitlev dokumentaalfilm “Rooted with wings” (režissöör Thomas Freundlich).

1.09 kell 19
Tantsulavastus “HZ”, koreograaf Johanna Nuutinen (Tero Saarinen Company, Soome).

Kontsert “Hinged”, muusiku ja helilooja Maarja Nuut (Eesti).

Race Horse Company on üks enim tuntud Soome etenduskunstide truppidest, mis on kaasaegse tsirkuse maastikul omandanud kindla kvaliteedimärgi. Mitmete rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide programmides olev
“O´DD” pärjati 2021. aastal Soome kaasaegse tsirkuse Sirkuksen Lumo auhinnaga.

Tero Saarinen Company loodi 1996. aastal tantsija ning koreograaf Tero Saarineni poolt. Trupi repertuaar koosneb peamiselt Saarineni töödest. Helsingis baseeruv trupp on soome kultuuri peamine ekspordiartikkel, kes on esinenud kaugelt üle neljakümnes riigis. Lisaks viib Tero Saarinen Company läbi arvukaid rahvusvahelisi õppeprogramme ja töötubasid ning loob pidevalt koreograafiat maailma juhtivatele tantsuorganisatsioonidele. Seega valmivad trupi lavastused põhiliselt rahvusvaheliste kaasproduktsioonidena.

Tero Saarinen on soome tantsija ja koreograaf, kes on pälvinud mõlemas rollis arvukalt olulisi auhindu nii Soomes kui välismaal. Saarinen on loonud ainuüksi Tero Saarinen Company jaoks kokku 17 originaalteost, kusjuures peab rõhutama, et just lavastus “HUNT” on pälvinud erakordset rahvusvahelist tähelepanu.

Johanna Nuutinen on soome interdistsiplinaarne kunstnik ja koreograaf, kelle lavastused valmivad koostöös uuendusmeelsete heli-, valgus- ja kostüümikunstnikega. Nuutineni huviorbiidis on lisaks koreograafiale viimasel ajal olnud erinevate tajumehhanismide uurimine – meie sensoorne (audio, taktiilne ja visuaalne) kogemus. Oma loomingus uurib Nuutinen erinevate kunstiliikide kokkupuutepunkte ning teeb selles valguses rahvusvahelist koostööd.

Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Ta on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ning andnud kontserte üle terve ilma.

Foto: Johanna Nuutineni lavastusest “HZ”. Foto autor Kai Kuusisto.


KOGU AVAKUU PROGRAMM
VAATA PROGRAMMI TUTVUSTAVAT SAATELÕIKU AKTUAALSES KAAMERAS


Intervjuu Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemiga

Viimsi Artium on koostöös Soome Instituudiga tugevdamas Eesti-Soome kultuurisilda. Katrin Tegova uuris Soome Instituudi juhatajalt Hannele Valkeeniemilt, mis aitaks Eesti ja Soome kultuurisuhteid tugevamaks muuta ning kuidas näeb Hannele Artiumi rolli selles.

Fotograaf: Pakkalan Mediatalo/Jouni Valkeeniemi

Kuidas on olnud teie nägemist mööda Eesti ja Soome suhted läbi ajaloo? Ning kuidas neid hetkel tuleks veel arendada?
See on väga lai küsimus. Meie oleme ju algselt sama Läänemere rahvas. Oleme läbi ajaloo täiendanud teineteist. Kuna siin on alati olnud paremad põllud ja Soome rannikul paremad kalaveed, siis aastasadu vahetati vilja ja silku omavahel. Oleme vahetanud alati ”ressurssi”, ja selle ressursi vahetamise ja täiendamise kaudu oleme saanud tugevamaks. See on olnud nii kultuurse ressursi vahetus, nt rahvuslikul ärkamise ajal, kui ka sõjalise ressursi vahetamine, vabatahtlikud on tulnud üle mere appi sõjaolukorras. Hetkel peaksime tulema selle vana ressursi vahetamise juurde rohkem tagasi. Vaatama meid ühtsema üksusena.

Milline on praegu Eesti-Soome kultuurisild? Kas see toimib, mis kujul ja mida saaks paremini teha?
Soome ja Eesti kultuurisild on väga pika ajalooga ning kultuur oli ka ainus viis hoida suhteid Eestiga okupatsiooni ajal. Just kultuurikontaktide kaudu tulid soomlased Eestisse laulva revolutsiooni ajal poliitilist toetust andma. Keel ja kultuur on meie sügavam ühisosa. Kui vaatame kultuurisilda praeguses ajas, siis ma näen, et kõvasti on arenguruumi. Vaatame suhteid enamasti majanduse ja turvalisuse kaudu, aga ka nende alus on tegelikult seotud tunnetusega ühisest kultuuriruumist. Me ei kasuta oma võimalusi koostegemisele nii palju kui võiksime. Mida teha paremini? Lihtsalt tuleks kogeda rohkem koos kultuurielamusi, see toob ka rohkem majaduslikku edu ja lõpuks ka turvatunnet.

Artiumi avakuu programmis on mitmeid Soome kultuuri tippe. Keda veel võiks tuua lähiajal Eestisse?
Keda Soomest kutsuda, on küsimus, millele Artiumi oma inimesed on kõige kompetentsemad vastama. Ega nad muidu juba poleks leidnud nii häid esinejad avakuu programmi. Soovitusi ma selleks eriti ise ei tahakski anda, las professionaalid teevad selle osa, aga kui vaadata asukohta ja maja iseloomu, tundub, et see sobiks eriti hästi multidistsiplinaarsele kunstile, mille tipptegijate hulka kuulub nt Wauhaus kollektiiv, mis oli Helsinki Biennaali üks osalejatest. Kaasaegse tsirkuse ja etenduskunsti ühendavaid tegijaid on Soomes ka mitmeid, nt Kallo Collective. Auhinnatud soomlasest meediakunstnikku Kaino Wennerstrand võiks olla ka huvitav siin näha. Valguskunstnik Mikki Kunttu võiks talvisel ajal midagi välja mõelda nii Artiumi majja kui õuealale. Kimmo Pohjonen on nagunii juba Eestis tuntud, olen kindel, et Artiumi suurepärane saal teeks temalegi au.

Kas ja mida plaanite Artiumi avakuu programmist vaatama minna ja mida soovitate?
Püüan minna vaatama nii palju, kui vähegi kalender lubab. Ja eks ma soomlasena soovitan ikka neid soomlastest esinejaid (Tero Saarinen, Race Horse Company, Johanna Nuutinen). Priit ja Olga Pärna näitusest ja filmidest ma ka ei taha kindlasti ilma jääda.

Milline roll võiks olla praegu ja tulevikus Artiumil Soome kultuuri toomises Eestisse ja vastupidi?
Ma soovin, et Artium võiks olla koht, mis hakkab kureerima kunsti- ja kultuuriprojekte üle lahe. Võimalusel võiks toimida koostöö Helsingi Festivaliga (Helsinki Juhlaviikot) ja Helsinki Biennaaliga. Nii, et nad saavad laieneda üle lahe ja Artiumis oleks osa nende programmist. Mitte täpselt sama kava, vaid koosloome, mis tuleb välja ühel viisil põhjakaldal ja teisel viisil siin. Koosloome on see, mis tõstaks ühise tegevuse uuele tasemele, mitte ainult üksikute teoste importimine ja eksportimine. Igasuguseid kokkusaamisi võiks korraldada, näiteks Eesti ja Soome tehisintellekti kunsti tegijatel oleks kindlasti huvitav koostöös midagi teha. Koos tuleviku poole!

Eesti taasiseseisvumispäeva eelõhtul avas pidulikult uksed nüüdisaegne kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium

Avaõhtu programmiga esitles Viimsi Artium kõike seda, mida hoone ja selle välialad võimaldavad, tuues publiku ette sümbioosi klassikalise muusika tippudest, kunstinäitusest ning etendus- ja audiovisuaalkunstidest.

Viimsi Artiumi avapeost võtsid osa kutsutud külalised nii Eestist kui ka mujalt. Artiumi avakõned pidasid Vabariigi President Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, Viimsi vallavanem Illar Lemetti ja Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.

Avakontserdil “Õhtumissa” astusid üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatamisel. Seejärel said külalised osa Ingmar Jõela lavastatud audiovisuaalsest rännakust “Võimalikkus”, mis tutvustas vastavatud hoonet ja välialasid. Blackbox’is avati Kristjan Järvi nEscapes Lounge ning vastavatud kaasaegse kunsti galeriis animafilmirežissööride Olga ja Priit Pärna joonisfilmi näitus “Ole paigal – las ma vaatan!” ja illustratsioonide näitus “Läks lendu”, mida saatis klaveril helilooja Olav Ehala. Kammersaalis astusid üles kamermuusika tipud Peep Lassmann ja Toomas Vavilov. Fuajees ja välialadel hoolitsesid muusikavaliku eest DJ-d Martin Saar ja Erkin Antov ning üles astus lauljatar Sarah Murray (Tšiili, Norra). Õhtut ilmestasid videomappingud Alyona Movkolt ning valgusinstallatsioonid ja lasershow. Õhtust sai öö Lexsoul Dancemachine’i kaasahaaravate rütmide saatel. Õhtut juhtis näitleja Karmo Nigula.

Avakontserdi eel peetud kõnes rõõmustas Vabariigi President Alar Karis selle üle, et üks vald on otsustanud lisaks asfaltteedesse ja tänavavalgustitesse investeerimisele panustada ka vaimukeskuse loomisse.

Peaminister Kaja Kallase sõnul tundus kümme aastat tagasi üsna utoopiline, et kontserdid võiksid toimuda Viimsis. “Kui vaadata programmi, siis siia tuleb väga palju häid kontserte, nii et pigem ma kahtlustan, et edaspidi saab olema nii, et Tallinna poolt tullakse Viimsisse kontsertidele ja see tõmbekeskus tuleb hoopis siiapoole”, sõnas peaminister.

Viimsi Artiumi põhjamaiselt minimalistliku hoone autorid on arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava büroost. Viimsi vald investeeris Artiumi ehitamisesse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Kõrgetasemelist kultuuriprogrammi on võimalik nautida nii 457-kohalises suures saalis, 190-kohalises blackbox´is, 160-kohalises kammersaalis kui ka endistesse kütusemahutitesse rajatud kaasaegse kunsti galeriis, vabaõhulaval ja katuseterrassil. Hoones asuvad ka Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus.

Viimsi Artiumi avamisele järneb rahvusvahelise programmiga avakuu, mis päädib 1. oktoobril rahvusvahelise muuskapäeva tähistamisega.

“Väga oluline on, et Eesti publik saaks orgaaniliselt osa Põhjamaade ja Euroopa, aga ka laiemalt rahvusvahelisest kultuuriruumist: just sel põhjusel on meil plaanis tuua hooaja sees Eestisse väliskultuuri, nii kaasaegset välisteatrit kui ka muusikat”, ütleb Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.

Artiumi avakuul on võimalus näha Soome kaasaegset tantsuteatrit ja nüüdistsirkust, Saksa interdistsiplinaarset dokumentaalteatrit, kuulata Eesti tippmuusikuid nii klassikalise, jazz- kui ka popmuusika vallast ning vaadata Eesti animafilmide paremikku.

Tutvu programmiga lähemalt: www.viimsiartium.ee

Fotod avamisest (fotograafid Aron Urb ja Arno Mikkor) leiab SIIT.

Ülekanne avakontserdist on järelkuulatav Klassikaraadio koduleheküljel.

Viimsi Artiumi uudiskiri NR 5

Nüüdisaegse tippkultuuri, põhjamaise arhitektuuri ja ürgse looduse kohtumispaik Viimsi Artium avaneb!

Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium avakuu saab alguse 19. augustil, mis lõpeb 1. oktoobril rahvusvahelise muusikapäevaga. Avakuule pühendatud festival on kollaaž kõigest sellest, mida on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalkunsti valdkonnas. Avakuu programm koosneb kolmest tasandist: rahvusvaheline kultuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud sündmused.

Vaata siit:

Artiumi avakuu programmi soovitusi!

Etenduskunstid

Tero Saarineni tantsulavastusest “HUNT”. Foto: Kai Kuusisto

Tero Saarineni tantsulavastus “HUNT” ja dokumentaalfilm “Rooted with wings” (Soome)
30.08 kell 19

Viimsi Artiumil on erakordne võimalus esitleda Soome kaasaegse tantsu lipulaeva, Tero Saarinen Company lavastust “HZ | HUNT”, mille esietendus toimus 31. märtsil 2022 aastal Helsingis, vastvalminud kaasaegse tantsu keskuses Tanssin Talo. 30. augustil esitletakse Artiumis Tero Saarineni lavastust “HUNT”.

Igor Stravinski balletist “Kevadpühitsus” inspireeritud “HUNT” esietendus 2002. aastal Veneetsia biennaali tellimusel. Nii kriitikute kui ka publiku poolt kõrgelt hinnatud lavastust on esitatud kokku 83 linnas ja 32 riigis. 2022. aastal valmis ikooniliseks saanud lavastusest uusversioon – seekord on laval tantsijad Auri Ahola või Atte Kilpinen. Etendusele järgneb kohtumine Tero Saarineniga ja linastub tema loomingut käsitlev dokumentaalfilm “Rooted with wings” (režissöör Thomas Freundlich).

Johanna Nuutineni tantsulavastus “HZ” (Soome) ja Maarja Nuudi kontsert “Hinged”
1.09 kell 19

Tero Saarinen Company lavastuse “HZ I HUNT” teise osa „HZ“ toome publikuni 1. septembril, mille koreograafiks on Johanna Nuutinen. Lisaks toimub Maarja Nuudi kontsert “Hinged”.

“HZ” autoriks on Soome noor tantsija ja koreograaf Johanna Nuutinen. Tema audiosensoorses lavastuses sukeldub publik sügavale helilainetesse, kus kuulmine muutub kogemiseks. Veealusest helireostusest saab “HZ-s” moodsa maailma sensoorsete stiimulite metafoor.

“HZ” etendusele järgneb eesti muusiku Maarja Nuudi kontsert “Hinged”, millega loome kultuurisilla Eesti ja Soome vahel.

Muusika

Kristjan Järvi NEscapes Live Lounge
Kristjan Järvi loomingut esitlevad Elina Nechayeva (“Burnt”), Angeelia Pedaja (“Runic Prayer”) ja Ott Lepland (“Kirbu Epiphany” EP esitlus). Õhtu päädib folktroonika bändi OOPUS reiviga, kus tuleb esitlusele ka Oopuse “Runic Prayer’i” remix´i live.
21.08 kell 20:00

Kristjan Järvi NEscapes Lounge

  1. – 25.08

Kristjan Järvi ja Mick Pedaja kontsert “Põhjamaine palve”
26.08 kell 22

Kontsert: NOËP ja Sander Mölder
2.09 kell 21

Andres Mustoneni ja Ivo Sillamaa kontsert „Müstiline Bach“
4.09 kell 19

Eva Kolditsa ja Mingo Rajandi kontsert-etendus “Elajannad”
9.09 kell 19

Põhja- ja Baltimaade Jazz Meeting Viimsi Artiumis
Ingrid Rabi Group (Eesti) / Tapani Rinne (Soome) / Deniss Paškevich trio (Läti)
22.09 kell 19

Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester “SANCTUS”
29.09 kell 19

Visuaalkunstid

Kaasaegse kunsti galeriis on Artiumi avakuul 19.08–1.10 animafilmirežissööride Priit ja Olga Pärna näitused “Ole paigal – las ma vaatan” ja “Läks lendu” ning joonisfilmide retrospektiiv.

Kogu avakuu programm – vaata siit!

Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga

Foto: Tiit Mõtus

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on nüüdisaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde. Katrin Tegova uuris Viimsi Artiumi juhilt Kristiina Reidolvilt Artiumi loomise printsiipe, tagamaid, ja tulevikuplaane.

On erakordne, et praegusel ajal avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Kuidas see initsiatiiv sündis?

Tänastel turbulentsetel aegadel, kui globaalset küla raputavad nii tervishoiu- kui julgeolekukriisid, on kindlasti paljude jaoks üllatav, kui panustatakse kultuurivaldkonda ning avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus. On igati loogiline eeldada, et praegu on aeg keskenduda Maslow´ püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia kõige aluseks olevatele tasanditele, milleks on füsioloogilised ja turvalisuse vajadused. Kuid siin ongi minu meelest peidus moodsa ühiskonna trikster: kui ühiskondlik kude mureneb, siis lisaks bioloogiliste ja turvalisuse vajaduste tagamisele on tekkinud soov tunda ka suuremat sotsiaalset sidet üksteisega ning mõtestada ja tunnetada nii maailma unikaalsust kui ka kaduvust. See on just see, mida kultuur saab pakkuda – tuua inimesi kokku ja panna nad siin ja praegu ühes rütmis hingama. Selles valguses on ainuõige aeg panustada kultuuri ja avada ühelt poolt maailmakultuuriga siduv ning teisalt kogukonda ja erinevaid põlvkondi kokku toov uus kultuuri- ja hariduskeskus.

Tõesti, Viimsi vald on teinud erakordse investeeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, investeerides Viimsi Artiumi ehitusse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Vallavalitsus on tegelenud uue kultuuri- ja hariduskeskuse kavandamisega alates aastast 2018. Viimsi vald võiks olla kindlasti ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja julgustuseks. Kultuuri panustamine seob kogukonda, pakub elanikele positiivseid ja unikaalseid emotsioone, tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja väärtust, loob uusi töökohti ning lõppeks – lisaks kultuurilistele ja sotsiaalsetele aspektidele, vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele, mille järgi kultuuri panustatud üks euro toob piirkonda tagasi vähemalt neli eurot, elavdab ka kohalikku majanduselu.

Kuivõrd Artium asub vaid 15-minutilise sõidu kaugusel Tallinna südalinnast, siis kindlasti on see loodud ja avatud kõigile – nii viimsilastele, tallinlastele kui üle-eestilisele publikule.

Loe edasi siit.

Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on nüüdisaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde. Katrin Tegova uuris Viimsi Artiumi juhilt Kristiina Reidolvilt Artiumi loomise printsiipe, tagamaid, ja tulevikuplaane.

On erakordne, et praegusel ajal avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Kuidas see initsiatiiv sündis?

Tänastel turbulentsetel aegadel, kui globaalset küla raputavad nii tervishoiu- kui julgeolekukriisid, on kindlasti paljude jaoks üllatav, kui panustatakse kultuurivaldkonda ning avatakse uus kultuuri- ja hariduskeskus. On igati loogiline eeldada, et praegu on aeg keskenduda Maslow´ püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia kõige aluseks olevatele tasanditele, milleks on füsioloogilised ja turvalisuse vajadused. Kuid siin ongi minu meelest peidus moodsa ühiskonna trikster: kui ühiskondlik kude mureneb, siis lisaks bioloogiliste ja turvalisuse vajaduste tagamisele on tekkinud soov tunda ka suuremat sotsiaalset sidet üksteisega ning mõtestada ja tunnetada nii maailma unikaalsust kui ka kaduvust. See on just see, mida kultuur saab pakkuda – tuua inimesi kokku ja panna nad siin ja praegu ühes rütmis hingama. Selles valguses on ainuõige aeg panustada kultuuri ja avada ühelt poolt maailmakultuuriga siduv ning teisalt kogukonda ja erinevaid põlvkondi kokku toov uus kultuuri- ja hariduskeskus.

Tõesti, Viimsi vald on teinud erakordse investeeringu kultuuri- ja haridusvaldkonda, investeerides Viimsi Artiumi ehitusse ja tehnikasse ligikaudu 15 miljonit eurot. Vallavalitsus on tegelenud uue kultuuri- ja hariduskeskuse kavandamisega alates aastast 2018. Viimsi vald võiks olla kindlasti ka teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja julgustuseks. Kultuuri panustamine seob kogukonda, pakub elanikele positiivseid ja unikaalseid emotsioone, tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja väärtust, loob uusi töökohti ning lõppeks – lisaks kultuurilistele ja sotsiaalsetele aspektidele, vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele, mille järgi kultuuri panustatud üks euro toob piirkonda tagasi vähemalt neli eurot, elavdab ka kohalikku majanduselu.

Kuivõrd Artium asub vaid 15-minutilise sõidu kaugusel Tallinna südalinnast, siis kindlasti on see loodud ja avatud kõigile – nii viimsilastele, tallinlastele kui üle-eestilisele publikule.

Viimsi Artium on uue kultuuri keskus – mis on uus kultuur?

Võib öelda, et nii, nagu toimuvad praegu ühiskonnas drastilised muutused, ümberjoondumised ja uute lahenduste otsingud, toimub sama ka kultuurivaldkonnas ning seda nii kunstilises kui kultuurikorralduslikus mõttes. Jäikade ja selgete piirjoontega struktuuride ja ühiskonnakorralduse aeg on ümber – uue kultuuri sünnipaik on tiigel. Meie kaasaja kultuuris on märgatav kultuurivaldkondade kokkusulandumise tendents – üha enam hägustuvad piirjooned etenduskunstide, visuaalkunsti, filmi, televisiooni, muusika ja arvutimängude vahel. Valdkondade ühisalas sünnib aga innovatsioon. Samuti on märgatav interaktiivsuse suundumus – hägustuvad piirjooned looja, tarbija, vahendaja ja kommenteerija vahel. Digikultuuri areng on muutnud kultuuri loomise, vahendamise ja tarbimise praktikaid – nüüd toimub kultuuriloome ja -tarbimine hübriidruumis ehk paralleelselt nii füüsiliselt kui virtuaalselt, hägustades sealjuures piirjoont ka ühiskondlike institutsioonide ja privaatsfääri vahel. Kuid viimase kevade valguses tundub, et üksteisele lähenevad ka eri generatsioonide loojad, tehes koostööprojekte ning hoides ja tugevdades kultuurilist sidet ja järjepidevust, sealjuures antakse võimalus varemloodu ümbermõtestamiseks. Julgen väita, et just praegu pannakse alus uuele rahvusvahelisele kultuuritööstusele.

Kas ka organisatsioonikultuuris toimuvad muutused?

Võib küll öelda, et toimub ka töökultuuri põhimõtteline muutumine. Kui 19. sajandil iseloomustas töökultuuri peamiselt meistri ja selli suhe ning 20. sajandil suured korporatsioonid selge hierarhia ja püramiidliku struktuuriga, siis 21. sajandi töökultuur on ilmselgelt muutunud – kõige enam iseloomustab seda võrgustikupõhisus. Nii organisatsiooni struktuur kui suhted teiste organisatsioonidega toimivad võrgustikuna, sh pole selget püramiidlikku hierarhiat ega enam ka distinktseid töökohti. Võrgustiku juhtimine eeldab aga horisontaalset ja demokraatlikku lähenemist, kus töötajad osalevad otsustusprotsessides, mitte enam autoritaarset stiili. Ka töökoht ja tööaeg on muutunud paindlikuks. Innovatsioon toimub tänapäeval eelkõige väikestes organisatsioonides, mis on mobiilsed ja varmad kiirelt ühiskondlikele muutustele reageerima.

Võikski öelda, et nutikas strateegia on tänasel päeval positsioneerida end väikse kalana suures ookeanis, mitte suure kalana väikses tiigis, sealjuures on veelgi parem, kui tiim ujub kui kalaparv, teades ja tunnetades nii üksteist, suunda, kuhu liikuda, kui vajadusel ka strateegilisi suunamuutusi, mida ühiselt ette võtta.

On oluline, et Viimsi Artium, mis soovib olla uue kultuuri sünnipaik, oleks ka organisatsioonikultuurilt ja -mudelilt uut tüüpi ja tulevikku vaatav ehk kokkuvõttes riskialdis, otsinguline ja eksperimenteeriv.

Mis iseloomustab Artiumi avakuu sündmusi?

Avakuu programm peegeldab uue kultuuriga seotud printsiipe – toome kokku erinevad distsipliinid, nii rahvusvahelise ja Eesti tippkultuuri kui ka kogukondlikud sündmused, erinevate põlvkondade loojad, et tunnetada kultuurilist järjepidevust ja sidekude ning ühtlasi anda võimalus loodu reinterpretatsiooniks, sest kunst on elav organism, resoneerudes ühiskondlike muutustega ja sõltudes vastuvõtja tõlgendustest. Tähtis on pakkuda võimalust ka publiku maailmavaate, tunnetuse ja miks mitte ka meelte avardamiseks.

Mida Viimsi Artiumi esimene hooaeg endaga veel kaasa toob?

Väga oluline on, et Eesti publik saaks orgaaniliselt osa kindlasti Põhjamaade ja Euroopa, aga ka laiemalt rahvusvahelisest kultuuriruumist: just sel põhjusel on meil plaanis tuua hooaja sees Eestisse väliskultuuri, nii kaasaegset välisteatrit kui muusikat. Koos Soome Instituudiga Tallinnas on pikk plaan ehitada üles Eesti-Soome kultuurisild, mille üks eesmärke on kultuuriprogrammi roteerumine. Niisamuti on plaanis koostöö eri riikide kultuuriorganisatsioonide ja saatkondadega, samuti kultuuriturismi edendamine. Tahaksime, et Viimsi Artium kehtestaks ennast lisaks Eesti kultuuriruumile ka rahvusvahelises plaanis.

Kindlasti soovime anda oma panuse kultuuriloomesse ja mõjutada uue kultuuri sündi oma- ja kaasproduktsioonide kaudu nii etenduskunstide kui muusika valdkonnas.

Juba oktoobris esietendub Karl Laumetsa uuslavastus “Lennart. Pöördtooliaastad” (Ekspress Meedia produktsioon).

Artiumi hoone on nüüd valmis – mis on Artiumi omapära?

Kõigepealt tuleks kindlasti tuua esile Viimsi Artiumi originaalset arhitektuuri. Hoone on projekteerinud KAVAKAVA arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, kes on väga meisterlikult sidunud põhjamaise minimalistliku arhitektuuri looduskaitsealade, klindiastangu ja matkaradadega. Nende jaoks on olnud ülimalt oluline tuua kokku moodne arhitektuur, loodus, kultuur ja sotsiaalne suhtlus. Rohelist mõtteviisi on silmas peetud erinevatel tasanditel: hoones on rohevööndiga fuajee, katusel päikesepaneelid, kõrreliste, sõstrapõõsaste ja kasvuhoonega katuseterrass, murukatus ning elurikkust ja bioloogilist mitmekesisust soosiv haljastus koos niidutaimedega. Väga omanäolised ja originaalsed arhitektuursed lahendused on loodud ka endistele nõukogudeaegsetele sõjaväe kütusemahutitele, millest ühes on kaasaegse kunsti galerii ja teises vabaõhulava.

Legendaarne akustik Linda Madalik on aidanud projekteerida Artiumisse väga hea akustikaga saalid. Meil on pika järelkajaga suur saal ja kammersaal, mis sobivad eelkõige sümfoonilisele ja koorimuusikale, kuid akustikat sametkardinatega muutes ka teatrile, võimendusega muusikale, konverentsidele või muudele sündmustele, samuti akustiliselt mati kõlaga blackbox, mis sobib võimendusega muusikale, etenduskunstidele, filmile ja seminaridele.

Hoone on kergesti ligipääsetav ka erivajadustega inimestele: saab liikuda ratastooliga, aga olemas on ka taktiilsed põrandapinnad ja seinajuhised vaegnägijatele.

Lõpetuseks tuleks aga Artiumi unikaalsuse ja tugevusena kindlasti rõhutada kultuuri- ja haridusvaldkonna kokkutoomist: meie juures asuvad ka Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskool ning huvikeskus, et toetada just noore põlvkonna arengut ja olla kasvupinnaseks tulevikuloojatele. Nii on Viimsi Artiumi jaoks olulised haridus- ja kultuurivaldkonna ühisosa ja -tegevus: meistriklassid ja haridusprogrammid nii professionaalidele, noortele kui ka laiemale publikule.

Töökuulutus: Tule Viimsi Artiumisse publikuteenindajaks!

Ootused kandidaadile:

Publikuteenindaja tööülesanded:

Omalt poolt pakume:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuri- ja haridusorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare. Tööle asumine töövõtulepingu alusel, töökorraldus graafiku alusel.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri 22. augustiks (k.a) Artiumi korraldusjuhi aadressile hannele.kand@viimsiartium.ee

Märgusõna: Publikuteenindaja konkurss (lisada e-kirja teemareale).

Viimsi Artium avaneb!

Avakuu, mis kestab 19. augustist 1. oktoobrini, toob publiku ette Eesti tippkultuuri, Soome parima tantsukunsti, Läänemeremaade jazzmuusika ja palju muud.

(veel …)

Artium avaneb!

Avakuu 19. augustist kuni 01. oktoobrini.

(veel …)

Viimsi Artiumi uudiskiri NR 4

Viimsi Artiumi maja on peaaegu valmis, toimuvad veel vaid vaegtööd, ning esimesed Viimsi valla sündmusedki majas juba aset leidnud. Suveperioodil kuni augustini tehakse aga Artiumis prooviks erinevaid vallaga seotud üritusi, et katsetada uue maja võimalusi ja tehnikat.

Viimsi Artiumi avakuu saab alguse 19. augustil ning kestab 1. oktoobrini, kui toimub rahvusvaheline muusikapäev. Avakuule pühendatud festivaliga antakse kollaaž kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas. Avakuu programm kuulutatakse välja suvel Artiumi kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Kui soovite uuel hooajal korraldada oma sündmusi Viimsi Artiumis, võtke meiega julgelt ühendust Artiumi kodulehe viimsiartium.ee kaudu või kirjutades kristiina.reidolv@viimsiartium.ee.

Intervjuu disainer Robi Jõelehega

Viimsi Artiumi visuaalse identiteedi ideekonkursi võitsid ühistööga disainistuudiod Polaar ja AKU. Uurisime disainer Robi Jõelehelt disainistuudiost Polaar, kuidas Viimsi Artiumi visuaalne lahendus sündis.

Fotol on Robi Jõeleht. Foto autorlus: Erakogu.

Milline oli Artiumi visuaalse identiteedi kontseptsioon? Millest lähtusite ja kuidas lahendus sündis?
Visuaalse identiteedi kontseptsioon keskendub Artiumi esitähele – ”a”-st algab tähestik ja sümboolselt saab sellest alguse ka kogu kultuur. Idee oli luua lihtne kujund, mis tekitab tugeva seose keskuse nimega ning kinnistab selle kiirelt inimeste teadvusesse. Et kogu visuaalne identiteet moodustaks harmoonilise terviku, põhineb graafika sümboli erinevatel kadreeringutel ja logo sümboli dekonstrueerimisel saadud lihtsatel vormidel, mistõttu on graafika võimalik kasutus dünaamiline ja mänguline.

Kas CVI loomine Artiumile oli raske väljakutse?
Konkurside puhul võib idee loomine olla natuke keerukam, kuna puudub eeltöö ja suhtlus kõikide ootuste ja vajaduste läbiarutamiseks ning idee tuleb natuke “pimesi” välja mõelda. Siiski oli Artiumi lähteülesanne põhjalik ja hästi koostatud ning seetõttu oli ülesanne palju kergem. Ülesande juures oli põnev leida lahendust kultuurist rääkimiseks ilma kultuuri kujutamata ning leida visuaalset vastust verbaalsele ülesandele.

Millised on Teie isiklikud ootused uuele kultuuri- ja hariduskeskusele?
Et sellest saaks kaasaegne suunda näitav koht, kus oleks ruumi muusikale, etenduskunstidele, filmile, kunstile, teadusele, haridusele ja loodetavasti ka disainile!

Intervjueeris Katrin Tegova

Vaata Artiumit tutvustavat videoklippi SIIT. Klipi autorid on Robi Jõeleht (Polaar) ja Joosep Volk (TOLM).

Intervjuu Viimsi teaduskooli direktori Kadri Saluriga

Viimsi teaduskooli juhina alustas 1.juunist viimsilane Kadri Saluri. Uurisime Kadrilt, mis innustas teda teaduskooli juhiks kandideerima ning millisena ta teaduskooli tulevikku näeb.

Fotol on Kadri Saluri. Foto autorlus: Erakogu.

Rääkige oma taustast. Kuidas olete Viimsiga ise seotud?
Olen elanud Viimsis alates kolmandast elukuust pisemate pausidega, mis olid seotud ülikooliõpingutega. Käisin kogu lasteaiatee tänaseks lammutatud armsas Piilupesa lasteaias, keskkooli lõpetasin samas oranžis majas, kus hetkel tegutseb põhikoolina Viimsi Kool. Olen ka Viimsi kunstikooli vilistlane ning õppisin viis ja pool aastat Viimsi muusikakoolis. Ülikooliõpingute raames olen tudeerinud aasia- ja araabiamaadega seonduvat (sh hiina ning pisut ka türgi ja jaapani keelt), bioloogiat, keemiat ning hetkel tegelen doktorantuuris analüütilise biokeemia õppekaval vetikapolüsahhariidide struktuuri ning biotoimete uurimisega. Viimsis elan ka praegu, kaunil Lubja künkal. Minu kolmest lapsest kaks õpivad Viimsi Koolis ning kolmas käib Pargi lasteaias.

Mis ajendas kandideerima teaduskooli direktoriks? Miks see töö köidab?
Teaduskooli dokumentide ettevalmistamisega olin seotud juba varem, sest olen töötanud nii õpetaja, huvikooli õpetaja kui ka põhikooli õppejuhina ning oman põhjalikku ettekujutust kooli toimimisest nii dokumendi- kui ka personalitöö mõistes. Teaduskooli direktoriks ajendas kandideerima nägemus ühest vägevast huvikoolist, kus seotud nii piirkondlikud arengusuunad kui tugev tulevikuvaade. Teaduskooli direktori töö köidab oma uudsuse poolest. Eestis ei ole teaduskoolid kuigi pika traditsiooniga ning Viimsi teaduskoolist võiks ja peakski saama omanäoline mitmekülgse teadusliku suunitlusega erinevaid vanusegruppe kaasav huvikool.

Mida ise ootate, et uus amet Teile pakkuda võiks? Mis plaanid Teil teaduskooliga on?
Usun, et uus amet on täis erinevaid väljakutseid. Koostöös teiste valla asutustega on plaanis Viimsi teaduskoolile luua omanäoline ressurss õpetajate näol ning pakkuda huvialasid ja kursusi, mida vallarahvas atraktiivsena näeb ja mis on kooskõlas tulevikuvisiooniga haridusmaastikul laiemalt.

Mis saab olema teaduskooli sisu? Mida seal õppida saab? Keda ootate teaduskooli?
Teaduskoolis saab õppida erinevaid huvialasid, millest käesoleva aasta sügisel avanevad kaks elumatemaatika, kaks bioloogia, kaks üldloodusteaduslikku, üks väitlemise ning üks filmiloome õppekava. Teaduskooli põhifookus on 14-19-aastasel õppijal, aga oodatud on ka kõik teised vanuserühmad, k.a. täiskasvanud. Plaanis on pakkuda ka linnalaagreid – sellekohane info täpsustub augustikuuks.

Millised võiksid olla teaduse ja kultuuri ühisosad ja -projektid Teie arvates?
Teaduskool saab kindlasti olema asutus, kus koostöös teiste osapooltega saab korraldada erinevaid festivale. Sellekohased arutelud on juba käima lükatud ning kindlasti hakkab toimuma rohkelt vahvaid üritusi.

Milline on teaduskooli olulisus Viimsis?
Viimsis puudus seni munitsipaalhuvikool, mille fookus oleks teadusel. Viimsi teaduskool suudab selle tühimiku täita ning kaasata õppijad, kes soovivad valmistuda järgmisel haridusastmel toimetamiseks või on huvitatud osalisest või täielikust ümberõppimisest. Teaduskool on kindlasti elukestva õppe propageerija ja elluviija.

Mis Teie arvates võiks Viimsi Artiumis toimuda? Milliseid sündmusi ootate?
Viimsi Artiumis võiks kahtlemata kõiksugu üritusi toimuda iganädalaselt, ootan rahvusvahelisi muusika- ja kunstifestivale ja väliskülalisi, keda Eestis teistes keskustes ei kohta. Kindlasti on ootused ka Viimsi teaduskooli ürituste osas kõrged, annan endast parima, et need oleksid meeldejäävad ja meeleolukad kogu Viimsi elanikkonnale.

Intervjueeris Katrin Tegova.

Kadri Saluri õpib 2017. aastast Tallinna ülikoolis doktorantuuris analüütilise biokeemia erialal. Ka oma magistri- ja bakalaureusekraadi on ta omandanud samas ülikoolis loodusteaduste valdkonnas. Oma haridusteed alustas Kadri Viimsi Koolis, mille lõpetas 2007. aastal. Praeguseni on Kadri töötanud Merivälja koolis loodusainete ja matemaatika õpetajana ning täidab ka Erasmus+ projektijuhi rolli.

Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli tagasivaade Pariisi sügisfestivalile

Foto Gisèle Vienne´i lavastusest “Crowd”. Foto autor Martin Argyroglo.

Teater.Muusika.Kino mainumbris ilmus Artiumi välissuhete juhi Inga Koppeli artikkel „Olevikus ja tulevikus idanevad seemned on külvatud juba minevikus. Tagasivaade Pariisi sügisfestivalile“. Artiklis analüüsib ta prantsuse lavastaja Julien Gosselini uuslavastust “Le Passé“ (“Möödunud aeg”) ning prantsuse-austria koreograafi Gisèle Vienne’i tantsulavastust „Crowd“ ja näitust „Gisèle Vienne travaux 2003–2021” Pariisi Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Musée d’Art Moderne de Paris).

Loodame nende lavastajate loomingut tulevikus ka Viimsi Artiumis esitleda.

Head lugemist!
Artiklit saab lugeda SIIT!

Tutvustati 16. oktoobril Artiumis esietenduvat lavastust Lennart Merist

Artiumis esietendub 16. oktoobril Karl Laumetsa uuslavastus “Lennart. Pöördtooliaastad”, mis räägib president Lennart Merist. 6. juuni Aktuaalse Kaamera kultuuriuudistes tutvustati lavastust lähemalt. Laumets ütles saates, et lavastusega soovib lavastustrupp meelde tuletada, kui tänulikud ning õnnelikud peame olema, et meile sattus selline president sellisel hetkel nagu Lennart Meri.

Foto autor Tiit Blaat

Autor Jaak Jõerüüt selgitas, et “Lennart. Pöördtooliaastad” keskendub Meri esimesele presidendiperioodile ehk neljale aastale. “Mitte Lennart kogu oma elulooga ja isegi mitte kogu presidendiaeg, vaid just see algus, mis oli samal ajal iseseisva Eesti riigi algusega,” tõdes ta ja lisas, et loodetavasti tuleb sellest lavastusest välja ka mingi tahk Lennart Merist, mida me seni ei teadnud.” Jõerüüdi arvates on ka igati kohane, et selline lavastus sünnib praegusel tormilisel ajal. “See suur maailmamuudatus, mis praegu käib, sarnaneb mingis mõttes tolleaegsete maailmamuudatustega, mille sees sai Eesti jälle iseseisvaks, palju muutus, mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas.”

Lavastuse “Lennart. Pöördtooliaastad” autor on Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets. Lennart Meri rollis astub üles Ivo Uukkivi, veel teevad kaasa Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Lavastuse produtsent on Ekspress Meedia.

Vaata AK lõiku ja loe lähemalt SIIT.
Piletid müügil Piletitaskus.

Nordlin Ehituse projektijuht Kaupo Sild kommenteerib Artiumi ehituse kulgu

Kaupo Sild: “Artiumi ehitus on olnud huvitav ja väljakutseid pakkuv protsess. Kindlasti kujuneb hoonest märgiline vaatamisväärsus. Ehitus kulges ilma suuremate probleemideta. Hea oli teha tööd professionaalsete Viimsi valla kultuuri- ning ehitusinimestega, kes kindlasti on oma ala tipud. Panustasime enda poolt palju, et raskel koroonaajal ja Ukraina-Venemaa sõja alguse tõttu tekkinud tarneprobleemide, tööjõupuuduse ja suurte hinnatõusude kiuste objekt valmis saada.”

Viimsi Artium tänab südamest Nordlin Ehitust, Kavakava arhitektuuri-bürood, Viimsi Haldust, akustik Linda Madalikku ja kõiki, kes andsid oma panuse Artiumi ehitusse!
Tiit Mõtuse galerii peagi valmivast Artiumist.

Viimsi Artium soovib kõigile kaunist suve ja
mõnusat peagi saabuvat jaanipäeva!

Kohtumiseni Artiumi avakuul!

Kutse toitlustuspartneri leidmiseks

SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium avatakse 19. augustil 2022, kui toimub Artiumi avakuu, mille jooksul esitletakse kollaaži kõigest sellest, millist programmi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskunstide, muusika, tantsu, filmi kui visuaalse kunsti valdkonnas.

Seoses SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium avamisega 19. augustil on toitlustuspartneri leidmise ja ruumide rendile andmise kutse uus kuupäev esmaspäev, 16. mai kl 12.00.

SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium otsib toitlustuspartnerit uude kultuuri- ja hariduskeskusesse eesmärgiga anda rendile toitlustusega seotud ruumid. Kohvik-restoran teenindab nii Viimsi Artiumi kultuuriprogrammi ja ürituste külastajaid kui ka Viimsi Artiumi hoones olevate huvikoolide õpilasi ja vanemaid.

Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt esmaspäevaks, 16. maiks 2022 kl 12.00 Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Toitlustuspartner

SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium otsib toitlustuspartnerit 19. augustil 2022 avatavasse uude kultuuri- ja hariduskeskusesse eesmärgiga anda üürile toitlustusega seotud ruumid. 

Ootused toitlustuspartnerile:

Ruumid:

Kõigi seadmete ja tehnika soetamine, paigaldamine, hooldamine, remontimine ja asendamine on Rentniku kohustus. Lisaks soetab Rentnik kohvik-restorani lisamööbli ja kõik vajaminevad nõud.

Ruutmeetri hind on minimaalselt alates 10 eur + km. Leping sõlmitakse kuni 5 tegevusaastaks. 

Renti korrigeeritakse igal aastal alates 1. jaanuarist 2024 Eesti Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi (THI) muutuse võrra, sealjuures negatiivset indekseerimist ei toimu ja see tähendab ühtlasi ka seda, et Rendi summa ei saa muutuda väiksemaks kui see oli eelmistel perioodidel.Ruumidesse sissekolimine toimub 2022. aasta suvel enne Viimsi Artiumi avamist 19.08.2022, et pakkuda Artiumi avamisel juba külastajatele kohvik-restoranina toitlustusteenust.

Ruumidesse sissekolimine toimub enne Viimsi Artiumi avamist, et pakkuda Artiumi avamisel juba külastajatele kohvik-restoranina toitlustusteenust.

Kontseptsioon:

Kohvik-restorani kontseptsioon peab sobituma nii Viimsi Artiumi kultuuri- ja hariduskeskuse rolliga teenindades nii nõudlikku kultuuripublikut kui ka huvikoolide õpilasi ja nende vanemaid. Niisamuti peab kohvik-restorani kontseptsioon, sisekujundus ja mööbel sobituma Artiumi minimalistliku arhitektuuriga ning looduslähedusega inspireerudes Artiumi taga olevast looduskaitsealast, ürgmetsast ning klindiastangust. 

Otsus:

Otsuse toitlustuspartneri osas teeb SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artiumi juhatus komisjoni ettepanekul ja läbirääkimiste tulemusena vastavalt:

Tingimus:

Pakkujal peab olema kohvik-restorani toitlustuspakkumise kogemus vähemalt 3 aastat, sj lisada juurde nimekiri kohvik-restoranidest ja kirjeldada Pakkuja kogemust toitlustusvaldkonnast. 

Kriteeriumid:

  1. Kontseptsioon (k.a. nimi, toitlustuse kontseptsioon, lisamööbel, sisearhitektuurne lahendus, roheline ja keskkonnasõbralik lähenemine, spetsialiteet ja eripära jmt) (max 10 punkti), sj:
    1. teenuse sobivus (kohvik-restorani toitlustuspakkumise kogemus vähemalt 3 aastat, kvaliteet, võimekus ja kiirus) nii nõudlikule kultuuripublikule kui huvikoolide õpilastele (max 5 punkti). 
    2. vastavus (k.a. nimi, toitlustuse kontseptsioon, lisamööbel, sisearhitektuurne lahendus, roheline ja keskkonnasõbralik lähenemine, spetsialiteet ja eripära jmt) nii Artiumi minimalistliku arhitektuuriga ning looduslähedusega inspireerudes Artiumi taga olevast looduskaitsealast, ürgmetsast ning klindiastangust (max 5 punkti);
  2. Kohvik-restorani profiil (max 10 punkti), sj: 
    1. Kellaajad ja päevad, mil kohvik-restoran on avatud – avatud ideaalis 7 päeva nädalas vahemikus 11.00-23.00 (kui üritused lõppevad hiljem, siis ka peale kultuuriprogrammi ja ürituste lõppu) (max 2 punkti);
    2. Lõunapakkumised (max 2 punkti); 
    3. à la carte toitlustus õhtuses vööndis (nt 16.00-22.00) (max 2 punkti);
    4. kerged eined kiire pakkumisena publikule etenduste ja kontsertide vaheaegadel ning huvikoolide õpilastele pealelõunal (max 2 punkti); 
    5. cateringivõimekus (max 2 punkti);
  3. Hinnapakkumine – suurima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: “pakkumuse väärtus” / “suurim väärtus” * “10”.

Kriteeriumide täitmist hinnatakse skaalal 1-10 punkti, kus 1 näitab miinimumpunktide arvu ja 10 maksimumpunktide arvu. Paremusjärjestus selgub kõigi kriteeriumide punktide summeerimise alusel. 

Pakkumise (kohvik-restorani kontseptsioon, profiil ja hinnapakkumine) palume esitada hiljemalt esmaspäevaks, 16. maiks 2022 kl 12.00 Kristiina Reidolvi e-mailile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee. Lisaks kirjeldada Pakkuja varasemat kogemust toitlustusvaldkonnas ja lisada nimekiri Pakkuja kohvik-restoranidest.

Oleme valmis tutvustama ja näitama kohvik-restorani ruume ja nende tehnilisi võimalusi.

Pakkujatel palun võtta ühendust lisainformatsiooni osas (restoraniala joonised, baasmööbel jmt) SA Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juhatuse liikme Kristiina Reidolviga:

kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

+372 55 25258

viimsiartium.ee

Tule meile tööle!

Screenshot 2022-04-21 at 17.05.05

KORRALDUSJUHT


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi korraldusjuhi leidmiseks.

Korraldusjuhi tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuriorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Märgusõna: Korraldusjuhi konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: täistööaeg.

Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.

KOMMUNIKATSIOONIJUHT


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi kommunikatsioonijuhi leidmiseks.

Kommunikatsioonijuhi tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuriorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Märgusõna: Kommunikatsioonijuhi konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: täistööaeg.
Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.

MÜÜGIJUHT  


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi müügijuhi leidmiseks.

Müügijuhi tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuriorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Märgusõna: Müügijuhi konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: täistööaeg.
Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.

TEHNIK


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi tehniku leidmiseks.

Tehniku tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuriorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Märgusõna: Tehniku konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: täistööaeg.
Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.

INFOTÖÖTAJA


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi infotöötaja leidmiseks.

Infotöötaja tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused: 

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuri- ja haridusorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee 

Märgusõna: Infotöötaja konkurss (lisada e-maili teemareale).

Tööaeg: täistööaeg, aga võimalik ka osakoormus.

Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.

PUBLIKUTEENINDAJA


SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium kuulutab välja konkursi publikuteenindajate leidmiseks.

Publikuteenindaja tööülesanded:

Nõudmised:

Soovituslikud isiksuseomadused:

Pakume Sulle võimalust lüüa kaasa uue, kaasaegse ja interdistsiplinaarse kultuuri- ja haridusorganisatsiooni töös, millel on suur arengupotentsiaal ja rahvusvaheline haare.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri kolmapäevaks, 11. maiks 2022 (k.a) juhatuse liikme Kristiina Reidolvi aadressile kristiina.reidolv@viimsiartium.ee

Märgusõna: Publikuteenindaja konkurss (lisada e-maili teemareale).
Tööaeg: osakoormus, tööaeg vastavalt Viimsi Artiumi programmile.

Asukoht: SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, Randvere tee 20, Viimsi vald, Harjumaa.


Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium on kaasaegne, avatud ja interdistsiplinaarne kultuurikeskus, kus kohtuvad nii etenduskunstid, klassikaline, jazz-, pop- ja rokkmuusika, kunst, film, teadus ja haridus. Viimsi Artiumis põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad kui rahvusvaheline, riiklik ja kogukondlik mõõde.
Viimsi Artiumis on ka Viimsi kunstikool, muusikakool, teaduskool, huvikeskus ja kohvik-restoran.

viimsiartium.ee

    Liitu uudiskirjaga

    Liitu Viimsi Artiumi uudiskirjaga ja ole kursis meil toimuvate kultuurisündmustega!

    Uudiskirja saajale eksklusiivsed sooduspakkumised.